2-13-10291/87 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-10291

Tsiviilasi

AS SEB Pank ja Aktsiaseltsi SEB Liising hagi SM

vastu 719 006,04 euro väljamõistmiseks solidaarselt

hagejate kasuks või 359 503,02 euro väljamõistmiseks

kummagi hageja kasuks. Menetluskulude rahaline

kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. septembri 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SM määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Hagejad (vastustajad): AS SEB Pank (registrikood

10004252) ja Aktsiaselts SEB Liising (registrikood

10281767), ühine lepinguline esindaja Janek Alvela

Kostja (määruskaebuse esitaja): SM (isikukood

XXXXXXXXXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Margus Lentsius ja Geidi Sile

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 6. septembri 2017 määrus tühistada osaliselt kostja SM kasuks

väljamõistetud menetluskulude hüvitamise taotluse osaliselt rahuldamata jätmise osas

ja teha selles osas uus määrus, millega suurendada kostjale hüvitatava menetluskulu

summat 15 171 euro võrra.

2. Sama määrus on edasi kaebamata jõustunud osas, millega kummaltki hagejalt

mõisteti kostja kasuks välja 5 522 eurot ja sellest summalt viivis.

3. Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

2.1. Rahuldada kostja SM avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2.2. Määrata kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 26 215 eurot.

2.3. Mõista kostja SM kasuks hagejalt AS SEB Pank välja menetluskulu hüvitis

13 107,50 eurot ja hagejalt Aktsiaselts SEB Liising 13 107,50 eurot.

2.4. Kuni menetluskulude hüvitise tasumiseni tuleb hagejatel tasuda kostja kasuks

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kusjuures kummagi hageja tasutavalt

osasummalt 5 522 eurot algab viivise arvestus 22. septembrist 2017 ja

osasummalt 7 585,50 eurot käesoleva määruse jõustumisest.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

2 (5)

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses rahuldas Harju Maakohus 14. septembri 2015 otsusega AS SEB Pank

(hageja I) ja Aktsiaseltsi SEB Liising (hageja II, koos hagejad) hagi SM (kostja) vastu

719 006,04 euro väljamõistmise nõudes ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna

Ringkonnakohus rahuldas 26. veebruari 2016 otsusega kostja apellatsioonkaebuse osaliselt

ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Riigikohus tühistas 22. novembri 2016 otsusega

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonna-

kohtule.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21. aprilli 2017 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse

hagi osalise rahuldamise kohta. Ringkonnakohus jättis hageja I kanda tema enda menetluskulud

ja 50% kostja menetluskuludest ning hageja II kanda tema enda menetluskulud ja 50% kostja

menetluskuludest. Riigikohus jättis 13. juuni 2017 määrusega hagejate kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmata ning seega jõustus ringkonnakohtu 21. aprilli 2017 otsus 13. juunil 2017.

2. Kostja esitas 14. juulil 2017 taotluse menetlusekulude rahaliseks kindlaksmääramiseks,

mille kohaselt koosnevad tema menetluskulud riigilõivust 3 400 eurot ja lepingulise esindaja

kulust kogusummas 29 445 eurot (sisaldab käibemaksu).

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Harju Maakohus rahuldas 6. septembri 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja määras kostja hüvitatavate

menetluskulude rahaliseks suuruseks 11 044 eurot. Maakohus mõistis kostja kasuks kummaltki

hagejalt välja 5 522 eurot ja lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivise võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Põhimenetlus algas juba 2013. aastal, aga maakohus tegi esimese otsuse 14. septembril 2015.

Seetõttu lähtus maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel alates 1. jaanuarist 2015

jõustunud korrast ja määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 järgi.

5. Maakohtus kantud õigusabikulude kohta märkis kohus, et tulenevalt TsMS § 176 lg-st 4

oleks kostja pidanud menetluskulude nimekirja esitama maakohtu menetluses, mitte tagantjärgi

pärast lõpplahendi jõustumist. Kostja teatas 12. augusti 2015 kohtuistungil, et tal ei ole kohtule

menetluskulude nimekirja esitada, samuti ei soovinud kostja istungiga seonduvate kulude osas

nimekirja esitada. Kuna kostja maakohtu menetluses menetluskulude nimekirja ei esitanud, on

kostja menetluskuluks maakohtu menetluses null eurot.

6. Samuti ei mõistnud maakohus hagejatelt välja esmases apellatsioonimenetluses kantud

õigusabikulusid. Kostja teatas 4. veebruari 2016 kohtuistungil, et tal ei ole kohtule

3 (5)

menetluskulude nimekirja esitada ning palus välja mõista apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõivu. Pooltele 29. detsembril 2015 saadetud kohtukutses on selgitatud, et TsMS § 176 lg 1

alusel tuleb kohtuistungil esitada menetluskulude nimekiri apellatsioonmenetluses kantud

menetluskulude kohta, hiljem ei saa menetlusosaline kulude osas taotlusi esitada. Kuivõrd

tähtaegselt menetluskulude nimekirja ei esitatud, määras kohus kostja menetluskulude

suuruseks esmases apellatsioonmenetluses 3 400 eurot (apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv).

7. Kassatsioonmenetluses pidas maakohus põhjendatud ja vajalikuks kostja lepingulise

esindaja ajakulu 7,5 t ulatuses: kassatsioonkaebuse koostamine ja esitamine Riigikohtule 4,5 t

(taotletud 7,5 t asemel) ja hagejate vastuse läbitöötamine ning seisukoha koostamine 3 t. Võttes

arvesse tsiviilasja sisu ja keerukust, on kostja esindaja tunnitasu (156 eurot) põhjendatud.

Kostja kinnitas, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodust tulenevalt on kostja

õigusabikulud kassatsioonimenetluses põhjendatud 1 170 euro ulatuses.

8. Apellatsioonkaebuse uuel läbivaatamisel pidas maakohus põhjendatud ja vajalikuks kostja

lepingulise esindaja ajakulu 41,5 t ulatuses tunnitasuga 156 eurot. Seega on kostja põhjendatud

õigusabikulude suuruseks apellatsioonkaebuse uuel läbivaatamisel 6 474 eurot.

9. Eeltoodust tulenevalt on kostjale hüvitatavate menetluskulude summa 11 044 eurot

(3 400 eurot riigilõiv apellatsioonmenetluses, 1 170 eurot õigusabikulud kassatsiooni-

menetluses ja 6 474 eurot õigusabikulud apellatsioonmenetluses uuel läbivaatamisel).

Kuivõrd ringkonnakohus jättis kummagi hageja kanda 50% kostja menetluskuludest, siis tuleb

kummaltki hagejalt välja mõista kostja kasuks 5 522 eurot ( = 11 044 : 2).

MÄÄRUSKAEBUS

10. Kostja esitas vaidlustatud määruse peale 21. septembri 2017 määruskaebuse, milles palub

selle tühistada osas, millega maakohus jättis kindlaks määramata ja hagejatelt välja mõistmata

kostja lepingulise esindaja kulu maakohtus ja esimeses apellatsioonimenetluses ning osas,

milles maakohus vähendas kassatsioonkaebuse koostamisele kulunud põhjendatud ajakulu.

Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:

 kuigi kohtud nõudsid põhimenetluse kestel menetluskulude nimekirjade esitamist, ei

määranud ükski kohtuaste kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Sellises olukorras

kohaldub TsMS § 177 lg 2 ja menetluskulud määratakse kindlaks iseseisvas hagita

menetluses. Iseseisvas hagita menetluses on menetlusosalisel õigus ja kohustus esitada

kogu menetlusega seotud kulude nimekiri ja kohtu nõudmisel nende kandmist

kinnitavad tõendid. Kehtiv menetlusõigus ei võimalda jätta menetluskulude

kindlaksmääramise avaldust (osaliselt) rahuldamata üksnes seetõttu, et lõplik nimekiri

esitati mitmeastmelise tähtaja viimasel etapil;

 maakohus ei põhjendanud kassatsioonkaebuse koostamise ajakulu vähendamist 3 t

võrra. Kassatsioonkaebus rahuldati, mis näitab, et tegemist oli vajaliku ajakuluga. Kuigi

kaebus on kirjutatud lühidalt, tuleb arvestada, et selge kaebuse koostamine on

ajakulukam, kui argumentide kuhjamine olulist ebaolulisest eristamata.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejatele tähtaja määruskaebusele

vastamiseks. Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 5. oktoobri 2017 kirjaga lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

4 (5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kostja taotluse rahuldamata jätmise

osas osaliselt tühistada ja uue määrusega kostjale hüvitatavaid menetluskulusid suurendada

maakohtus ja esmases apellatsioonimenetluses põhjendatult kantud õigusabikulude võrra.

Määruskaebus rahuldatakse TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt.

13. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust ja põhjendatust osas, mille peale on kaevatud. Kostja ei vaidlustanud määrust

osas, milles määrati kindlaks tema õigusabikulud apellatsioonkaebuse uuel läbivaatamisel.

Samuti ei esitanud määruskaebust hagejad. Seega on vaidlustatud määrus jõustunud kummaltki

hagejalt kostja kasuks 5 522 euro ja sellelt summalt viivise väljamõistmise osas.

14. Maakohus on põhjendamatult menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel

lähtunud TsMS § 174 lg-st 1.

Maakohus rahuldas 14. septembri 2015 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.

Ühtlasi määras kohus kindlaks hagejatele hüvitatava menetluskulude suuruse. Kuna

ringkonnakohus tühistas 21. aprilli 2017 otsusega maakohtu otsuse, sh menetluskulu jaotuse

osas, ja jättis kostja menetluskulud võrdselt hagejate kanda, ei pidanud ringkonnakohus

otstarbekaks põhimenetluses kostjale hüvitatavaid kulusid rahaliselt kindlaks määrata. Sellisel

juhul tuleb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata tervikuna maakohtus TsMS § 174

lg-s 4 sätestatud korras, st pärast kohtuotsuse jõustumist (vt Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 19-22). Sellele viitas ringkonnakohus ka 21. aprilli 2017

otsuse p 22 viimases lõigus.

TsMS § 177 lg 2 alusel tuli maakohtul menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata

mõistliku aja jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest. Kuigi TsMS § 176 sätestab, millal

tuleb menetluskulude nimekirju esitada, ei saa menetlusosalisele ette heita, kui ta enne vastava

määruse tegemist esitab ühtse menetluskulude nimekirja kõigi menetluses kantud kulude kohta.

Kõigi menetluskulude nimekirja esitamine ühes dokumendis on lubatud vaatamata sellele, et

seadus näeb ette menetluskulude nimekirja mitmeastmelise esitamise. TsMS § 2 kohaselt on

tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kõigi kulude kohta ühtse nimekirja esitamine aitab

kaasa menetlusökonoomiale ja asja lahendamisele mõistliku aja jooksul. Samuti ei näe TsMS

ette menetluskulude nimekirja hilisema esitamise tagajärjeks nende välja mõistmata jätmist

põhjusel, et nimekiri on esitatud hilinemisega (vt Riigikohtu 7. septembri 2016 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-60-16, p-d 13 ja 14).

Järelikult ei olnud käesoleval juhul alust jätta kostja menetluskulude nimekirjas märgitud

õigusabikulude hüvitamise taotlus rahuldamata pelgalt põhjusel, et kulunimekirja varem ei

esitatud. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu määruse ja lahendab kostja taotluse

sisuliselt.

15. Ringkonnakohus peab põhjendatuks ja vajalikuks maakohtu menetluses tehtud

õigusabitoimingute ajakulu vastavalt kostja menetluskulude nimekirjale kokku 80,5 t ulatuses.

Vähendamisele kuulub maakohtus 12. augusti 2015 istungiga seotud aeg. Kuna istung kestis

1 t, saab pidada vajalikuks ajakuluks selle ettevalmistamiseks 2 t. Seega kokku on

12. augusti 2015 istungiga seotud ajakulu põhjendatud 3 t ulatuses. Ebavajalik oli kostja

esindaja ajakulu (9,5 t) ringkonnakohtu 20. novembri 2014 määrusega seonduvalt, kuna

nimetatud määrus ei olnud edasikaevatav.

Esmase apellatsioonimenetluse õigusabikulu on vastavalt kostja menetluskulude nimekirjale

põhjendatud 16,75 t ulatuses. Kuna kostja esindaja tegi maakohtus asja menetlemisel

põhjalikult tööd ja esitas korduvalt sisulisi seisukohti hagi osas, saab põhjendatuks pidada

apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu 8 t ulatuses. Kõrgelt kvalifitseeritud lepingulisel

5 (5)

esindajal ei peaks sisuka apellatsioonkaebuse koostamine aega võtma üle ühe tööpäeva. Ka

riigilõivu tasumise tähtaja pikendamise taotluse koostamine ei peaks tal aega võtma üle 1 t.

Samuti tuleb vähendada ringkonnakohtu 4. veebruari 2016 istungiga seotud aega. Istung kestis

1 t ja seega on mõistlik aeg istungiks ettevalmistamisele 2 t. Kokku on 4. veebruari 2016

istungiga seotud ajakulu põhjendatud 3 t ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja ajakulu maakohtu menetluse ja esmase

apellatsioonimenetluse raames põhjendatud kokku 97,25 t ulatuses (= 80,5 + 16,75).

Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kostja lepingulise esindaja tunnitasu 156 eurot

(käibemaksuga). Kostja on kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu maha arvata. Järelikult tuleb

kostjale hüvitatavate õigusabi kulude suuruseks täiendavalt määrata 15 171 eurot

(= 97,25 × 156). Sellest summast kuulub vastavalt menetluskulude jaotusele kostja kasuks

kummaltki hagejalt väljamõistmisele täiendavalt 7 585,50 eurot (= 15 171 : 2). Kokku peab

kumbki hageja tasuma 13 107,50 eurot ( = 5 522 + 7 585,50).

16. Määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse muutmiseks osas, millega

maakohus määras kindlaks kostja kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitise.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja

keerukuse hindamise osas (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-

14, p 11). Maakohus ei ole kassatsioonimenetluses kostja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust

ümber hinnata. Kuna maakohus hindas ühe menetlusdokumendi (kassatsioonkaebus)

koostamise ajakulu, siis on maakohtu põhjendustest aru saada, et maakohus hindas selle

koostamiseks kulunud aja vajalikkust ja põhjendatust. Ringkonnakohus nõustub selles osas

maakohtuga, et kõnealuse kaebuse koostamiseks kulunud vajalik ja põhjendatud aeg oli 4,5 t.

17. Eelneva põhjal on kostjale hüvitatavate menetluskulude summa kokku 26 215 eurot

( = 11 044 + 15 171). See on tervikuna kooskõlas menetluse käigu ja asja keerukusega.

18. Kostja taotleb hüvitatavatelt kuludelt viivise väljamõistmist. Seega märgib kohus TsMS

§ 177 lg-st 4 juhindudes määruse resolutsioonis, et hagejatel tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni kostjale viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Kuna maakohtu määrus kummaltki hagejalt osasumma 5 522 eurot ja sellelt viivise

väljamõistmise osas jõustus edasi kaebamata, siis tuleb eristada viivise arvutamise algusaegu.

Poolte esindajad said vaidlustatud määruse kätte 6. septembril 2017, st määruse vaidlustama

osa jõustus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt 15-päevase

kaebetähtaja möödumisel 22. septembril 2017. Alates sellest ajast tuleb hagejatel maksta viivist

osasummalt 5 522 eurot.

19. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

20. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm