2-17-10012/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-10012 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxxx ja Xxxx vastu isaduse vaidlustamise nõudes ning Xxxx hagi Xxxx vastu põlvnemise tuvastamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Kostja I: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) seaduslik esindaja Xxxx(isikukood xxxx, e-post: xxxx), määratud korras esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila (e-post: advbyroo@gmail.com) Kostja II: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi isaduse vaidlustamise nõudes ja põlvnemise tuvastamise nõudes rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Tuvastada, et Xxxx(isikukood xxxx) ei põlvne Xxxx(isikukood xxxx) ning ebaõige on sünniakti tehtud kanne, mille kohaselt Xxxx on Xxxx isa.

3. Lugeda tuvastatuks, et Xxxx (isikukood xxxx) põlvneb Xxxx(xxxx, isikukood xxxx).

4. Jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks Xxxxsünniaktis ja registriandmetes.

5. Jätta menetluskulud hageja kanda ning lapse esindamise kulud riigi kanda. Kohtuotsus tuleb pooltele kätte toimetada ja saata pärast jõustumist perekonnaseisuasutusele kande tegemiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

2-17-10012

2(4) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Hageja esitas 28.06.2017 hagiavalduse Xxxx vastu isaduse vaidlustamise ja põlvnemise tuvastamise nõuetes. 07.07.2017 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, milles märkis isaduse vaidlustamise nõudes kostjaks ka Xxxx.

Kostja vastus

2. Alaealise kostja seaduslik esindaja Xxxxon võtnud hagi mõlemas nõudes õigeks ja tunnistab, et Xxxxpõlvneb hagejast. Kostja Xxxxon samuti võtnud hagi õigeks ja palub hageja hagi rahuldada.

Kohus andis Xxxx 07.09.2017 määrusega menetlusabi. Määratud korras esindaja leidis, et vajalik on läbi viia DNA ekspertiis. Kui ekspertiis näitab, et Xxxx põlvneb Xxxx, on hagi rahuldamine lapse huvides.

27.09.2017 ekspertiisiakti nr xxxxkohaselt saab Xxxxolla Xxxxbioloogiline isa 99,9999998% tõenäosusega.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb mõlemas nõudes rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 esimese aluse kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks

2-17-10012

3(4) võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud.

PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus või kes on isaduse omaksvõtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus.

Xxxxsünni tõendist (tl 8) nähtub, et Xxxxon sündinud 10.07.2016. Hagi on esitatud 28.06.2017, seega aasta jooksul lapse sünnist arvates ning õigeaegselt.

27.09.2017 tehtud DNA-ekspertiis (tl 47-48) tuvastas, et Xxxxisa on 99,9999998% tõenäosusega xxxx. Seega ei saa Xxxx olla Xxxx bioloogiline isa. Xxxxon kinnitanud kohtule kirjalikus vastuses, et ta ei ole Xxxx isa. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et tõendatud on, et Xxxx ei ole xxxx eostanud. Seega on põhjendatud tuvastada, et Xxxx ei põlvne Xxxx .

Perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse.

Kohus märgib, et kohus määras asjas põlvnemise tuvastamiseks DNA-ekspertiisi, vaatamata sellele, et kostja seaduslik esindaja ja Xxxx võtsid kohe hagi asjaolud omaks. Põlvnemise üle otsustades peab kohus lapse huvide tagamiseks kontrollima avalduse vastavust seadusele ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid ning vajadusel koguma tõendeid omal algatusel. Lapse huvid on kõrgendatud kaitse alla kohtumenetluses. PKS § 123 lg 1 sätestab, et kohus juhindub menetluses, mis puudutab lapse huve, eelkõige just lapse huvidest.

4. Xxxx on esitanud ka põlvnemise tuvastamise nõude. Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on perekonnaseaduse § 94 lg 2, mille kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

Kohus asub seisukohale, et hagiavalduses esitatu ning kostjate poolt õigeks võetu ja ekspertiisiakti alusel tuleb tuvastada, et Xxxx põlvneb hagejast.

Menetluskulude jaotus

5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja TsMS § 168 lg 6 kohaselt menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostjad võtsid hagi kohe õigeks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kuna ükski menetlusosaline ei ole taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist ning tsiviilasja materjalide järgi ei saanud kostjatel tekkida hüvitatavaid menetluskulusid, siis puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Kohus on andnud lapsele riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus leiab, et lapse esindamise kulud tuleb jätta riigi kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

2-17-10012

4(4) /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik