1-16-5763/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoobril 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-16-5763 Kohtunik Sekretär Prokurör Larissa Prokopenko Ingrid Koddo Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi

Viru Vangla materja

.

lid G Q tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu

Kaitsja G Q XXX . , isikukood: , xxx Kaido Kooga Asja läbivaatamise kuupäev 20.10.2017 avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega G Q .

vabastamata.

Rahuldada kaitsja, advokaat Kaido Kooga taotlus . -le G Q riigi õigusabi osutamise eest tasu 48 eurot eurot.

Välja mõista

eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi G Q . -lt kriminaalmenetluse kulud 48 eest. G Q . i´ l tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 LUMINOR BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700049709 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2(4) Edasikaebamise ko

rd Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, 5 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 04 9.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava .

.0 G Q tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G Q . Viru Maakohtu 30.06.2016 424 on süüdi tunnistatud kohtuotsusega KarS § , § 209 lg 2 p 1,5 2 aasta 6 kuu järgi ja karistati KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1; § 65 lg 2 alusel vangistusega. Karistuse kandmise . algus 03.11.2016 ja l 09.05.2019 õpp

G Q . andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamiseg a.

Kinnipidamisasutusest .

G Q kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu Kuus kuud enne vangistust elas üksinda l on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. üürikorteris xxx. Kinnipeetav on avaldanud soovi asuda peale vangistust elama xxx mille kohta on xxx andnud ka omapoolse kinnituse, samuti et nemad on valmis pakkuma osalemist nende 10 kuulises alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis. Elamistingimused xxx Isikul on väga head. Elatakse kaugküttega elumajades kahe kuni neljakohalistes tubades. on xxx xxx ja xxx, mis , õppis jäi lõpetamata, soovib eriala vabaduses omandadavanglas õppis txxx eriala, mis jäi lõpetamata, kuna vabanes Kinnipeetav olnud ametlikult pidevalt tööga . hõivatud alates 17 ndast eluaastast. Nii käesoleva kui ka kahe eelneva kuriteo puhul on - tegemist kelmustega. Varasemalt on toime pannud ka varguseid. Tunnistab, et kuriteod on toime pandud kerge raha saamise eesmärgil, kuid isiku sõnul ei ole vargused toime pandud niivõrd majandusliku kasu saamise eesmärgil vaid alkoholi tarvitamisele järgnenud impulsiivse ja mõtlematu käitumise tagajärjel. Vangistuse töötas ning käesoleval ajal s xxx xxx. K- xxx eurot. raha andmetel on isikul rahalisi nõudeid 19 393,81 eurot ning xxx xxx Tema vabanedes kindlustatud tööga , kes aitab ka hilisema tööotsimise juures. lähivõrgustiku m , tütar, õd oodus vad vanemad ta e ja vend. Tutvusringkonda on kuulunud nii kriminaalse taustaga kui ka seaduskuulekad isikud. Isiku enda sõnul võib ta olla teiste poolt mõjutatav, enamus kuritegusid on sooritatud teiste mõjutusel. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Väärteokorras on karistatud Alkoholiseaduse alusel 9 korda. Isikul on diagnoositud sõltuvus. Vangistuses läbinud xxx.on proovinud kanepit. Kinnipeetava joobes juhtimised, samalaadsed kuriteod viitavad, et kinnipeetav pole varasemast õppust võtnud ja on alust kahelda eesmärkides. Käitumiskontrolli ajal on läbinud xxx. Esimest korda kriminaalhooldusel olles pikendati katseaega 3 kuu võrra seoses Alkoholiseaduse rikkumisega. Teisel korral pöörati karistus täitmisele seoses mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, viimane kord lõppes katseaeg selle lõppemisega. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on sõnades suur, kuid seni pole reaalsuses seda suutnud. Kriminaalkorras karistatud 5 korda, vangistuses viibib teist korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on , vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 48% 36%. Vangla toetab .

G Q ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama xxx Elamistingimused on väga head. Elatakse kahe kuni neljakohalistes tubades. Elanikud kindlustatakse kõigeks eluks vajalikuga ja tööga. Aidatakse dokumentide ja sotsiaalsfääris teenuste korraldamisega, samuti hilisema töö- ja elukoha leidmisega.

3(4)

G Q . taotleb kohtult tingimisi vangistuses vabastamist elektroonilise ennetähtaegselt t valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör pole

e vabastamisega . . G Q nõus iku ennetähtaegs elektroonilise järelevalve alla is suhtes on jõustumise ootel Viru Maakohtu otsus nr 1-17-8244 mille olemasolu vangla iseloomustuses aga ei nähtu. Eelnimetatud otsuse jõustumisel võivad muutudad . `i G Q tingimisi ennetähtaegse vabanemise ajad ja seetõttu ei ole võimalik isikut käesoleval ajal tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja tema kaitsa arvamuse ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades kirjaliku arvamust, leiab, et . elektroonilise G Q prokuröri tuleb jätta valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vang põhjendamata

istusest vabastamine ja ennatlik.

KarS § 76 lg tähtaega 4 alusel, tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase ema käitumise isikut iseloomustavad andmed - t nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele le . ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu Tal on üks on korduvalt kriminaalkorras karistatud joobes juhtimise eest. kehtiv distsiplinaakaristus. Isikul on vabanemisel olemas elukoht xxx.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole , kuna tal on 1 kehtiv täidetud distsiplinaarkaristus. Kohus peab positiivseks seda, et isik on vangistuses olnud hõivatud tööga ja osalenud xxx. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõis täitmisele tetu puhul, kes kannab sealhulgas pööratud pani katseajal, olles tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud, karistust, kuna uue kuriteo, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Materjadest nähtub, et isik sõltuvus ul on alkoholi , mida ise ka tunnistab.

Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus ei pea päris adekvaatseks nii vangla iseloomustuses kui ka kriminaalhooldusamentiku ettekandes märgitud andmeid viimase katseaja kohta, et see on läbitud täheaegselt, kuna nähtub, et viimase otsusega mõisteti talle karistus katsejal toime pandud 2 kuriteoepisoodi eest. Kuna eelmine kriminaalhooldus kukkus läbi ja karistus pöörati täitmisele, siis ei näe kohus põhjust anda käesoleval ajal veel üks võimalus G Q . -le

4(4) kriminaalhoolduse läbimiseks. Kohus vabastas juba . korra tingimisi enne G Q tähtaega vangistuse kandmisest, kuid ta pani katseajal taas toime kuriteod, millega kaotas kohtu usalduse.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel üle 1 aasta 09.05.2019

6 kuu vangistuse, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, ja käia tööl osaleda sotsiaalprogrammides .

Kohus, kontrollinud kohtute infosüsteemi (KIS) andmeid, tuvastas, et . oli Viru G Q Maakohtu 25.09.2017 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 209 lg 2 p 1,5; § 344 lg 1; § 345 lg 1 järgi ning karistatud KarS § 64 lg 1; KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 4 aastat 6 kuud 6 päeva vangistust ning karistuse kandmise alguseks loeti 03.11.2016. Nimetatud kohtuotsus on jõustumise ootel.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu G Q . temale Viru Maakohtu 30.06.2016 vangistuse kandmisest otsusega mõistetud tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko