2-16-6236/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Mihkel Roos

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2017, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-16-6236

Tsiviilasi

Horizon Packaging OÜ hagi LÕ vastu

võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 19. aprilli 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Horizon Packaging OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

267 740,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Horizon Packaging OÜ (registrikood

10839028), seaduslik esindaja juhatuse liige MV ja

lepinguline esindaja advokaat Lembit Tedder

Kostja (vastustaja): LÕ (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Veso

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 2. oktoobril 2017, millel osalesid hageja

esindajad MV ja Lembit Tedder ning kostja LÕ ja tema

esindaja Indrek Veso

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 19. aprilli 2017 otsus (arvestades sama kuupäeva vigade

parandamise määrusega) jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

4. Rahuldada kostja taotlus ringkonnakohtu menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt. Määrata kostja vajalike ja põhjendatud õigusabikulude summaks

ringkonnakohtus

1 236 eurot ning mõista see summa hagejalt

Horizon

Packaging OÜ (registrikood 10839028) kostja LÕ (isikukood XXXXXXXXXXX)

kasuks välja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

2 (6)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Horizon Packaging OÜ (hageja) esitas 20. aprillil 2016 Harju maakohtule hagi LÕ (kostja)

vastu võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista

võlg 173 800 eurot, intress 19 029,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 43 626,39 eurot ja

tulevikus sissenõutav viivis 18% aastas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

Hageja väitel:

-

kostja, VL, TU, KAW ja AP petsid hagejalt välja 222 800 eurot, millest 130 300 eurot

peteti välja laenudena (laenu ei tagastatud) ja 92 500 eurot veoauto MAN TGX 18.440

müümisega (autot üle ei antud);

-

kostja tunnistas kahju tekitamist hagejale ja sellest tingituna sõlmisid pooled

25. aprillil 2013 kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe“) võlgnevuse tasumise ajatamise

kohta;

-

kokkuleppe p-s 1 tunnistas kostja võlgnevust hageja ees põhisummas 173 800 eurot ja

kohustus selle tagastama koos intressiga hagejale täies ulatuses hiljemalt

28. novembril 2014;

-

kostja teostas makseid kokku 6 780 euro ulatuses, mida hageja arvestas intressi katteks.

Seega on põhivõlg täies ulatuses tasumata ja sissenõutava intressi jääk on

19 029,92 eurot;

-

viivise määr on kokkuleppe p 2.1 järgi 18% aastas, st 85,71 eurot päevas. Kostja on

viivitanud võla tasumisega kokku 509 päeva, st sissenõutav viivis on 43 626,39 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu, sest hagejal ei ole nõuet kostja vastu. Kostja vastuväited on

kokkuvõtvalt järgmised:

-

kostja allkirjastas kokkuleppe ähvarduse mõjul;

-

kostja ei ole hagejalt laenu saanud;

-

kokkulepe ei ole jõustunud, sest sellelt puudub tegeliku võlgniku VL allkiri;

-

kostja sai VL käest raha ja viis selle MV palvel MO-le VL laenukohustuste tasumiseks;

-

kassa sissetuleku orderile on märgitud, et tagasimakse on VL 30. oktoobri 2012

laenulepingu katteks.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis 19. aprilli 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata.

Ühtlasi tühistas maakohus 21. aprilli 2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Selles

osas parandas kohus otsuses esinenud kirjavea 19. aprilli 2017 määrusega. Vea parandamise

määrust ei ole vaidlustatud.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja määras kindlaks kostjale hüvitatava summa.

3.1.

Maakohus tuvastas, et 25. aprillil 2013 allkirjastasid hageja ja kostja dokumendi

pealkirjaga „KOKKULEPE võlgnevuse tasumise ajatamise kohta“, mille kohaselt tunnistasid

3 (6)

VL ja kostja võlgnikena võlgnevust 173 800 eurot ning kohustusid selle koos lisanduva

intressiga tasuma hagejale maksegraafiku alusel. Kokkuleppel puudub VL allkiri.

3.2.

Kokkulepe on õiguslikult deklaratiivne võlatunnistus. Hageja ei tõendanud, et pooltel

oli tahe luua abstraktne, iseseisev kohustus ja et kostja võttis kohustuse hüvitada pettuse teel

tekitatud kahju. Kokkuleppes ei märgitud kahju hüvitamise kohustust. Kokkuleppe teksti järgi

andis hageja ajavahemikul oktoober 2012 – märts 2013 VL-le ja kostjale laenu, millest

24. aprilli 2013 seisuga on tagastamata põhisumma 173 800 eurot. Tegemist on väidetavate

laenude kohta antud võlatunnistusega. Kuna tõendatud ei ole, et pooltel oli tahe siduda end just

abstraktse kohustusega, tuleb eeldada, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega.

3.3.

Tõendamata on hageja väited, et kostja osales petuskeemis ja oli seal nn niiditõmbaja.

Hageja ei tõendanud, et kostja oleks hagejale kahju tekitanud või toime pannud pettuse. TU

seletuskiri ei ole usaldusväärne tõend, ega tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja ei

toonud esile konkreetseid asjaolusid, milles väidetav pettus seisnes ja milline oli seejuures

kostja tegevus kahju põhjustamisel. Puuduvad tõendid, et kostja suhtes oleks algatatud

süüteomenetlus. Kostja sõnul ei ole uurimisasutused senini tema poole pöördunud.

3.4.

Kokkuleppest ja sellele lisatud maksegraafikust nähtub, et seda ei ole allkirjastanud VL.

Tulenevalt kokkuleppe p 3 teisest lausest kokkulepe ning sellest tulenevad õigused ja

kohustused ei jõustunud, kuna puudub ühe osapoole allkiri.

3.5.

Hageja ei tõendanud, et kostja sooritas makseid enda eest. Hageja kassa sissetuleku

orderist nr 4 nähtub, et makse selgituseks on märgitud „Võlgnevuse tasumise kokkulepe

25.04.2013. Laen 30.10.2012 katteks“. Kostja selgituste kohaselt sai kostja sularaha VL käest

ning pidi selle andma edasi hagejale VL maksekohustuste täitmiseks. Makse selgitus viitab

30. oktoobri 2012 laenulepingule. Pole tõendatud, et hageja ja kostja vahel oli nimetatud

kuupäeval sõlmitud laenuleping. Kostja on laenu saamisele vastu vaielnud.

3.6.

Samuti ei tõenda hageja konto väljavõtted, et kostja maksete tegemisega muutsid pooled

kokkuleppe p-s 3 nimetatud tingimust kokkuleppe jõustumise kohta. Nimetatud väljavõtetelt

nähtub, et hageja volitatud esindaja Arcus Õigusbüroo OÜ on teinud hagejale makseid

selgitusega „LÕ võlgnevuse tasumine vastavalt 24.04.2013 kokkuleppele“. Kolmanda isiku

poolt maksekorralduse selgitusse märgituga ei saa tõendada, et hageja ja kostja soovisid

kokkuleppe p-s 3 sätestatud tingimust kokkuleppe jõustumise kohta muuta.

4. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1

alusel.

POOLTE SEISUKOHAD

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi

tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt uue otsusega hagi

rahuldada. Ühtlasi palub hageja jätta jõusse hagi tagamise abinõud. Menetluskulud palub hageja

panna kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. Maakohus on kokkulepet vääralt hinnanud ja eksinud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 29

sätestatud tõlgendusreeglite suhtes. Kohtule on esitatud võlatunnistus (kokkulepe) ja kostja ei

ole võla puudumist tõendanud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta ei asunud võlatunnistusest

tulenevat kohustust täitma. Seega on kokkulepe käsitletav konstitutiivse võlatunnistusena VÕS

§ 30 mõttes. Kui maakohus sellise käsitlusega ei nõustunud, oleks kohus pidanud selgitama,

milliseid asjaolusid peab hageja täiendavalt tõendama. Maakohus seda ei teinud.

5.2. Maakohus ei andnud hinnangut hageja alternatiivsele seisukohale, et kokkuleppe näol

võib olla tegemist VÕS § 578 mõttes kompromisslepinguga või muu seaduses nimetamata

lepinguga VÕS § 1 lg 1 mõttes. Sellega rikkus kohus kvalifitseerimiskohustust.

4 (6)

5.3. Kohtuotsus on üllatuslik, kuna maakohus ei avaldanud kuni otsuse tegemiseni, et

kokkuleppe näol võib olla tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, mis ei ole VL allkirja

puudumise tõttu kehtiv.

5.4. Maakohus on vääralt tõendeid hinnanud. Kohus ei avaldanud seisukohta hageja esitatud

LFT Labor OÜ ja Jordan Grupp OÜ arvelduskonto väljavõttete kohta, millest nähtub hagejalt

väljapetetud summade liikumine. Samuti jättis kohus arvestamata TU kirjaliku selgituse

petuskeemi kohta ega andnud hagejale võimalust sama asjaolu muude tõenditega tõendada.

Lisaks hindas kohus tõendeid ebaõigesti, sest hageja kassa sissetuleku orderiga nr 4 ja

pangakonto väljavõttega on tõendatud kostja maksete tegemine. Seega on hageja tõendanud

kostja poolt kokkuleppe täitmist, mis on piisav lugeda kokkuleppe p 3 teise lause muutmiseks.

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata. Hageja kannab apellatsioonimenetluse kulud.

Maakohus lahendas vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-dega 3 ja 4 poolte menetluslikud

taotlused, mida ei ole apellatsioonkaebusega vaidlustatud. Seega on maakohtu otsus selles osas

edasi kaebamata jõustunud. Kuna selles osas ei saa otsust eraldi täita ja otsus jääb ka sisulises

osas muutmata, siis ei ole vaja eristada ringkonnakohtu otsuse resolutsioonis juba jõustunud

otsuse osa.

8. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Hageja nõuab kostjalt kokkuleppe täitmist, st hagi on esitatud lepingulise kohustuse

täitmisele sundimiseks. Muudele nõude alustele hageja ei tugine, mh ei ole käesolevas asjas

esitatud kahju hüvitamise nõuet. VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku

(lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi

tegema või tegemata jätma. Kaebuse ja hagi rahuldamine oleks võimalik üksnes juhul, kui

kokkuleppest (lepingust) tuleneks kostjale kohustusi. Maakohtus jäi hagi rahuldamata põhjusel,

et kokkuleppe sisule vastavat kolmepoolset lepingut ei ole sõlmitud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu järeldusega ja põhjendab seda järgmiselt.

9.1. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele

või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut

VÕS § 9 lg 3 järgi sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui

seadusest ei tulene teisiti.

9.2. Käesoleval juhul sisaldab kokkuleppe p 3 teine lause tingimust, et kokkulepe jõustub, kui

selle on allkirjastanud kõik pooled, st lisaks hagejale ja kostjale veel ka VL. Vaidlust pole selles,

et VL kokkulepet ei allkirjastanud. VL osalemine ja roll kokkuleppes oli kostjale sisuliselt

oluline, sest kokkuleppe p 1 järgi vastutasid nad hageja ees solidaarselt. VÕS § 69 sätete

kohaselt tähendaks see vastutuse jagamist kostja ja VL vahel nende omavahelises suhtes, st

vähemalt kostja ja VL jaoks oli kokkuleppe p 3 teises lauses väljendatu oluline

lepingutingimus. Eelnevast tuleneb, et ainult hageja ja kostja tahteavalduste vahetamisega ei

olnud kokkuleppe sisule vastav leping veel sõlmitud ja sellest ei saanud tuleneda kostjale

kohustusi.

9.3. Samuti ei tekkinud kokkuleppele kahe allkirja andmisel kehtivat kahepoolset võlasuhet

hageja ja kostja vahel. Sel juhul tuleb kokkulepet käsitleda tingimusliku tehinguna

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 102 lg 1 tähenduses. VL nõustumuse andmise

5 (6)

tingimus kui edasilükkav tingimus on täitmata ning TsÜS § 102 lg 2 ja § 105 lg 1 järgi ei

tekkinud hageja ja kostja vahelisest õigussuhtest veel õiguseid ega kohustusi.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud oma väidet, et hageja ja kostja muutsid

kokkulepet ja loobusid p 3 teise lause tingimusest.

10.1. VÕS § 13 lg 1 sätestab mh, et lepingut võib muuta lepingupoolte kokkuleppel või

lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kuigi lepingut võib muuta üldjuhul vormivabalt

(VÕS § 13 lg 2) ja seda saab teha kaudsete tahteavalduste vahetamise teel (TsÜS § 68 lg 3),

siis tuleb ka sel viisil lepingu muutmiseks tehtud tahteavaldused vaidluse korral tõendada.

Üldise tõendamiskoormise jaotuse järgi peab hageja tõendama hagi aluseks olevad asjaolud.

10.2. Hageja soovib oma väidet tõendada kassa sissetuleku orderiga nr 4 (I kd tl 12) ja

kontoväljavõtetega (I kd tl 13–15). Ükski neist ei tõendanud maakohtu hinnangul kostja tahet

muuta kokkuleppe p 3 teises lauses märgitud tingimust. Ringkonnakohus nõustub selle

järeldusega ja maakohus ei rikkunud vastavate tõendite hindamisel menetlusnorme. Lisaks

märgib ringkonnakohus, et 5. juuni 2013 sularahamakse summa ei ühti kokkuleppele lisatud

maksegraafikuga. Ka sel põhjusel ei saa ühekordse sularahamakse tegemisest järeldada kostja

tahet kokkulepet muuta. Hageja esindaja töökohaks olnud õigusbüroo maksetele lisatud

selgitust ei saa omistada kostjale. Lisaks on pangakonto väljavõtetes viidatud 24. aprilli 2013,

mitte aga 25. kuupäeva kokkuleppele.

11. Kuna kokkuleppest ei tulene kostjale kohustusi, siis ei oma tähtsust, kas õiguslikult tuleb

kokkulepe

kvalifitseerida

konstitutiivseks

või

deklaratiivseks

võlatunnistuseks

või

kompromisslepinguks või muuks lepinguks. Samuti ei ole vaja anda hinnangut hageja muudele

väidetele, sest need ei mõjuta asja lahendamist.

12. Maakohus jättis hagi põhjendatult rahuldamata, järelikult tühistas ta õigesti TsMS § 386

lg 4 alusel hagi tagamise abinõud. Ka selles osas pole põhjust vaidlustatud otsust muuta.

13. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu kannab hageja TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellatsiooni-

menetluse kulud. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse

resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

13.1. Maakohus määras kulud kindlaks rahaliselt, juhindudes TsMS § 174 lg-st 3 teeb seda ka

ringkonnakohus. Vastavalt kulude jaotusele tuleb kulud määrata kostja menetluskulude

nimekirja põhjal, millele hageja vastuväiteid ei esitanud.

13.2. Kostja kulunimekirja kohaselt osutas kostja esindaja kuni kohtuistungini õigusabi

17,25 tunni ulatuses. Kohtistungi protokolli kohaselt vältas istung 40 minutit. Kostja esindaja

tasumäär on 120 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Kostja on kinnitanud, et kulud

seonduvad käesoleva menetlusega ja ta ei saa tagasi sellelt tasutud käibemaksu.

13.3. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud TsMS

§ 175 lg 1 esimese lause mõttes osaliselt. Apellatsioonkaebusele vastamiseks kulus menetlus-

kulude nimekirja kohaselt 14 tundi. Selline ajakulu ei ole põhjendatud olukorras, kus kaebus ei

sisalda uusi väiteid, vaid praktiliselt järgib valdavas osas hageja positsiooni maakohtus.

Kaebusega tutvumise ja vastuse koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu on 6 tundi. Taotluste

koostamise aeg 30 minutit ja 45 minutit on põhjendatud, samuti ei saa neid toiminguid pidada

mittevajalikeks. Istungiks ettevalmistamise vajalik ja põhjendatud aeg ei ületa üldjuhul istungi

kestust, mis käesoleval juhul oli 40 minutit. Kokku on kostja esindaja põhjendatud ja vajalik

ajakulu 8 tundi ja 35 minutit (= 6 t + 30 min + 45 min + 2 × 40 min). Kostja esindaja tasumäär

on põhjendatud.

13.4. Eelneva põhjal tuleb hagejal hüvitada kostjale ringkonnakohtu menetluskuludest

1 236 eurot ( = 8 t 35 min × 120 + 20%).

13.5. Kostja ei taotle menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

6 (6)

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Mihkel Roos