2-17-7062/17 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S

Avalikult teatavakstegemine Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 23. oktoober 2017 Tsiviilasi

Hagihind nr 2-17-7062 X.X. hagi X.X. vastu elatise nõudes 2115 (235x9) eurot

Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja

alaealine X.X.(isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx xx-x, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxxxx) Hageja seaduslik esindaja X.X.(isikukood xxxxxxxx; aadress xxxxx xx xx-x, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxxxx; e-post: )

Kostja X.X.(isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxx xxxx, xxxxxx xxxxx; e-post: )

RESOLUTSIOON Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista X.X.lt (X.) X.X. (X; isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks elatis 235 eurot (kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) igakuiselt alates 23.10.2017 kuni X.X. (X; isikukood xxxxxxxxxx) täisealiseks saamiseni. Välja mõista X.X.lt X.X. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks ühekordne hüvitis perioodi eest 04.05.2017 – 23.10.2017 summas 1319,03 eurot. Kohtuotsusega väljamõistetud elatise rahasumma kuulub igakuise maksena ülekandmisele X.X.arveldusarvele (arveldusarve nr EExxxxxxxxxxx, selgitus: elatis). Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel arvestada kohtuotsuse täitmisel väljamõistetud elatis lapse kohta ümber uuele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast poolele osale. Jätta hagiavaldus tasumata elatise tõttu kahju hüvitise nõudes perioodi 05.05.2016- 03.05.2017 rahuldamata. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Kohtu selgitus

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagi nõue Hageja on 04.05.2017 hagiga nõudnud kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras. Elatis nõutakse alates tagasiulatuvalt alates 05.05.2016.

Kostja vastus Kostja ei nõustu hagiga. Kostja väidab, et on tasunud elatist 100 eurot kuus, kuna ei ole võimalik suuremat summat tasuda.

Kohtu põhjendused

1. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 p 1). Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2).

2. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda elatist muul viisil. Seega on muul viisil kui raha perioodilise maksmise kaudu võimalik elatise maksmist nõuda ning kokkuleppe puudumisel lahendab seda puudutava vaidluse kohus. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, tuleb tal PKS § 100 lg 2 järgi täita ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes.

3. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

4. Riigikohus on korduvalt märkinud, et lapsevanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning lapsevanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui hageja sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma tema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab lapsevanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt või leidma uue tasuvama töökoha (vt Riigikohtu 24. oktoober 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 118-12, p 15).

5. Kostja on avaldanud, et maksab lapsele 100 eurot, kuus kuna tal ei ole võimalik rohkem maksta (tl 12). Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma sissetulekute ega väljaminekute kohta. Kostja väidab oma esialgses vastuses, et on töötu (tl 18). Oma teises vastuses väidab kostja aga, et tegeleb ehitustöödega, millega on hetkel kehvasti ja alates septembrist läheb ehitustöödega paremini (tl 28). Kuna kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma töötuse kohta, siis ei saa kohus seda väidet arvestada.

6. Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).

7. Kohus leiab, et elatise väljamõistmine miinimumsummas on põhjendatud. X.X.lt tuleb välja mõista X.X. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks elatis 235 eurot (kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) igakuiselt alates 23.10.2017 kuni X.X. (isikukood xxxxxxxxxxx) täisealiseks saamiseni.

8. Kohus leiab, et ajavahemiku 04.05.2017 – 22.10.2017 (alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) tuleb X.X.lt X.X. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks välja mõista ühekordne hüvitis summas 1319,03 eurot (mai kuu eest 212,26 eurot, juuni-september 4x235=940 eurot ja oktoober perioodi 01.10.2017 – 22.10.2017 eest 166,77 eurot. Lisaks tagasiulatuvale elatisele jääb oktoobri kuu eest veel tasuda 68,23 eurot, kokku 235 eurot kuu eest).

9. Õigustatud isik saab esitada kohtule hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva ja aasta jooksul enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud ülalpidamiskohustuse täitmiseks (p 11). Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (p 13). PKS § 108 mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus saab seda asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (p 12). Elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb aga arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (p 14). (Riigikohtu 04. detsember 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13).

10. Kohus leiab, et hagiavaldus tasumata elatise tõttu kahju hüvitise nõudes perioodi 05.05.2016- 03.05.2017 eest tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja esindaja ei ole põhjendanud, miks hageja ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes kostja vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi.

11. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvi Maiste

kohtunik