3-17-1086/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Halduskohus Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-17-1086 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 23.10.2017, Tartu

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Suurmõmmik OÜ, OÜ Alamõisa Farm , Kullaketraja OÜ ühiskaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 13.02.2017 otsuste nr 12-6/17/218 ja 12-6/17/217 ja 15.02.2017 otsuse nr 12-6/17/284 tühistamiseks ja kohustada kaebajate taotlused uuesti läbi vaadata. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitajad: Suurmõmmik OÜ, OÜ Alamõisa Farm , Kullaketraja OÜ; kaebajate lepinguline esindaja Henno Nurmsalu. Vastustaja: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja peaspetsialist-jurist Angelika Tõnsing Resolutsioon Jätta Suurmõmmik OÜ, OÜ Alamõisa Farm ja Kullaketraja OÜ ühiskaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 22.11.2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil

2

Asjaolude kirjeldus Tartu Halduskohtusse on pöördunud Suurmõmmik OÜ, OÜ Alamõisa Farm (asja materjalides on kasutatud ka Alamõisa Farm OÜ ärinime) , Kullaketraja OÜ esindaja ühiskaebusega Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) peadirektori 13.02.2017 otsuse nr 12-6/17/218, 13.02.2017 otsuse nr 12-6/17/217 ja 15.02.2017 otsuse nr 12-6/17/284 tühistamise nõudes ja nõudega kohustada PRIA-t kaebajate taotlus uuesti läbi vaadata. Kaebajate eesmärgiks on, et PRIA rahuldaks kaebajate 2016. aasta mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotlused täielikult. Kaebajad on kohtule esitanud ühiskaebuse. Kaebajad on läbinud ka vaidemenetluse kaevatavate otsuste osas ning PRIA on koostanud vaideotsused 20.04.2017 nr 12-4/17/77-1, 12-4/17/80-1 ja 12-4/17/79-1. Nimetatud 20.04.2017 vaideotsusetega jättis PRIA kaebajate vaided rahuldamata. Kaebajad on pöördunud Tartu Halduskohtu poole 22.05.2017. Tartu Halduskohus on kaebajate ühiskaebuse 13.07.2017 kohtumäärusega menetlusse võtnud. Suurmõmmik OÜ - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 13.02.2017 otsus nr 12-6/17/218 (2016 a taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaline määramine). OÜ Alamõisa Farm - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 13.02.2017. a otsus nr 12-6/17/217 (2016. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaline määramine, toetuse tagasinõudmine ja tasaarvestamine). Kullaketraja OÜ - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 15.02.2017. a otsuse nr 12-6/17/284 (2016. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaline määramine ja tagasinõudmata jätmine). Kaebajate seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebuses on taotletud eelviidatud haldusaktide täielikku tühistamist ning PRIA kohustamist antud asjas uute haldusaktide andmiseks ning taotlejate 2016. a mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluste rahuldamist. Kaebuse kohaselt on Suurmõmmik OÜ taotlenud toetust 13,87 ha põllule, OÜ Alamõisa Farm 47,57 ha-le põllule ja Kullaketraja OÜ 29,84 ha-le põllule. Kohtule esitatud kaebuse järgi ei ole kaebajad nõus PRIA peadirektori 13.02.2017 otsusega nr 12-6/17/218, 13.02.2017 otsusega nr 12-6/17/217 ja 15.02.2017 otsusega nr 12-6/17/284, sest PRIA ei maksnud kaebajatele toetust seetõttu, et PRIA hinnangul kasvatati ravimja maitsetaimi söödaks. Kaebajate esindaja on märkinud, et kaebuse esitajad kasvatasid maitsetaimi seemneks, mitte söödaks, nagu on märkinud PRIA. Kaebajad ei nõustu PRIA vaideotsuste p-s 12 toodud põhjendustega. Kaebusega soovitakse eelviidatud haldusaktide täielikku tühistamist ning PRIA kohustamist antud asjas uute haldusaktide andmiseks ning taotlejate 2016. a mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse täielikku rahuldamist lähtudes kaebuses toodud põhjendustest. Kaebajate esindaja on viidanud maaeluministri määrusele 30.04.2015 nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“(edaspidi Määrus nr 53). Kaebajate poolt on märgitud, et käesoleva vaidluse üheks põhiküsimuseks ongi see, millisel alusel saab PRIA määratleda, milline tegevus klassiftseerub tegevusena „ ravimja maitsetaimede kasvatamine söödaks“. Määruse nr 53 lisas toodud ravimja maitseteimede

3

loetellu kuulus harilik sigur kuni käesoleva aasta aprillini. Seega on muudetud ja kitsendatud määruse nr 53 § 8 sätestatud nõudeid toetusõiguliku maa kohta, kuna sigur, mis on tuntud ravimtaim, on sellest loetelust välja arvatud. Vastava muudatuse seletuskirjast võib lugeda põhjendust, et üheks põhjuseks oli nimetatud kultuuri kasvatamine liiga suurel pinnal. Seega tekib küsimus, kas loetelust arvatakse välja kõik kultuurid, mida kasvatakse mingist pinnast suuremal pinnal ning kas selline olukord on kooskõlas 5-aastase kohustuse võtnud taotlejate õiguspärase ootusega. Kaebajad on märkinud, et harilik sigur on lisaks ravimja maitsetaimele ka köögivili. Kaebaja ei nõustu vaideotsustes punktis 12 toodud seisukohtadega. Kaebuses taotletakse kõigi taotlejate võrdset kohtlemist. Kaebuse täienduses on märgitud, et puuduvad kriteeriumid, mille järgi PRIA võiks hinnata ravimja maitsetaimede kasvatamise eesmärki. Kaebajad selgitavad, et põldudelt niidetud massi eemaldamine oli vajalik, kuna niidetud mass oleks lämmatanud kasvava kultuuri. Kaebaja andis selgitused karjatamise ja kultuuri hooldamise kohta põldudel. Kaebajate esindaja on esitanud ka menetluskulude nimekirja ning taotleb menetluskulude väljamõistmist. Vastustaja vastus, seisukohad ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebajate ühiskaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et vaidlus on selles, kas kaebajate vaidlusalustel põldudel on toimunud eesmärgipärane ravimja maitsetaimede kasvatamine või on ravimja maitsetaimi kasvatatud söödaks, millisel juhul ei ole määruse nr 53 § 4 lõige 1 punktis 3 toodud määras toetuse maksmine põhjendatud. Vastustaja viitab Määruse nr 53 § 4 lg 1 p 3 ja § 8 lg 51. Vastustaja on seisukohal, et kaebajad on loonud kunstlikud tingimused kõrgeimas ühikumääras toetuse saamiseks. Kõigi kolme kaebaja suhtes on läbi viidud kohapealne kontroll ja vormistatud on ka vastavad protokollid. Suurmõmmik OÜ on põldudel 310 ja 315 2016.aastal teostanud hooldusniidet niite kogumisega (silo) ; OÜ Alamõisa Farm on põldudel 101-1, 101-2, 104 (silovarumine 47 rulli), 103, 105, 108-4, 108-3, 108-1 2016. aastal karjatanud loomi, põllul 102 (6,93) loomade karjatamist ja sööda varumist 2016. aastal ei tuvastatud; Kullaketraja OÜ on põllul nr 402 2016. aastal teostanud niidet kokku kogumis 235 rulli silo ja põllul nr 110-2 (sigur) on 2016. aastal teostatud niitmine purustamisega. Vastustaja on kontrolli tulemuste põhjal märkinud, et põldudel sadade silopallide näol on kindlaks tehtud loomasööda varumine, mitte hariliku siguri seemneks kasvatamine nagu väidavad kaebajad. Seda, et kaebajad on teinud hooldusniidet, loomi karjatanud ja niite kokku kogunud silorullidena, on kinnitanud kaebajad ka ise. Vähetähtis ei ole siinkohal ka asjaolu, et 2015. aastal, mil määruses ei olnud sätet toetuse mittemääramise kohta ravimja maitsetaimede kasvatamisel söödaks, kasvatasid kaebajad OÜ Alamõisa Farm ja Kullaketraja OÜ vaidlusalustel põldudel harilikku sigurit justnimelt söödaks. Seda kinnitavad kaebajate poolt 2015. aastal PRIA´le esitatud pindalatoetusteja maksetaotlused, milliste veergu 10 (otstarve/kasutusviis) on teinud kaebajad märke „H“, mis tähendab haljassöödaks kasvatamist (haljalt koristatavad taimed haljasmassi saamiseks, haljaskultuurid taastuvenergia tootmiseks). Vaidlusalusel 2016. aastal on kaebajad vastava veeru taotlustel jätnud tühjaks, millega on soovitud jätta muljet, et harilikku sigurit ei kasvatata söödaks, kuigi reaalselt majandatakse

4

põldudel sarnaselt 2015. aastaga. Vastustaja märgib, et kaebajad on antud situatsioonis püüdnud luua kunstlikud tingimused kõrgeimas ühikumääras toetuse saamiseks. Vastuse täienduses jääb vastustaja oma seisukohtade juurde, selgitab Määruse § 53 § 8 lg 51 sätet ning palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebajate kanda.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele juhindudes alljärgnevatest asjaoludest. 2.Antud asjas on kolme äriühingu ühiskaebus PRIA vastu. Äriühingud Suurmõmmik OÜ, OÜ Alamõisa Farm ja Kullaketraja OÜ on esitanud pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse, milles on taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetust. 3.Mahepõllumajandusega jätkamise toetus on Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu rahastatav ja Eesti riigi eelarvest kaasfinantseeritav Eesti maaelu arengukavas 2014-2020 ettenähtud toetus. Mahepõllumajandusega jätkamise toetust makstakse Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 29 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) sätete alusel. Täpsemad nõuded toetuse saamiseks on sätestatud maaeluministri 30.04.2015 määrusega nr 53 “Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus”. Suurmõmmik OÜ (11016101618) on taotlenud mahepõllumajandusega jätkamise toetust kokku 13,87 ha-le põldudele nr-d 310, 315 ja 315-1 kasvatatavateks kultuurideks “sigur harilik”(epria portaalis on põllukultuuriks märgitud ristiku alakülv, mis on Määruse nr 53 lisa kohaselt toodud ravimja maitsetaimede loetellu ning taotlusandmete kohaselt kuulus nimetatud põldude kogu maa köögivilja, maasika ning ravimja maitsetaimede kasvatamise ühismääragruppi, toetus on 600 eurot ühe hektari maa kohta. OÜ Alamõisa Farm ( 110161101598) on taotlenud mahepõllumajandusega jätkamise toetust kokku 47,57 ha põldudele nr-d 101-1, 101-2, 102, 103, 104, 105, 108-1, 108-3 ja 108-4 kasvatatavateks kultuurideks „sigur, harilik“ (e-pria portaalis on täpsustavaks kultuuriks märgitud ristiku allakülv), mis on kantud Määruse nr 53 lisas toodud ravimja maitseteimede loetellu ning taotlusandmete põhjal kuulus kõnesolevate põldude kogu taotletud maa (38,14 ha) köögivilja, maasika ning ravimja maitsetaimede kasvatamise ühikumääragruppi, mille toetus on 600 eurot ühe hektari maa kohta. 17.06.2016. a esitas kaebaja pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110161101598, millega muutis 08.05.2016. a esitatud taotlusel deklareeritud andmeid. Kullaketraja OÜ (1101611016029) on taotlenud mahepõllumajandusega jätkamise toetust kokku 29,84 ha-le ja taotlusel esitatud andmete põhjal oli pindalatoetuste ja maksetaotlusel põldudel nr-d 402 ja nr 110-2 kasvatatavateks kultuurideks „sigur, harilik“ (e-pria portaalis on täpsustavaks kultuuriks märgitud ristiku allakülv), mis on kantud Määruse nr 53 lisas toodud ravimja maitsetaimede loetellu ning et taotlusandmete põhjal kuulus kõnesolevate põldude kogu taotletud maa (29,84 ha) „köögivilja, maasika ning ravimja maitsetaimede kasvatamise“ ühikumääragruppi , mille toetus on 600 eurot ühe hektari maa kohta. 4.PRIA on pidanud vajalikuks tuvastada, kas eespoolnimetatud põldudel on toimunud eesmärgipärane ravimja maitsetaimede kasvatamine või on ravimja maitsetaimi kasvatatud

5

söödaks. 5.Kohus märgib, et mahepõllumajandusele ülemineku toetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust antakse mahepõllumajandusliku tootmise ning sellega seonduvte tegevuste elluviimise eest järjepidevalt viie järjestikuse kalendriaasta jooksul toetusõiguslikul maal, mille kohta toetust taotletakse (Määrus nr 53 § 2). 6. Nõuded toetusõigusliku maa kohta on sätestatud sama määruse §-s 8. Sama määruse § 8 lg 51 kohaselt (kehtib alates 29.04.2016) ei anta toetust toetusõigusliku maa kohta, millel kasvatatakse Määruse lisas nimetatud ravimja maitsetaimi söödaks. 7.Põllumajandusamet on viinud läbi kõigi kolme kaebaja suhtes 04.10.2016 põllumajandusliku majapidamise kontrolli, mille kohta on vormistatud mahepõllumajandusliku taimekasvatuse kontrolli vastavad protokollid , vastustaja on esitanud ka vastavad põllumajandusameti poolt tehtud fotod põldude kohta asja materjalide juurde. Protokolli nr VA-126-54 (Suurmõmmik OÜ) kohaselt on tuvastatud, et põldudel 310, 315 ja 315- 1 on kokku 140 rulli silo, mis on 2016. aastal teostatud hooldusniide niite kogumisega (silo). Protokolli nr VA-126-56 (OÜ Alamõisa Farm) kohaselt põldudel nr 101-1, 101-2, 104 (silovarumine - 47 rulli) 103, 105, 108-4, 108-3 ja 108-1 on 2016. aastal karjatatud loomi. Põllul nr 102 ei ole 2016. aastal loomi karjatatud ega sööta varutud. Protokolli nr VA-126-53 (Kullaketraja OÜ) kohaselt põllul nr 402 (sigur) on teostatud 2016. aastal hooldusniide niite kokkukogumisega (235 rulli silo) ja põllul nr 110-2 (sigur) on 2016. aastal teostatud niitmine purustamisega. 8.Sellest johtuvalt nõustub kohus vastustajaga, et kaebajad on kasvatanud harilikku sigurit ristiku allakülviga. Kuigi kaebajad väidavad, et ei kasvata vaidlusalustel põldudel ravimja maitsetaimi söödaks, on Põllumajandusamet 04.10.2016. a kohapealses kontrollis tuvastanud, et vaidlusalustel põldudel on loomi karjatatud ja silo tehtud, mis on sööt. 9.Kohus lähtub siinjuures PRIA selgitustest, et eeltoodust tulenevalt on silopallide näol kindlaks tehtud loomasööda varumine, mitte hariliku siguri seemneks kasvatamine, nagu väidavad kaebajad. Seda, et kaebajad on teinud hooldusniidet, loomi karjatanud ja niite kokku kogunud silorullidena, on kinnitanud kaebajad ka ise. Vähetähtis ei ole siinkohal ka asjaolu, et 2015. aastal, mil määruses ei olnud sätet toetuse mittemääramise kohta ravimja maitsetaimede kasvatamisel söödaks, kasvatasid kaebajad OÜ Alamõisa Farm ja Kullaketraja OÜ samadel vaidlusalustel põldudel harilikku sigurit justnimelt söödaks. Seda kinnitavad kaebajad ka ise , et 2015. aastal PRIA´le esitatud pindalatoetusteja maksetaotlused, milliste veergu 10 (otstarve/kasutusviis) on teinud kaebajad märke „H“, mis tähendab haljassöödaks kasvatamist (haljalt koristatavad taimed haljasmassi saamiseks, k.a haljaskultuurid taastuvenergia tootmiseks). Vaidlusalusel 2016. aastal on kaebajad vastava veeru taotlustel jätnud tühjaks, millega on soovitud jätta muljet, et harilikku sigurit ei kasvatata söödaks, kuigi reaalselt majandatakse põldudel sarnaselt 2015. aastaga. Kohus nõustub ka PRIA arvamusega selles, et kaebajad on antud olukorras pigem püüdnud luua kunstlikud tingimused kõrgeimas ühikumääras toetuse saamiseks. 10.Mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäär on sätestatud Määruse nr 53 §-s 4, mille lg 1 p 3 kohaselt saab mahepõllumajandusega jätkamise toetust köögivilja, maasika ning ravimja maitsetaimede kasvatamise korral 600 eurot ühe hektari maa kohta kui maa on

6

toetusõiguslik. 11.Määruse nr 53 lisa „Ravimja maitsetaimede loetelu“ muudatuse kohaselt ei ole toetatav arvates 29.04.2016 maa, millel kasvatatakse sama määruse lisas nimetatud ravimja maitsetaimi söödaks ( § 8 lg 51 ), samuti on muudetud ravimja maitsetaimede loetelu, mille tulemusena jäeti välja toetuse loetelust taimed, mis on raskesti tõrjutavad umbrohud, mille kasvatamist ei pea soodustama. Maaeluministeerium on välja toonud niisugused taimed (raskesti tõrjutavad umbrohud) nagu harilik kurgirohi, kõrvenõges, harilik orashein ja harilik võilill. 19.04.2017 vastuvõetud loetelu muudatusega on jäänud loetelust välja harilik sigur (loetelus kokku 121 nimetust). 12.Kohus nõustub vastustajaga, et Määruse nr 53 lisas on muudetud taimede loetelu ning välja jäi loetelust harilik sigur ning tähtsust ei oma ka see, et seletuskirjas on märgitud harilik sigur kui raskesti tõrjutav umbrohi. Kohus märgib, et muudatuste tegemine õigusaktides on lubatud ning see on kohati ka hädavajalik ning ei sea kaebajatele ebavõrdset kohtlemist võrreldes teiste toetusetaotlejatega. Nõuded toetusõigusliku maa kohta kehtivad kõikidele taotlejatele ühel ja samal ajal võrdselt. Samal põhjusel ei nõustu kohus ka kaebaja väitega, et Määruse nr 53 lisas olevate taimede loetelu ei või muuta, kuna loetelu muutmise korral ei ole tehtavad muudatused kooskõlas 5-aastase kohustuse võtnud isiku õiguspärase ootusega. Kohus märgib, et loetelu ei pea olema kogu kohustuseperioodi jooksul muutumatu. Samuti ei saanud tekkida kaebajal õiguspärast ootust selles suhtes, et alates 26.04.2016 hakkas kehtima Määruse nr 53 § 8 lg 51, kuna antud juhul määruse ja üldse seaduste muutmisega ei rikuta kellegi õiguspärast ootust. Seadusandluse muutmine ajas ja ruumis on vajalik ja käib koos ühiskonna arenguga. Kui aga haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme (HMS § 5 lg 5), kuid nimetatud säte ei kehti materiaalõigusnormi muutmise korral. Seaduse muutmine ei ole menetlusõiguse muutmine ja kehtib selle kohaldamise ajal. 13.Kohus ei pea õigeks kaebaja väidet, et käsitleda harilikku sigurit köögiviljana selleks, et saaks toetust samas ühikumääras kui ravimja maitsetaimede kasvatamise puhul. Harilik sigur ei ole köögivili. Köögivili on toiduainena kasutatavad kultuurtaimed ja nende osad. Harilik sigur on põllumajanduskultuuride loetelu järgi ravimja maitsetaim. Vastustaja on märkinud, et köögiviljana, mille eest toetust makstakse, on määratletud salatisigur. 14.Kohus nõustub PRIA´ga, et kui põldudel on silorullid, on näha, et põllult niidetud taimi kasvatatakse söödaks. Silorullid nähtuvad ka esitatud fotodel, mida ka kaebajad ise ei vaidlusta. Kui niide on kogutud silorulli, on tegemist söödaga. Ka maaeluminsiteerium on oma vastusega selgitustaotlusele (tl 154) vastanud, et ravimja maitsetaimede kasvatamisega on tegemist juhul kui need jõuavad otse tarbijani, kuid kui neid kasvatatakse loomasöödaks, on tegemist sööda kasvatamisega ja see ei ole ravimtaimede sihtotstarbeline kasvatamine. Seega ei saa kõrges ühikumääras sööda eest toetust maksta. 15.Kuna antud asjas on oluline välja selgitada, kas kaebajad tegelesid eesmärgipäraselt või mitte, on kohus seisukohal, et kaebajad ei kasvatanud maitsetaimi seemneks, vaid söödaks ning see ei ole eesmärgipärane tegevus toetuse saamiseks ja see, et kontrolli tulemusena tegeleti põldudel mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, ei muuda põlde toetusõiguslikuks. Saagi koristamine põllult ja selle loomadele söödaks andmine ei ole eesmärgipärane antud toetuse raames ning selle välistab ka Määruse nr 53 § 8 lg 51. Kuigi kaebajad väidavad, et ei kasvata vaidlusalustel põldudel ravimja maitsetaimi söödaks, on Põllumajandusamet 04.10.2016 seda

7

kohapeal tuvastanud, et vaidlusalustel põldudel on loomi karjatatud ja silo tehtud. Kaebaja seisukohalt on niide kokku rullitud seetõttu, et niidetud mass oleks koos ja ei lämmataks kogu põldu. Kohus nõustub siinjuures PRIA seisukohaga, et silo on loomasööt ning kui see on kogutud rulli , siis on see üks etapp silo säilitamiseks loomadele söödaks. 16.Maaeluministeeriumi selgitustes on ka seisukoht, et mahepõllumajanduse toetus peab kompenseerima seoses mahepõllumajandusliku tootmisega tehtud lisakulutused ja saamata jäänud tulu – ravimija maitsetaimede kasvatamise toetuse ühikumäär on kõrgem seetõttu, et kasutatakse palju käsitsitööjõudu umbrohu eemaldamisel taimede vahelt ja saagi kogumisega. 17.Kohus peab usaldusväärseks toetuste taotlemise menetluses Põllumajandusameti 04.10.2016 koostatud protokolle ja dokumente, mis on aluseks olnud PRIA´le asja otsustamiseks ning kohapealses kontrollis on tuvastatud, et Suurmõmmik OÜ on vaidlusalustel põldudel 310, 315 ja 315-1 teostanud hooldusniite niite kokku kogumisega ja silo teinud; OÜ Alamõisa Farm on vaidlusalustel põldudel 101-1, 101-2, 104, 103, 105, 108-4 108-3 ja 108-1 karjatanud loomi ja teinud silo; Kullaketraja OÜ on põllul 402 teostanud hooldusniite niite kogumisega ja tehtud on 235 rulli silo ja põllul 110-2 (sigur) on 2016. aastal teostatud niitmine purustamisega. 18.Kaebaja on ka märkinud, et PRIA´l ei ole kriteeriume, mille järgi võiks hinnata ravimja maitsetaimede kasvatamise eesmärki. Kohus märgib, et PRIA on lähtunud asja menetlemisel Määrusest nr 53, asjas kogutud materjalidest, mille on esitanud Põllumajandusamet. Põllumajandusameti järelevalve seisneb mahepõllumajanduse nõuete järgimise kontrollimises ning tingimused, mille alusel saab mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlejad toetust taotleda, on Maaeluministeerium määrusega kehtestanud. PRIA on antud juhul määruse täitja. Maaeluministeerium on seisukohal, et mahepõllumajandusliku tootmise eesmärk on eelkõige tarbija nõudluse rahuldamine kvaliteetse mahetoodanguga, mis jõuab otse tarbijani, mis on kriteeriumiks maitseja ravitaimede kasvatamisel. 19.Mis puudutab kaebajate väidet, et ei nõustuta vaideotsuse punktis 12 toodud selgitustega märgib kohus, et kaebajad ei ole vaideotsuseid vaidlustanud ning punktis 12 on puudutatud vaiete esitajate väiteid, mida on kohus käsitlenud käesolevas kohtuotsuses. See, et kaebajatele ei meeldi vastustaja selgitused, ei anna alust haldusakti tühistamiseks. 20.Tulenevalt Määruse nr 53 § 25 lg 1 kohaselt teeb PRIA taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Käesoleval juhul on PRIA teinud kõigi kolme kaebaja suhtes järgmised otsused: Otsusega 13.02.2017 nr 12-6/17/218“2016 aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaline määramine“ on taotleja Suurmõmmik OÜ-le keeldutud toetuse maksmisest põldude 310 ja 315 osas. (Määruse nr 53 § 8 lg 51). Otsusega 13.02.2017 nr 12-6/17/217 „2016. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaline määramine, toetuse tagasinõudmine ja tasaarvestamine“ on taotleja OÜ Alamõisa Farm suhtes jäetud põldude nr 101-1, 101-2, 103, 104, 105 108-4, 108-3 ja 108-1 eest toetus maksmata. (Määruse nr 53 § 8 lg 51). Otsusega 15.02.2017 nr 12-6/17/284 „2016. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaline määramine ja tagasinõudmata jätmine“ on Kullaketraja OÜ suhtes jäetud põllu 402 osas toetus maksmata. (Määruse nr 53 § 8 lg 51).

8

21.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et PRIA otsused on piisavalt motiveeritud, välja on toodud faktilised ja õiguslikud asjaolud, haldusaktid on antud selleks pädeva organi poolt kehtiva õiguse alusel ning kokkuvõttes on vaidlustatud otsused kolme kaebaja suhtes tehtud õiguspäraselt ning haldusaktide tühistamiseks puudub alus. Kaebajate poolt esitatud tühistamisnõue jääb rahuldamata. 22.Kaebajad on esitanud ka kohustamisnõude. Kuna kohus jätab rahuldamata kaebajate tühistamisnõude, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue uute otsuste tegemiseks saatmiseks. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Seega peaks kohustamisnõude rahuldamiseks olema eelnevalt tunnistatud kaevatavad PRIA otsused kaebajaid puudutavas osas õigusvastaseks ning mis oleks seetõttu tühistatud. Kohus märkis eespool, et kaevatavad haldusaktid on õiguspärased, seega jäävad rahuldamata ka kaebajate poolt esitatud kohustamisnõuded. 23.Eeltoodu alusel jätab kohus Suurmõmmik OÜ, OÜ Alamõisa Farm ja Kullaketraja OÜ ühiskaebuse rahuldamata. 24.Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 25.Menetluskuludest. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajatelt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik