1-07-4007/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Karistuse asendamine

Määruse tegemise aeg ja koht 06. juuli 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-07-4007 (kohtueelses menetluses nr 06284000385) Menetlus osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija täitmiskohtunik Helle Tamm Prokurör Marja-Liina Reissaar Süüdimõistetu G.V (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx

xx-xx xxxxxxxxxx) Kohtulahend Tartu Maakohtu 09.05.2007 otsus G.V karistamises KarS § 215 lg 2 p 1-25 lg 1, 2; 199 lg 2 p 4, 8 järgi rahalise karistusega 194 päevamäära so 9700 krooni

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused.

Kohtumääruse otsustused

1. Asendada Tartu Maakohtu 09.05.2007 otsusega G.V-le mõistetud tasumata

rahaline karistus 7846.20 ( seitse tuhat kaheksasada nelikümmend kuus kr ja 20 ) s.o 102 päevamäära KarS § 70 alusel üldkasuliku tööga 104 tundi, selle tegemise tähtajaga kuni 06. jaanuar 2010 a.; üldkasuliku töö tegemisel allutada G.V KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxx xx-xx xxxxxxxxx .

2.

Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes 2.1 Seoses asja kohtus menetlemisega:

2.2 saata määruse koopia karistusregistrile; süüdimõistetule, kohtutäiturile ja kriminaalhooldusosakonnale. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras

3. Selgitada, et kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Viljandi

kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

G.V on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu Tartu Maakohtu 09.05.2007 otsusega KarS § 215 lg 2 p 1-25 lg 1, 2; 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistatud rahalise karistusega 120 päevamäära, s.o 6000 krooni; KarS § 215 lg 2 p 1-25 lg 1,2 järgi rahalise karistuse 80 päevamäära, s.o 4000 krooni. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 10 000 krooni,

suurendades üksikkaristustest raskeimat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18 – 19 06 2006 s.o 2 päeva ja lõplik karistus rahaline karistus 194

2 päevamäära s.o 9700 päevamäära. KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi, s.o iga kuu 1000 krooni kuni karistuse täieliku tasumiseni.

Tartu kohtutäitur on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu avalduse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 913 lg 2 alusel G.V-le mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks.

Avaldusest nähtuvalt võlgnik on tasunud rahatrahvi osaliselt ja nõude jääk seisuga 29. juuni 2009.a. on 7846.20 krooni.

Vastavalt TMS § 913 lg-le 2, kui rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud või ajatatud, saadab kohtutäitur avalduse kohtuotsuse täitmisele pööranud maa- või linnakohtule rahalise karistuse või varalise karistuse

asendamise otsustamiseks KarS §-des 70–71 sätestatud korras või võlgniku varale sissenõude

pööramise otsustamiseks, teatades sellest kirjalikult võlgnikule; kohtutäituri avalduses märgitakse rahalise karistuse ja varalise karistuse tasutud osa suurus.

KrMS § 432 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus.

Süüdimõistetu küsimuse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud.

Süüdimõistetu G.V ütlusest selgub, et tal on ka teisi kohtutäituri täitemenetlusi ja seetõttu ei ole suutnud rahalist karistust täielikult tasuda. Töökoht on olemas aga tööd ei jätku ja

hetkel ei ole tööd. G.V on nõus asenduskaristusena ühiskondliku kasuliku töö tegemisega.

Prokuröri arvamusest nähtus, et ta on nõustub G.V suhtes rahalise karistuse asendamisega ühiskondliku kasuliku tööga.

Kohtu põhjendused

TMS § 912 lg 2 kohaselt, kui kohus on KarS § 66 lõike 1 kohaselt mõistnud rahalise karistuse

tasumise ositi või KrMS § 424 kohaselt rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega pikendanud või ajatanud, tasutakse rahaline karistus või varaline karistus kohtuotsuses või -määruses ettenähtud osades ja tähtaja jooksul.

KrMS § 417 lg 3 kohaselt, kui kohtutäitur on maa- või linnakohtule saatnud avalduse, milles

märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või

varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KarS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale.

Vastavalt KarS § 70 lg-le 1, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga.

Kohtuotsusega on kohus määranud tähtaja rahalise karistuse tasumiseks. Kohtu määratud tähtaegadest ei ole süüdimõistetu kinni pidanud.

Kohtutäituri avaldusest nähtub, et kohtutäitur on määranud G.V-le tähtaja rahalise karistuse tasumiseks, kuid G.V ei ole määratud tähtajast kinni pidanud. Kohtul ei ole

3

alust kahelda kohtutäituri avalduses esitatu usaldusvääruses. KarS § 70 alusel on põhjendatud

kohtutäituri avaldus G.V-le mõistetud rahalise karistuse asendamiseks, kuna G.V ei ole määratud tähtajaks rahalist karistust tasunud.

TMS § 913

lg-le 4 kohaselt asenduskaristuse mõistmisel lõpetab kohtutäitur asenduskaristuse mõistmise määruse alusel täitemenetluse rahalise karistuse või varalise karistuse sissenõudes

Kohtus G.V nõustus temale mõistetud rahalise karistuse asendamiseks üldkasuliku

tööga, mida G.V kinnitas kohtus antud allkirjaga. Arvestades süüdimõistetu isikut pidas kohus võimalikuks rahalise karistuse asendamise üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta.

KarS § 69 lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu on kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse.

KarS § 70 lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust ning KarS § 69 lg 6 kohaselt üldkasulik töö neli tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Tasumata rahalise karistuse suuruseks on 7846.20 krooni, s. o 157 päevamäära, seega on põhjendatud määrata G.V-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 06.01.2010.a.Tähtaja

määramisel arvestas kohus, et selleks tähtajaks jõuab süüdimõistetu määratud üldkasuliku töö teha, s. o kolme tasumata rahalise karistuse päevamäära kohta üldkasuliku töö neli tundi.

KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid

ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Sellest tulenevalt on

põhjendatud allutada G.V üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kuni 06.01.2010 käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx xx-xx xxxxxxxxxxxx .

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtu- menetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava

kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Helle Tamm

Kohtunik