4-17-4984/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2017, Tallinn, Liivalaia kohtumaja, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-17-4984

Kohtunik

Julia Vernikova

Väärteoasi R.A väärteoasi LS § 224 lõike 2 järgi

Vaidlustatud otsus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 30.08.2017 otsus väärteoasjas nr 2315,17,005996

Kaebuse esitaja R.A , isikukood: xxx;

elukoht: Xxxx; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodakondsus; töökoht: Xxxx

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus

RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-st 132 p 2 ja §-st 120 lg 1 kohus otsustas:

1. R.A kaebus rahuldada.

2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 30.08.2017 otsus väärteoasjas nr 2315,17,005996 osaliselt, s.o rahatrahvi suuruse ja lisakaristuse kohaldamise osas, ja teha uus otsus, millega mõista R.A-le põhikaristusena rahatrahv 145 trahviühiku ulatuses, s.o 580 (viissada kaheksakümmend) eurot, ning jätta LS § 224 lg 3 p 1 lisakaristusena ettenähtud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kohaldamata.

3. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvele.

Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

2

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja asjaolud

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 30.08.2017 otsusega väärteoasjas nr 2315,17,005996 karistati R.A

liiklusseaduse (edaspidi LS) § 224 lõike 2 järgi rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot, ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks selle eest, et tema 09.08.2017 kella 21.55 ajal Harju maakonnas Tallinnas

Viimsi vallas Rohuneeme tee 47 juures juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,59 mg. Harju Maakohtusse saabus R.A kaebus kohtuvälise menetleja 30.08.2017 otsuse

tühistamiseks väärteoasjas nr 2315,17,005996 osaliselt. Kaebuse esitaja taotleb rahatrahvi vähendamist 600 euroni ning lisakaristuse tühistamist. Kaebuse kohaselt istus tema alkoholi tarvitanuna autorooli, kuna pidi ootamatult sõitma oma xxxx pojale Xxxx(ik: 37707070274) järele, kes jäi bussist maha ja ootas õhtul üksi bussi. Viimane on raske xxxx, lisaks esineb tal

xxxx, mis seisneb xxxx kõrvalekaldes. Poeg kuuleb halvasti ning tal on xxxx. Otsuses

nimetatud kuupäeval käis poeg järjekordsel kiriku koguduse kohtumisel Xxxx ruumides.

Koguduse liige pidi ta seekord bussile aitama, mistõttu teades, et poeg saab bussiga koju, otsustas R.A juua veini. Umbes kella 21.00 paiku sai ta aga kõne pojalt, kes ütles,

et jäi bussist nr xxxx maha ja istus teisele bussile, mis seisab Viimsi haigla juures asuvas bussipeatuses. Kaebuse kohaselt mõtlemata sellele, et R.A oli veini joonud, istus ta instinktiivselt autorooli, et poeg ei peaks üksi õhtul väljas ootama. Kaebuse esitaja väljendab tehtu pärast kahetsust ning märgib, et karistus on liiga range. R.A ei ole varasemalt toime pannud ühtegi sarnast rikkumist. Auto on hädavajalik vahend

sissetuleku teenimiseks, olles xxxx), kes tegeleb 17 objekti müügiga nii Tallinnas kui väljaspool linna. Isik vajab juhilube ka seetõttu, et temaga koos elava xxxx poja eest hoolt kanda (pojaga

elavad nad kahekesi, abikaasa suri 12 aastat tagasi). Ilma autota ei saaks R.A korraga tööl käia ja hooldada oma poega, vaid peaks koduseks jääma. Poeg käib iganädalaselt kirikus, kuhu kaebuse esitaja teda viib ja kust ära toob. Autoga on vaja transportida poega arsti juurde Lasnamäe polikliinikusse ja eriarsti juurde Paldiski mnt xxxx. Seega oleks lisakaristuse kohaldamine äärmiselt raske mitte ainult R.A, vaid ka tema poja elukorraldusele.

Kaebuse esitaja leiab, et rahatrahvi suurust tuleks vähendada, kuna keskmise rahatrahvi määramine ei ole vajalik ega põhjendatud. Karistuse eesmärk – mõjutada R.A käitumist – on kaebuse esitaja avaldatu kohaselt täidetud juba tekkinud olukorraga.

Kohtuväline menetleja jäi otsuses märgitud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on R.A oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik, kuna ta ei soovi oma liiklusalast käitumist vastavalt kehtivatele liiklusreeglitele kohandada. Isik

pani toime enamohtliku süüteo tahtlikult. Üldohtlike süütegude kaitstavaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidiselt

õiguskuulekalt käituma. Keskmisest suuremas määras rahatrahvi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise puhul on rõhk eripreventsioonil. Selline karistus tuletab

ennast igapäevaselt süüdlasele meelde. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kaitseb õiguskorra huve. Kohtu põhjendused ja seisukoht

3

Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega.

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et R.A kaebus tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tühistada määratud karistuste osas.

LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude kohta. R.A poolt 09.08.2017 kella 21.55 ajal Harju maakonnas Tallinnas Viimsi vallas Rohuneeme tee 47 juures mootorsõiduki juhtimine isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,59 mg, on tõendatud järgmiste tõenditega.

Tunnistaja Xxxx ülekuulamise protokollist nähtub, et 09.08.2017 teostades liiklusjärelevalvet

koos patrullpolitseinik Lauri Ermiga, märkasid nemad sõidukit Honda CRV registreerimisnumbriga xxxx, mille roolis oli isik R.A (isikukood: xxx).

Sõiduk liikus Viimsis Rohuneeme tee 47 juures. Kuna isik liikus kahtlase sõidukiirusega,

peatasid nad auto ning R.A mõõdeti kell 21.55 indikaatorvahendiga

alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,70 mg/l. Menetlusalune isik tunnistas, et oli eelnevalt tarvitanud veini.

09.08.2017 indikaatorvahendi kasutamise protokoll on kooskõlas tunnistaja Xxxx ütlustega. Protokollist nähtub, et Viimsi vallas Rohuneeme tee 47 juures mõõdeti indikaatorvahendiga Alcoquant 6020 nr A102603 (järgmine kontrollimise kuupäev 17.10.2017) R.A

väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,70 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnustena on märgitud silmade punetus, alkoholilõhn suust, nutmine.

09.08.2017 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist koos fikseeritud näiduga

paberikandjal nähtub, et 09.08.2017 kell 22.28 kuni 22.31 on R.A mõõdetud

tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0032 (järgmine hooldus

novembris 2017) väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,64 mg/l ning arvestades laiendmääramatust (+/- 0,05 mg/l), on lõplikuks mõõtetulemuseks 0,59 mg/l.

Seega on täidetud LS § 224 lõike 2 objektiivne teokoosseis.

KarS § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise näol oli tegemist tahtliku teoga. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga. KarS § 16 lõike 1 kohaselt on tahtluse liikideks kavatsetus, otsene tahtlus ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lõike 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult muu hulgas siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kaebusest nähtub, et R.A , olles eelnevalt veini joonud, istus õhtul autorooli, kui tema xxxx poeg (kohtule on esitatud poja pensionitunnistus, sotsiaalkindlustusameti otsus poja xxxx) helistas ja andis teada, et jäi õigest bussist maha ning asub Viimsi haigla juures asuvas bussipeatuses. R.A lubas endale eelnevalt veini, kuna arvas, et ei pea enam mootorsõidukit juhtima, sest kiriku koguduse liige pidi poja bussile aitama. R.A, kelle juures poeg Xxxxelab, tundis, et pojal ei ole õhtul üksi linnas turvaline olla, mistõttu otsustas talle järele minna olenemata sellest, et oli alkoholi tarvitanud. Seega pani ta teo toime kavatsetult KarS § 16 lõike 2 mõttes.

4

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab R.A LS § 224 lg 2 järgi.

Karistus

Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1). LS § 224 lõike 2 sanktsioon näeb ette karistamise rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

R.A süü suuruse hindamisel arvestab kohus järgmisi asjaolusid. Süüteo toimepanemise tulemusena kellegi elule, tervisele ega varale kahju ei tekkinud. Väärtegu pandi toime õhtusel ajal ja hõreda liiklusega tänaval. R.A oli arvestanud veini juues, et ta ei pea mootorsõidukit juhtima, kuid pärast poja telefonikõnet tundis emana hirmu, et xxxx poeg võib õhtul üksi vales bussipeatuses hätta jääda, mistõttu sõitis temale järele. Seega ei ole tema

puhul tegemist süsteemse käitumisega, vaid kohtu hinnangul valis menetlusalune isik

olukorras, kus tundis muret poja pärast, ebaõige lahenduse. Kohtu hinnangul on R.A süü keskmisest väiksem.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et R.A on varasemalt olnud õiguskuulekas

kodanik – temal puuduvad kehtivad karistused. Kaebuse kohaselt on tema mootorsõidukit juhtinud üle paarikümne aasta ning selle aja jooksul pole ta keelatud olekus autot juhtinud ega seadust rikkunud viisil, mis annaks alust arvata, et tema suhtumine liiklusesse on üleolev või et

ta on liiklusele järjepidevalt või jätkuvalt ohtlik. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et

käesolevalt ei ole tegemist isikuga, kes võiks olla liikluses jätkuvalt ohtlik, vaid R.A eksis ühekordselt, ta on oma eksimusest aru saanud ning lubab edaspidi rohkem mitte eksida.

Kohtuväline menetleja on süü suuruse tuvastamisel leidnud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse kohaselt aga kahetseb R.A oma tegu ning selgitab, et mõistab täielikult tekkinud olukorra tõsidust ega asu enam kunagi mootorsõidukit

juhtima juhile keelatud olekus. Kaebusest nähtuvalt kahetses R.A oma tegu

koheselt ning küsis politseinikelt, kas jääb juhilubadest ilma, kuid politseinikud arvasid, et olukorras, kus menetlusalusel isikul puuduvad varasemad rikkumised, on see vähetõenäoline.

R.A-le selgitati ka vastulause esitamise võimalust, kuid mõistes kui vastutustundetult ning lubamatult ta käitunud oli, ei arvanud ta, et on õigustatud vastulauset esitama. Eeltoodust tulenevalt on kohtul tekkinud siseveendumus, et R.A kahetseb oma tegu siiralt, mistõttu kohus arvestab seda karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad. Kohus leiab et kohtuväline menetleja on jätnud arvesse võtmata sellised R.A süüd vähendavad asjaolud ning määranud põhjendamatult sanktsiooni keskmisest määrast kõrgema rahatrahvi, s.o 215 trahviühiku ulatuses ehk 860 eurot. Kuigi kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et rõhk karistuse määramisel on eripreventsioonil, on väärteo otsuses sisuliselt jäetud

eripreventsioon arvesse võtmata. Tulenevalt põhimõttest, et karistus peab olema

5

proportsionaalne süü suurusega, leiab kohus, et rahatrahvi suurust tuleb vähendada ning jätab rahatrahvi suuruse alla LS § 224 lg 2 sanktsiooni keskmist määra. Kohtuväline menetleja on lisaks põhikaristusele kohaldanud lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks.

Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-122-13 märkinud, et lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja

süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest

ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusvõi

juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Nagu eelnevalt kohus leidis, on käesolevalt tegemist juhusüüteoga ning R.A ei ole

ühiskonnale jätkuvalt ohtlik – ta on saanud aru oma rikkumisest ja lubab edaspidiselt õiguskuulekalt käituda. Kaebusest nähtub, et lisaks eeltoodule mõjutaks juhilubade äravõtmine

tema ja tema xxxx poja elu drastiliselt. R.A on xxxx) ja auto on hädavajalik töövahend sissetuleku teenimiseks. Käesolevalt tegeleb ta 17 objekti müügiga nii Tallinnas kui väljaspool linna. Isik vajab juhilube ka selleks, et temaga koos elava xxxx poja eest hoolt kanda

(pojaga elavad nad kahekesi, abikaasa suri 12 aastat tagasi). Ilma autota ei saaks R.A

korraga tööl käia ja hooldada oma poega, vaid peaks koduseks jääma. Poeg käib

iganädalaselt kirikus, kuhu kaebuse esitaja teda viib ja kust ära toob. Autoga on vaja transportida poega arsti juurde Lasnamäe polikliinikusse ja eriarsti juurde Paldiski mnt xxxx. Kohus nõustub, et ühistranspordiga liiklemine oleks sellise elukorralduse puhul ebamõistlikult

koormav mitte ainult R.A-le , vaid ka tema pojale. Seega leiab kohus, et

lisakaristuse kohaldamine R.A suhtes ei ole põhjendatud, mistõttu tühistab

kohtuvälise menetleja 30.08.2017 otsuse ka lisakaristuse osas, jättes selle isiku suhtes kohaldamata. Julia Vernikova kohtunik