2-16-14993/35 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-16-14993

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

19.oktoober 2017, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

Capital Inkasso OÜ hagi R. N. vastu võlgnevuse,

leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

14 180 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Capital Inkasso OÜ (registrikood 1155382),

lepinguline esindaja: advokaat Karin Ploom (e-post:

tartu@leadell.com; kärin.ploom@leadell.com)

Kostja: R. N. (isikukood xxxxxxxxxxx; e-post: xxx)

Menetlusviis

06.09.2017, osalesid adv K. Ploom ja R. N.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Capital Inkasso hagi osaliselt.

2. Jätta rahuldamata Capital Inkasso hagi R. N.’i vastu leppetrahvi 500 euro ja sellelt kohtuotsuse

tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks.

3. Mõista R. N.ilt Capital Inkasso OÜ kasuks välja 8455,05 eurot (millest 6590 eurot on

põhivõlg ja 1865,05 eurot on kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud,

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.04.2014 arvestatud viivis).

4. Menetluskuludest jäävad kostja kanda tema enda kulud täies ulatuses, 60% hageja lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalikest kuludest ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 500

eurot (s.o osa, mis vastab hagi rahuldatud osale vastava tsiviilasja hinnaga hagilt nõutava

riigilõivu suurusele). Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.

5. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks riigilõiv 700 eurot ja

lepingulise esindaja kulud summas 1053,68 eurot (ilma käibemaksuta).

6. Mõista R. N.ilt Capital Inkasso OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 1132,21 eurot

(millest 500 eurot riigilõivu katteks ja 632,21 eurot on 60% hageja lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikest kuludest).

7. Väljamõistetud menetluskulult on R. N. kohustatud maksma Capital Inkasso OÜ-le viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Capital Inkasso OÜ esitas 06.10.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse R. N.i vastu

võlatunnistuse alusel põhivõla, leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks ning taotluse hagi

tagamiseks. 21.10.2016 määrusega Harju Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest

ja edastas selle kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale.

Hagiavalduse kohaselt 06. novembril 2013. a sõlmisid OÜ Capital Inkasso (edaspidi hageja) ja

R. N. (edaspidi kostja) konstitutiivse võlatunnistuse ja maksegraafiku, millega (i) kostja tunnistas

tingimusteta oma võlgnevust hageja ees, (ii) kostja kohustus tasuma põhivõlgnevuse summas

7190 eurot igakuiste 200-euro suuruste osamaksetena hageja arveldusarvele iga kuu

15. kuupäevaks, seejuures esimene osamakse tuli tasuda 15. jaanuaril 2014.a.

Võlatunnistuses leppisid pooled kokku, et maksegraafikust tulenevate kohustuste tähtaegse

mittetäitmise korral muutub kogu võlgnevus koheselt sissenõutavaks (p 3), hagejal on sellisel

juhul õigus nõuda kostjalt leppetrahvi summas 500 eurot (p 4) ning viiviseid 0,5% tasumata

summalt päevas (p 3).

Kostja on tasunud hagejale võlgnetavast summast 600 eurot: 16. jaanuaril 2014.a 200 eurot, 17.

veebruaril 2014.a 200 eurot ja 17. märtsil 2014. a 200 eurot. Kostja ei ole rohkem tagasimakseid

teinud.

Kuna kostja ei ole täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi alates 15. aprillist 2014. a,

muutus kogu võlgnevus 16. märtsil 2014. a sissenõutavaks.

Sõlmitud võlatunnistusest tulenevalt kohustus kostja tasuma hagejale leppetrahvi summas 500

eurot, kui kostja ei täida võlatunnistuse p-st 2 nimetatud kohustust. Kostja ei täitnud alates

15.aprillist 2014 võlatunnistuses kokkulepitud maksegraafikust tulenevat osamaksete tasumise

kohustust, mistõttu muutus kogu nõue sissenõutavaks 16. märtsil 2014 ning hagejal on õigus

nõuda samast kuupäevast alates ka leppetrahvi tasumist.

Capital Inkasso OÜ on õigustatud nõudma kostjalt lepingu täitmisega viivitamise eest ka

viivitusintressi. Pooled on võlatunnistuses kokku leppinud viivise määras 0,5% päevas. Vastavalt

võlatunnistuses kokkulepitule on hageja arvestanud viiviseid alates 16. aprillist 2014.a 0,5%

tasumata jäänud summalt päevas iga viivitatud päeva eest. Seisuga 05.10.2016 oli 904 päeva eest

põhivõlalt 6590 eurot 0,50% päevas arvestatud viivis muutunud sissenõutavaks summas

29 786,80 eurot. Lisaks sellele on kostja kohustatud tasuma viivist ka sissenõutavaks muutunud

leppetrahvilt. Alates 16. aprillist 2014. a kuni 05. oktoobrini 2016. a on viivis leppetrahvilt

kokku 4086,08 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise hetkeks

põhivõlgnevuselt ja leppetrahvilt sissenõutavaks muutunud viivised kokku summas 7090 eurot

(6590 + 500 eurot).

Hageja palub kohtul rahuldada hagiavalduse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja:

põhivõlgnevuse summas 6590 eurot;

leppetrahvi summas 500 eurot;

hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised kokku summas 7090 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ja hageja vahel puudub võlaõiguslik suhe, kuna tegelik

võlgnik on kostja õde J. N.. Kostja allkirjastas võlatunnistuse põhjusel, et õe tervislik olukord oli

2013.a novembris halb (xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxx) ning ta palus väga, et

kostja tema asemel võlatunnistusele alla kirjutaks. Õde kinnitas, et kostjale sellest mingeid

kohustusi ei tule ning J. N. on ka ise allkirjastanud hagejaga maksegraafiku. Kostja usaldas õde

ja lootis, et ta täidab võlatunnistusest tulenevad kohustused. Hagiavaldus tuli kostjale halva

üllatusena, ta sai aru, et nüüd on nõue usaldust kuritarvitades esitatud kostja vastu, tegemist on

pettusega ning kostja esitab lähiajal tühistamisavalduse võlatunnistuse tühistamiseks.

Kostja juhib samuti tähelepanu sellele, et hageja ei ole taotlenud asja lahendamist kohtuväliselt,

ei ole kostjale edastanud võlateatist ega meeldetuletust võla olemasolu kohta. Hageja on

käitunud kostja suhtes pahauskselt. Kui hageja oleks kostjale teatanud, et on tekkinud võlgnevus

ja ta kavatseb esitada hagiavalduse, oleks olnud võimalik leida kohtuväline lahendus ja vältida

asja kohtusse jõudmist ja kõrvalkulude tekkimist. Kui kohtus leiab tõendamist, et tegelik võlgnik

on J. N., siis taotleb R. N. kostja asendamist. Kostja leiab, et nii põhinõue kui kõrvalnõuded on

tema suhtes põhjendamatud, kuna ta ei ole asjas pooleks.

Kostja täiendavas vastuses selgitab, et 2006.a lõpus – 2007.a algul müüs U. T. oma majaosa

100 000 krooniga J. N.ile. 2008.a nov müüdi maja maha 860 000 krooniga. Majal oli 4

omanikku. 2013.a vabanes U. T. xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ja sai teada, et

maja müüdi 860 000 krooniga. U. T.ale jäi nüüd selline mulje, et kostja pettis teda 2006.a-l maja

hinnaga, ja hakkas kostjalt nõudma majaosa vahesummat. R. N. selgitas U. T.ale, et sel ajal maja

maksiski nii palju, et vahepeal oli buumiaeg ja raha ei saanud mitte kostja, vaid J. N.. U. T.

sellest hindade tõusust ja langusest aru ei saa ja jäigi edasi nõudma, kostja muidugi ei maksnud

seda. Siis pöördus U. T. Capital Inkasso poole, et kostja käest raha välja nõuda. Capital Inkassost

helistati kostjale ja lepiti kokku kohtumine 6.novembrile 2013 kõik koos. Kostja selgitas seal

asja ära ja selgus, et raha saaja on J. N.. J. N.ile helistati U. T.a telefonilt, vestlus oli valjuhääldi

peal ning J. oli nõus sellega, et maksab vahesumma tagasi. Captal Inkasso ja J. N. leppisid

omavahel maksegraafiku kokku, aga alla kirjutama pidi kostja, kuna õde oli x xxxx xxxx ja

xxxxxxxxxxx tulla ei saanud. Kuna kostja kuulis kõike valjuhääldilt ja teadis, et õde hakkab ka

maksma, siis sel hetkel kirjutas kostja võlanõudele alla.

Samal ajal leppis kostja U. T.aga ka kokku, et maksab talle tagasi veel ammusema arusaamatuse

rahadega, mis oli 600 eurot.

J. N. ja U. T. on omavahel head sõbrad, mida U. T. Capital Inkasso kontoris ei maininud.

Jõulude ajal 2013 ema külastamise ajal kohtus kostja seal ka õega, kes ütles kostjale, et U.

loobus nõudest tema vastu. J. N. ei teadnud, kas U. T. Capital Inkassosse sellest teada andis.

Kostja maksis enda kokkulepitud raha ära, helistas siis Capital Inkassosse ning andis teada, et U.

T. loobus nõudest J. N.i vastu, kostja lubas lähiajal kontorist läbi astuda, et nõue ka paberil

tühistada. Peale seda ei tulnud kostjale enam sõnumeid mobiilile, et maksepäev on tulemas,

varem oli selliseid sõnumeid tulnud 5x kuus, ei tulnud meili, ei postkasti ega ei helistatud, et vaja

teha makseid vms.

Sellega sai kostja aru, et asi on lõppenud. Seoses tööga xxxxxx kostja kohe Capital Inkasosse

minna ei saanud. Natuke aega hiljem kostja luges meediast, et kontaktisik Capital Inkassost on

vahi all ja ettevõte uurimise all.

Kostja teada ka U. T. käis seoses selle sama võlanõudega uurija juures ütlusi andmas 2014

märts-aprill, kohe peale seda ta helistas kostjale ja ütles, et kostja helistaks talle, kui kostja on ka

uurija juures ära käinud. Kostjat uurija juurde ei kutsutud.

Kui 6.10.2016 tuli hagi, võttis kostja kohe ühendust emaga, et uurida, kas õde on nõus tulema

kohtusse tunnistama, et tegelikult oli võlgu tema ja et U. T. loobus nõudest. Õde oli nõus sellega

ja seoses sellega sai ka taotlus tehtud Tallinna kohtusse.

Õde palus kostja elukaaslast P. T. appi lauseid õigesti seadma.19.11.2016 Valgas kostja ema

juures õde kirjutas paberile ühe eksemplari, et ümbrikuga posti panna ja koopia saatis sellest

meiliga Pärnu Maakohtule. 20.11.2016 õhtul helistas kostja õde P. T.le ja ütles, et U. T. helistas

talle xxxxx kinnipidamiskohast, õde oli temalt küsinud nüüd paberile kirjutatud kirjalikku

loobumist J. N.i vastu. U. T. polnud sellega nõus, vastatates, et siis peab tema kinni maksma

Capital Inkasso tehtud kulutused. Peale seda saatis kostja õde 21.11. 2016 uue kirja kohtule.

13.01.2017 vastuse täienduses hageja märkis, et 16.12.2016 eelistungil kinnitas hageja esindaja,

et nende nõue on tekkinud Valga notari poolt 2008 tõestatud müügilepingu alusel, kuid hageja

esindajal puudus seoses hageja kriminaalmenetlusega see dokument. Seega on nõue tõendamata,

mis on aluseks hagi rahuldamata jätmiseks.

Kostja esitas ise kohtule dokumentaalse tõendina 07.11.2008 Valga notar K. K.i juures sõlmitud

kinnistu notariaalse müügilepingu, mille alusel võõrandas kostja koos M. M.e ja J. N.iga kinnistu

ostjatele. Kostja on müügitehingus müüja ja talle jääb arusaamatuks, kuidas ja mis asjaoludel oli

see tehing hagejal kostja vastu esitatava haginõude aluseks. Kostja leiab, et hagi rahuldamiseks

ei piisa üksnes hageja väitest, et nõue on tõendatud, kuna on võlatunnistusele allakirjutanud.

Vaja on tõendada ning selgitada ka asjaolusid, mis tingisid võlatunnistuse vormistamise

vajaduse.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil ning uurinud igakülgselt ja

objektiivselt asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

2. Hagiavalduse kohaselt tugineb hageja oma nõudes võlatunnistusele kui lepingule, millega

loodi iseseisev kohustus VÕS § 30 mõttes - hageja on seisukohal, et poolte vahel 06.11.2013

vormistatud

võlatunnistus/maksegraafik–RN271168

on

konstitutiivne

võlatunnistus.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg-s 1 sätestab konstitutiivse (abstraktse) võlatunnistuse mõiste

järgmiselt: leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev

kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.

Kostja peamine vastuväide hagile on see, et kostja ei ole võlasuhte õige pool. Asjas ei ole aga

vaidlust, et praegusel juhul on kostja võlatunnistuses enda nimel andnud lubaduse täita kohustus

hageja ees, kuigi võlatunnistuses nimetatud võlgnevus ei olnud otseselt kostja enda võlg. Samas

kostja kohtuistungitel tunnistas, et kellelgi (kostja õel J. N.il) oli kohustus, mille kohta

võlatunnistus vormistati. Kostja on võlatunnistusele alla kirjutanud. Võlatunnistust ei ole

tühistatud, kuigi kostja teatas esimeses vastuses kohtule, et kavatseb tühistamisavalduse esitada.

Kostja ei ole kohtu selgitustele ja tähtaja määramisele vaatamata esitanud ka (vastu)hagi

võlatunnistuse tagasinõudmiseks.

Kohus nõustub hagejaga, et praegusel juhul on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega ning

selle puhul ei oma õiguslikku tähendust, kas kostjal tegelikult oli hageja ees olemas kohustus,

mille kohta ta võlatunnistuse andis.

3. Riigikohus on võlatunnistuse temaatikat analüüsinud mitmetes lahendites. 23.02.2016 lahendis

asjas nr 3-2-1-147-15 (p 12 ja 13) märgitakse muu hulgas, et kolleegiumi senise parktika järgi ei

tule võlatunnistuse liigi kohta otsustuse tegemisel tuvastada, kas kohustus, mille olemasolu

tunnistati, on tegelikult olemas (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

101-04, p 29). Konstitutiivne võlatunnistus kehtib sõltumata sellest, kas esines algne kohustus.

… Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse

võlatunnistuse sisu ja ulatusega, kusjuures võlatunnistuse sõnastus ei ole siinkohal määrava

tähendusega, ning et lähtuda tuleb eelkõige võlatunnistuse andmise põhjusest ning eesmärgist,

samuti tuleb võtta arvesse lepingueelsete läbirääkimiste asjaolusid, poolte huve jms. VÕS §-s 30

sätestatud abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse

kohustusega, st poolte eesmärgiks on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus (vt selle kohta ka

Riigikohtu 17. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09, p 12).

4. Asjas ei ole vaidlust, et hageja omandas nõude, mille kohta võlatunnistus on antud, U. T.alt

06.11.2013, samal päeval võlatunnistuse andmisega. Kostja ise on oma kirjalikes vastustes ja

kohtuistungil selgitanud, et U. T.a nõue tuleneb 2006.a talle kuulunud majaosa müügist ja

seejärel uue omaniku poolt 2008.a maja müümisel saadud hindade vahest. U. T.alt olevat

majaosa ostnud ja selle eest tasunud kostja õde, kuid omanikuks vormistati kostja. Hiljem maja

müümisel olevat saanud majamüügist raha samuti kostja õde, kuigi müügilepingus oli teiste

kaasomanike kõrval müüjaks R. N., mitte tema õde. Kostja selgituste kohaselt U. T. maja

müügihinnast teada saamise järel leidis, et temalt on majaosa odava hinnaga välja petetud. Kuna

maja müümisel tegelikult raha saanud kostja õde J. N. oli nõus U. T.ale juurde maksma, siis õe

palvel kirjutas kostja võlatunnistusele alla.

Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et ta kirjutas võlatunnistusele alla, sest teadis, et õde

hakkab ise maksma, ning et nõue tuleks esitada majamüügist tegelikult raha saanud ja U. T.ale

tasuda lubanud J. N.i vastu, ei anna alust jätta kostja vastu esitatud hagi rahuldamata. Mis

põhjusel kostja ja tema õde vormistasid õe majaostu kostja nimele ning miks kostja andis

väidetavalt J. N.i kohustuse kohta võlatunnistuse enda nimel, on kostja ja tema õe vaheline asi

ega puuduta võlatunnistusest tulenevat hageja nõudeõigust kostja vastu. Kostja selgitustest

nähtub, et enne võlatunnistuse andmist toimus OÜ Capital Inkasso esindaja, U. T.a ja kostja

kohtumine, kus arutati kõiki neid asjaolusid ja võeti telefoni teel ühendust kostja õega, kes

tunnistas kohustust. Seega võlatunnistuse andmisel olid kostjale kõik kohtumenetluses

vastuväidetena esile toodud asjaolud teada. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et

võlatunnistuse andmisel pidas ka kostja silmas eesmärki luua iseseisev, abstraktne kohustus.

Mõistlikult saab eeldada, et kui kostjal puudunuks tahe olla isiklikult hagejaga lepinguliselt

seotud, ei oleks ta võlatunnistusele alla kirjutanud.

5. Võlatunnistus ei ole tühine ning seda ei ole tühistatud. Kostja väidetud hageja esindajate

vahistamine ei takistanud kostjal võlatunnistuse tühistamise tahteavalduse tegemist. Kostja

väited pettusest on jäänud paljasõnaliseks. Võlatunnistuse kehtivust kinnitab asjaolu, et

võlatunnistust on asutud täitma: kostja elukaaslane P. T. ja kostja ema J. N. on teinud kostja eest

hagejale 3 maksegraafiku tingimustele vastavat 200 euro suurust makset: 16.01.2014, 17.02.2014

ja 17.03.2014 (toimikus lk 10). Kostja väidete kohaselt võttis ta võlatunnistusega endale

kohustuse hageja ees, uskudes õe lubadust, et reaalselt kostjal endal midagi tasuda ei tule. Kostja

ema maksed kaudselt kinnitavad kostja väiteid, et tema lähedased andsid talle lubaduse kohustust

täita ning et võlatunnistusele alla kirjutamine kostjale endale kohustusi kaasa ei too, aga ka see

anna alust jätta hagi rahuldamata.

Kostja väidetest järelduvalt peab kostja pettuseks seda, et õde on tasumise lubadusest taganenud,

kuna U. T. on nõudest kostja õe vastu loobunud. Kohus nõustub hagejaga, et pärast 06.11.2013

nõude hagejale loovutamist ei olnud U. T.al enam nõuet, millest ta oleks saanud loobuda.

Kuivõrd kostja on menetluses läbivalt esile toonud, et võlatunnistuse andmise ajal kostja õde J.

N. teiste võlasuhte osaliste kuuldes tunnistas majamüügiga seoses kohustuse olemasolu U. T.a

ees ning lubas ka seda kohustust täita, õe palvel kostja on andnud võlatunnistuse, siis on selles

menetluses põhjendamatu kostja vastuväide, et 2008.a müügilepingust ei tulenenud U. T.ale

üldse mingit nõuet, mida hagejale loovutada. Kostja selgitustest nähtuvalt sai kostja

võlatunnistuse andmisel täpselt aru, et U. T. nõuab kahe lepingu hinnavahest tulenevat hüvitist.

Kostjal oleks olnud võimalik U. T.al loovutatava nõude puudumisele tugineda võlatunnistuse

tagasinõudmise hagis.

6. Usutavad ei ole kostja väited, et P. T. ja J. N.i poolt tehtud 3 makset summas 600 eurot on

tasutud kostja ja U. T.a vahelise muu võlasuhte katteks. Hageja väidetel ei ole U. T. muid

nõudeid kostja vastu hagejale loovutanud. P. T. ja J. N. on maksed teinud võlatunnistuses

näidatud

Capital

Inkasso

OÜ

arvelduskontole

ja

maksete

selgituseks

on

võlatunnistus/maksegraafiku number RN271168.

7. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja põhinõue põhjendatud. VÕS § VÕS § 8 lg 2

kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 järgi kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1

p 1). VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustust rikkunud poolelt

rahalise kohustuse täitmist.

Võlatunnistuse punkti 2 kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma 7190 eurot 200 euro suuruste

osamaksetena. Kostja on tasunud sellest 600 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale võlatunnistuse

järgi jätkuvalt 6590 eurot. Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude ja mõistab selle summa

kostjalt hageja kasuks välja.

8. Võlatunnistus sisaldab kokkulepet (p 4), et lepingu punktis 2 nimetatud summade

mittetasumisel on võlgnik kohustatud tasuma leppetrahvi 500 eurot. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et

kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse

rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kohus leiab, et

praegusel juhul on hageja kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda. Kostja eest tehti viimane makse

võlatunnistuse/maksegraafiku täitmiseks 17.03.2014. Hageja ei ole tõendanud, et oleks üldse

kostjale teatanud, et nõuab leppetrahvi. Lisaks hageja esindaja kohtuistungil selgitas, et

leppetrahvi nõudekirja saatis hageja lepinguline esindaja 2015.a lõpus või 2016.a alguses. Ka

selle nõudekirja saatmise tõendamisest hageja esindaja kohtuistungil loobus. Nõudekirja

väidetava saatmise ajaks oli viimasest maksest möödunud vähemalt 1 aasta ja 9 kuud.

Arvestades, et kogu maksegraafiku täitmiseks oli ette nähtud kolm aastat, ei saa sellist

ajaperioodi kohtu hinnangul lugeda leppetrahvi nõudmisest teatamise mõistlikuks ajaks.

Leppetrahvi nõudmisest teatamise mõistlikku aega määrates ei saa kohtu hinnangul arvestada

hageja esindaja paljasõnaliste väidetega, et hageja juhatuse liige oli vahi all, kriminaalasja juurde

olid võetud ka kõik äriühingu dokumendid, mistõttu ei olnud võimalik esindamist ja nõuete

täitmise kontrolli võimalik korraldada; hageja juhatuse liige sai kostja lepingurikkumisest teada

pärast vahi alt vabanemist ning pöördus koheselt lepingulise esindaja poole, kes saatis

leppetrahvi teate. Kohus jätab leppetrahvi nõude rahuldamata.

9. Hageja taotleb kostjalt ka viivise välja nõudmist lepingulises määras 0,5% päevas nii

põhivõlalt kui leppetrahvilt. Kuna leppetrahvi nõue jääb rahuldamata, ei ole alust rahuldada ka

leppetrahvilt arvestatud viivise nõuet.

Võlatunnistuse punktis 3 leppisid pooled kokku, et võlgnik on kohustatud tasuma 0,5% punktis 1

nimetatud summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kuni

kohtuotsuse jõustumiseni sissenõutavaks muutunud summas, kuid samas hagiavalduse

põhjendustes hageja toob välja, et hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis

ületab põhivõlga mitmekordselt ning hageja on piiranud viivisenõude põhivõla summaga. Sellest

on hageja lähtunud ka hagihinna arvutamisel.

Kohus on seisukohal, et viivisemäär 0,5% on VÕS § 35 kohane tüüptingimus ning tarbijast

kostjat ebamõistlikult kahjustavana VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Capital Inkasso OÜ on

võlgade sissenõudmisele spetsialiseerunud äriühing - äriregistri andmetel on põhitegevusalaks

inkassoteenused ja krediidiinfo (registriosa väljatrükk toimikus lk 18). Kostja osaleb võlasuhtes

tarbijana. Võlatunnistus on vormistatud hageja blanketile ja ette valmistatud hageja poolt.

Sellele, et võlatunnistus/maksegraafiku näol on tegemist tüüplepinguga ning lepingupunkte

eraldi läbi ei räägitud, viitab ka lepingu number RN271168 ning lepingu punkt 9, milles

märgitakse, et „Leping on võlgniku poolt läbi vaadatud, põhjalikult tutvutud ja heaks kiidetud

ning omakäeliselt alla kirjutatud.“ Lepingu võimalik läbi vaatamine ja heaks kiitmine ei tähenda,

et võlgnikul oleks olnud võimalik viivisemäära muuta. Selline lepingupunkt ei välista, et

tegemist on tüüptingimusega lepinguga. Lisaks kohus märgib, et võla tunnistamine ei hõlma

viivisevõlga – kostja ei saanud tunnistada võlgnevust, mida veel ei olnud tekkinud.

Kohtupraktika järgi hinnatakse tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe,

kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Praegusel juhul

ületab lepinguline viivisemäär seadusjärgset määra rohkem kui 20 kordselt. Ka hageja taotletud,

põhiosa summani vähendatud viivisesumma puhul kujuneb ühe päeva viivisemääraks 0,11%,

mis samuti ületab seadusjärgset määra enam kui 3 kordselt.

10. Kuna viivisekokkulepe on tühine, saab hageja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel viivist

seadusjärgses määras. VÕS 113 lg 1 teisest lausest tulenevalt on viivisemääraks VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 järgi on intressimääraks poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav

viimane

intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti.

Perioodil 16.04.2014 – 30.06.2014 kehtinud seadusjärgne viivisemäär oli 8,25% aastas,

01.07.2014 – 31.12.2014 oli viivisemääraks 8,15% aastas, 01.01.2015 – 30.06.2016 oli

viivisemäär 8,05% aastas ning alates 01.07.2016 on viivisemäär 8% aastas. Kokku on

kohtuotsuse 19.10.2017 tegemise seisuga põhivõlalt 6590 eurot seadusjärgses määras arvutatud

viivis 1283 päeva eest sissenõutavaks muutunud summas 1865,05 eurot. Selles summas kohus

rahuldab hageja viivisenõude. Seega kokku kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 8455,05

eurot ehk hagi rahuldatakse ca 60% ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kulude kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab kostja kanda tema

enda kulud, hageja menetluskuludest osaliselt riigilõivu ning hagi rahuldatud ulatusele vastava

osa hageja esindajakuludest. Kohus leiab, et praeguses asjas on põhjendatud jätta kostja kanda

riigilõiv osas, mis tulnuks hagejal tasuda juhul, kui hagi oleks esitatud sellise nõudega, nagu

kohus hagi rahuldas. Ülejäänud riigilõiv jääb hageja enda kanda. Kostja kanda jääb ka vastavalt

hagi rahuldamise ulatusele 60% hageja lepingulise esindaja kuludest. Hageja lepingulise esindaja

kulud jäävad 40% ulatuses hageja kanda.

12. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks ka menetluskulude suuruse. Hageja taotles

määrata tema hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2433,55 eurot (ilma käibemaksuta) ja

kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kostjal ei ole teadaolevaid hüvitatavaid menetluskulusid maakohtu menetluses tekkinud

(lepingulist esindajat kostjal menetluses ei olnud) ning kohtu määratud aja jooksul ei ole kostja

menetluskulude nimekirja ka esitanud ega kulude hüvitamist taotlenud.

13. Hageja menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud arvete ning spetsifikatsioonide kohaselt

on hageja lepinguline esindaja kulutanud hagejale õigusabi osutamiseks kokku 17,75 tundi

(sellest 9 tundi ja 40 minutit kulus sõidule, mida kohtupraktika kohaselt ei hüvitata). Lisaks

õigusabile kandis hageja kohtukulusid riigilõivu näol kokku 700 eurot, millest 650 eurot

hagiavalduse esitamise eest ja 50 eurot hagi tagamise taotluse eest.

Kostja ei ole hageja menetluskulude kohta eraldi vastuväiteid esitanud, kostja peab

põhjendamatuks kogu hageja nõuet ja ka menetluskulusid.

14. Hagi esitamise vältimatuks eelduseks on riigilõivu tasumine. Hagiavalduse esitamisel hageja

tasus nõutava riigilõiv riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi 650 eurot. Hagi rahuldatud osale

vastava tsiviilasja hinnaga hagilt (kuni 9000 eurot) tulnuks tasuda riigilõivu 500 eurot. Kohus

leiab, et asjaolu, et kohus rahuldas hagi osaliselt, ei muuda tasutud riigilõivu põhjendamatuks ja

mittevajalikuks kuluks, kuid kohus arvestab hagi osalist rahuldamist kulude jaotamisel. Vastavalt

kulude jaotusele tuleb kostjal hagejale hüvitada 500 eurot riigilõivu katteks.

Hageja nõue mõista kostjalt välja hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot on

põhjendamatu, kuna kohus jättis hageja taotluse rahuldamata. Hagi tagamise riigilõiv 50 eurot ja

hagiavalduselt tasutud riigilõivust 150 eurot jäävad vastavalt menetluskulude jaotusele hageja

enda kanda.

15. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on advokaat või muu esindaja käesoleva seaduse § -s 218 sätestatu kohaselt.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus.

Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda

teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu AdvS § 60

tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu.

Kuna menetlusosalise õigus valida esindajat ei ole TsMS §-de 217 ja 218 järgi piiratud, võib

lepingulise esindaja otsene sõidukulu olla vajalik ja põhjendatud eelkõige juhul, kui tema

tegutsemiskoht

ei

ole

tsiviilasja

menetleva

kohtu

tööpiirkonnas

või

kohtumaja

teeninduspiirkonnas. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus.

Riigikohus on oma lahendites selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata

ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu, põhjendatust ja vajalikkust. Kohtupraktikas on

põhjendatuks hinnatud ka 140 euro suurust tunnitasumäära (lisandub käibemaks) (vt Riigikohtu

11.04.2014 lahendit asjas nr 3-2-1-11-14).

TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei taotle kulude hüvitamist koos

käibemaksuga.

16. Kohus leiab, et hageja õigusabikulu on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kohus analüüsib

kulusid arvete kaupa.

- 28.10.2016 arve 203,47 eurot – hageja tolleaegse lepingulise esindaja, adv H. Jürimäe poolt

materjalide kogumine, hagi ja hagi tagamise taotluse koostamine – ajakuluga 1 tund 40 minutit,

tunnitasuga 115 eurot, on täies ulatuses põhjendatud. Samuti on põhjendatud arvel kajastatud

tasulised päringud - Krediidiinfo AS infopäring 5,80 eurot (ilma käibemaksuta) ja

kinnistusraamatu väljavõte 6 eurot (käibemaksuvaba).

- 16.12.2016 arve (summas 179,17 eurot) – tagatise tagastamise taotluse koostamine (10 min),

seisukoha koostamine kostja vastuse osas ja kliendiga nõupidamine seoses istungiga (1 tund),

seisukoha koostamine (16 min) on põhjendatud ja vajalik osaliselt, 1 tunni ja 15 minuti ulatuses.

Kohus leiab, et kuna hagi tagamise taotlus jäi rahuldamata, ei ole tagatise tagastamise taotluse

koostamine kulu, mille eest kostja peaks vastutama. Kohus loeb 16.12.2016 arve põhjendatuks ja

vajalikuks kuluks summas 156,25 eurot. arve

- 10.01.2017 arve (summas 740,50 eurot) – advokaadi ajakulu tunnitasuga 125 eurot kokku 2

tunni ja 7 minuti ulatuses (kohtuistungiks ettevalmistumine (30 min), esindamine kohtuistungil

Pärnu kohtumajas (50 min), järelepärimise koostamine U. T.ale (tõendite kogumine), sh

tõendamiseseme väljaselgitamine ja küsimuste koostamine tõendamisesemesse kuuluvate

asjaolude osas kirjalike seisukohtade saamiseks (47 min); advokaadi sõiduaeg 4 tundi ja 40 min

tunnitasuga 75 eurot, sõidukulu 107,40 eurot (Tartu-Pärnu-Tartu 358 km, arvestusega 0,3

eurot/km) + kinnistusraamatu väljavõte xxxxx linnas xxxx xx asuva kinnistu kohta 3 eurot.

Kohus loeb sellest arvest põhjendatud ajakuluks 1 t 20 min, arvestusega 125 eurot/tund (kokku

166,66 eurot), ja sõidukuluks 107,40 eurot (358 km x 0,3 eurot). U. T.ale päringu koostamine ja

tõendamiseseme väljaselgitamise toiming ei ole andnud selles asjas mingit menetluslikku

väljundit. Nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine sisaldub hagiavalduse koostamise

ajakulus. xxxx xx xx xxxxx kinnistu väljavõtet ei ole kohtule esitatud, mistõttu ei ole ka see

selles asjas vajalik kulu.

Kohus jagab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohta, et TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei

võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja

sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine

võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole

menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise

ajakulu. Hageja ei ole esitanud sõidukulu suuruse kohta dokumente, kuid kohtu hinnangul on

võimalik määrata sõidukulu kilomeetri hinna järgi analoogselt riigi õigusabi osutajale hüvitatava

sõidukuluga 0,3 eurot/km.

- 5.09.2017 arvest (summas 170,83 eurot) on põhjendatud ja kohtuistungiks ettevalmistumise

piisavaks ajaks 30 minutit (tasumääraga 125 eurot/tund). Kirjalike teeside koostamise ajakulu ei

ole vajalik kulu, teese kohtule ei esitatud. Seega arvest vajalik kulu on 62,50 eurot.

- 07.09.2017 arvest (675 eurot) on põhjendatud istungil osalemise ajakulu 2 tundi/á125 eurot

(esindaja on istungil osalemise kuluks märkinud 1,5 tundi, kuid protokolli kohaselt kestis istung

2 tundi), kokku 250 eurot, ning analoogselt 10.01.2017 arvega sõidukulu 358 km pikkuse

teekonna eest marsruudil Tartu-Pärnu-Tartu kokku 107,40 eurot (0,3 eurot/km). Arvel näidatud

sõidu ajakulu 5 tundi tunnihinnaga 75 eurot hüvitamisele ei kuulu.

Eeltoodu alusel on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike kulude suuruseks maakohtu

menetluses 1053,68 eurot, millest vastavalt kulude jaotusele peab kostja hüvitama 60% ehk 632,21 eurot

(+ 500 eurot riigilõivu katteks).

17. hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib otsusesse, et kostja on kohustatud

menetluskuludelt tasuma hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik