3-14-51906/67 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2017, Tartu

Haldusasja number

3-14-51906

Haldusasi

MTÜ Viljandimaa Mõisad kaebus Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti 13. juuni 2014. a otsuse

nr 13-6/813 ning 1. augusti 2014. a vaideotsuse

nr 13-4/14/120-1 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Viljandimaa Mõisad apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant MTÜ Viljandimaa Mõisad,

esindaja v.adv Mart Sikut

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

esindaja Veiko Bergmann

RESOLUTSIOON

Jätta MTÜ Viljandimaa Mõisad apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

28. aprilli 2017. a otsuse resolutsioon muutmata, asendades otsuse põhjendused käesoleva

otsuse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 20. november 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 11. novembri 2011. a

käskkirja nr 13-6/2505 alusel maksti MTÜ-le Viljandimaa Mõisad toetust 51 129 eurot

turismiettevõtjate toodete ja teenuste veebikeskkonna loomiseks.

2. PRIA 13. juuni 2014. a otsusega nr 13-6/813 nõuti MTÜ-lt Viljandimaa Mõisad tagasi toetus

51 129 eurot koos intressiga. Otsuse kohaselt on MTÜ Viljandimaa Mõisad tahtlikult esitanud

PRIA-le valeandmeid eesmärgiga jätta maksmata nõutud omafinantseering ja omastada toetuse

summa projekti eesmärgi vastaselt, näidates projekti maksumust tegelikust kõrgemana.

3. PRIA 1. augusti 2014. a vaideotsusega nr 13-4/14/120-1 jäeti rahuldamata MTÜ Viljandimaa

Mõisad vaie PRIA 13. juuni 2014. a otsuse nr 13-6/813 kehtetuks tunnistamiseks.

4. 29. augustil 2014 esitas MTÜ Viljandimaa Mõisad Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA

13. juuni 2014. a otsuse nr 13-6/813 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt ei ole PRIA otsust tehes järginud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 sisalduvat

uurimisprintsiipi ega selgitanud välja kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Otsus on üldsõnaline

ja selle aluseks olevad väited on olulises osas kas ebaõiged, õiguslikult põhjendamata või

oletuslikud. Kaebaja kasutas toetust sihipäraselt. Projekti eesmärgiks olev veebirakendus on

valminud ning OÜ Inforing SD on kõik tööd teinud turutingimustele vastava hinnaga.

OÜ Inforing SD on esitanud arved MTÜ-le Viljandimaa Mõisad ning need on tasutud. Seega ei

saa väita, et kulutusi ei ole projektis ette nähtud mahus tehtud. OÜ Inforing SD valiti töid teostama

kui odavaima pakkumise tegija. Seega võib tema osalust projektis pidada juhuslikuks.

Otsuses on peamiselt tuginenud 2014. aastal Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei

uurimise tulemusel saadud informatsioonile. Vaide esitamise hetkeks ei olnud aga

MTÜ Viljandimaa Mõisad ega sellega seotud isikute tegevuse kohta esitatud kellelegi isegi mitte

süüdistust. Puuduvad igasugused tõendid, et MTÜ Viljandimaa Mõisad oleks esitanud

valeandmeid. Väite esitamiseks ei saa tugineda üksnes süüteomenetluse käigus kogutud tõenditele,

millele kohus ei ole oma hinnangut andnud.

5. PRIA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

PRIA on nii tagasinõude otsuses kui ka vaideotsuses põhjalikult selgitanud, miks tuleb kaebaja

käitumist lugeda tahtlikuks. Kirjavahetuse ning kontoväljavõtete sisust nähtub, et kaebaja sai

tehingutest toetuse arvel reaalset kasu, seega puuduvad asjaolud, mis lubaks käsitleda kaebaja

tegevust näiteks hooletusena. Haldusmenetluses on haldusorganil võimalik tuvastada

õigusrikkumise toimepanemise fakt iseseisvalt, ilma et sellele peaks eelnema kuriteo- või

väärteomenetluses tehtud otsus. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid võivad olla kasutatavad

haldusmenetluses, kui nende tõendite lubatavust ei välista haldusmenetluse seadus või vastavat

valdkonda reguleeriv muu menetlusseadus.

Kaebaja on jätnud täitmata projekti omafinantseeringu nõude ning omastanud toetuse summa,

mistõttu on toetus välja makstud alusetult ning tuleb toetuse saajalt tagasi nõuda. Tahtlikult

valeandmeid esitanud isik ei ole piisavalt usaldusväärne, et tema projekte rahastada. Kaebajal on

olnud võimalus omapoolsete tõendite ning vastuväidete esitamiseks nii kriminaalmenetluses kui

ka haldusmenetluses, kuid ta ei ole enda õigust kasutanud.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2017. a otsusega jäeti MTÜ Viljandimaa Mõisad kaebus

rahuldamata.

7. Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrikandega

on tõendatud, et 29. novembri 2016. a seisuga on Tiia Kallas jätkuvalt MTÜ Viljandimaa Mõisad

juhatuse liige. Tartu Maakohtu 28. novembri 2016. a määrusega kriminaalasjas nr 1-14-10988 on

kohus lõpetanud kriminaalmenetluse T. Kallase süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi KrMS § 202

alusel, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. KrMS § 202 lg 1 eeldab isiku süü tuvastamist temale

inkrimineeritud kuriteos. T. Kallast süüdistati KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

pettuse teel soodustuse saamises või soodustuse mitte-eesmärgipärases kasutamises. Juriidiline

isik on õiguslik abstraktsioon, kes tegutseb füüsilisest isikust seaduslike esindajate ja nende

volitatud isikute kaudu. Seega (vaatamata sellele, et vaidlustatud otsuse kohaselt tegutses kaebaja

nimel Tõnu Kiviloo) on maakohtu määrusega tõendatud kaebaja süü KarS § 210 lg 3 järgi

kvalifitseeritavas kuriteos.

8. Kaebaja süüd tõendab ka seni veel jõustumata kohtuotsus, millega on süüdi mõistetud nii

T. Kiviloo kui ka MTÜ Viljandimaa Mõisad. Halduskohtus ütlusi andnud T. Kiviloo ja E. Ariva

ütlusi ei pidanud halduskohus usaldusväärseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9. MTÜ Viljandimaa Mõisad esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu

28. aprilli 2017. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

10. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud KrMS § 202 lg-t 1 ja teinud

sellest tulenevalt ennatliku ja ebaõige lahendi. KrMS § 202 kohaldamine ei tähenda automaatselt

isiku süü tuvastamist. Isiku saab kriminaalasjas süüdi tunnistada ainult jõustunud kohtulahendiga.

Süüdistava nõusolek kriminaalsaja menetluse lõpetamiseks ei ole kuidagi võrdsustatav enda süüdi

tunnistamisega kuriteos.

11. Halduskohus on seostanud T. Kallase suhtes menetluse lõpetamise kaebuse rahuldamata

jätmisega käesolevas haldusasjas, arvestamata asjaolu, et MTÜ Viljandimaa Mõisad suhtes ei ole

jõustunud kohtuotsust kriminaalasjas nr 1-14-10988. Ka kriminaalasjas tehtud otsuse jõustumine

ei tähenda automaatselt, et halduskohus peaks hindama tõendeid täpselt samuti ning analoogilise

otsuse tegema. Sellisel konstruktsiooni puhul ju kaotaks halduskohtu menetlus paralleelselt

kriminaalmenetlusega sama tõendamiseseme üle igasuguse sisulise mõtte.

12. Halduskohus on rikkunud lahendi tegemisel HKMS § 157 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse

seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet, eelkõige kohtuotsuse motiveerimise kohustust, jättes

hindamata asjas kogutud tõendid tervikuna.

13. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb PRIA apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata.

14. Vastustaja leiab jätkuvalt, et KrMS § 202 lg 1 eeldab isiku süü tuvastamist temale

inkrimineeritud kuriteos. MTÜ Viljandimaa Mõisad seadusliku esindaja süü KarS § 210 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on eeltoodust nähtuvalt jõustunud kohtulahendiga

tõendatud. Juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon, kes tegutseb füüsilisest isikust seaduslike

esindajate ja nende volitatud isikute kaudu ning seega on Tartu Maakohtu 28. novembri 2016. a

määrusega kaebaja süü tõendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. MTÜ Viljandimaa Mõisad apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus

hindab Tartu Maakohtu 28. novembri 2016. a määruse, millega lõpetati kriminaalasja

nr 1-14-10988 menetlus T. Kallase suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, tähendust

tõendina käesolevas asjas (I), seejärel asjas kogutud teisi tõendeid (II) ning lahendab

apellatsioonkaebuse (III).

I

16. Halduskohus on kaevatava otsuse järelduse selle kohta, et MTÜ Viljandimaa Mõisad on

esitanud PRIA-le tahtlikult valeandmeid, eesmärgiga näidata projekti maksumust tegelikust

kõrgemana, jätta täitmata omafinantseeringu kohustus ja omastada osaliselt toetus, suuresti

rajanud asjaolule, et kaebaja juhatuse liige T. Kallas on nõustunud sama faktiliste asjaolude

kogumiga seotud kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 lg 1 alusel. Täpsemalt on

halduskohus leidnud, et nimetatud asjaoluga on tõendatud kaebaja süü KarS § 210 lg 3 järgi

kvalifitseeritavas kuriteos.

Haldusmenetluse seadusest ega eriseadustest ei tulene üldist keeldu kriminaalmenetluses kogutud

tõendite kasutamiseks haldusmenetluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole haldusmenetluse

toimikus olevate tõendite hulgas sellist liiki tõendeid (jälitustoimingute kaudu saadud tõendid),

millele vahetu tuginemine haldusmenetluses ei oleks lubatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa

aga ainuüksi kaebaja juhatuse liikme nõusolekust tõsikindlalt järeldada kaebaja süüd kuriteos ja

vastavalt ka toetuse tagasinõudmise aluse esinemist.

17. Riigikohus on avaliku menetlushuvi puudumise tõttu menetluse lõpetamise õiguslikku

tähendust selgitades märkinud: „KrMS § 202 kohaldamine eeldab, et eelnenud kriminaalmenetluse

käigus on kahtlustatava või süüdistatava käitumises tuvastatud KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo

karistatavuse üldised eeldused - süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü /…/. Seega on

kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS §-s 202 sätestatud alusel teatud määral isikut süüstav toime.

Lisaks võidakse kriminaalmenetluse lõpetamisel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu panna

isikule mõni KrMS § 202 lg-s 2 nimetatud kohustus. Samas ei rajane KrMS §-s 202 ette nähtud

kriminaalmenetluse lõpetamise määrus eelduslikult sellisel tõenduslikul baasil ja õiguslikul

analüüsil, mis on nõutav kohtuotsuse puhul. Seetõttu võib kohtuotsuse tegemisel ilmneda, et

süüdistusversioon, millele tuginedes on kriminaalmenetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu

lõpetatud, ei pea paika ning tegelikult pole isiku käitumises karistatava teo tunnuseid.“1

18. Seega ei ole avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kriminaalmenetluse lõpetamisel isiku

kuriteos süüdimõistmisega sarnast toimet ning menetluse lõpetamise korral ei toimu täiemahulist

tõendamismenetlust. Pidades silmas, et kriminaalmenetlus iseenesest on süüdistatavale koormav,

ei saa välistada, et isik nõustub menetluse lõpetamise ja sellega kaasneva rahalise kohustusega

vaatamata sellele, et süüdistus ei kajasta õigesti sündmuste tegelikke asjaolusid ja/või süüdistatava

rolli nendes. Menetluse lõpetamise korral kohtulik kontroll ei tasakaalusta ega välista nimetatud

võimalust. Seetõttu ei ole alust pidada süüdistuses toodud faktiväiteid kahtluseta tõendatuks

paralleelselt toimuvas haldusmenetluses või haldusmenetluse tulemusena antud haldusakti

õiguspärasuse kontrollimisel halduskohtumenetluses. Kriminaalmenetluse lõpetamisel antud

nõusolekul ei ole võrdsustatav süüdistuses esitatud faktiväidete omaksvõtuga. Nõusolek

kahtlemata osutab võimalusele, et isik on käitunud süüdistuses kirjeldatud viisil, kuid ei võta

temalt võimalust halduskohtumenetluses väita ja tõendada teistsuguste faktiliste asjaolude

esinemist. Halduskohtul tuleb sellises olukorras hinnata asjas kogutud tõendeid tervikuna, kuna

ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu (HKMS § 61 lg-d 1 ja 2).

19. Käesolevas asjas vähendab kriminaalmenetluse lõpetamise ja T. Kallase selleks antud

nõusoleku tõenduslikku väärtust veel asjaolu, et menetluse lõpetamine ei toimunud kaebaja, vaid

kolmanda isiku suhtes. Kaebaja ise ei ole kriminaalmenetluses nõustunud menetluse lõpetamisega

KrMS § 202 lg 1 järgi. T. Kallas oli küll vaidlusaluste sündmuste toimumise ja tema suhtes

kriminaalmenetluse lõpetamise ajal MTÜ Viljandimaa Mõisad juhatuse liige, kuid seejuures mitte

juhatuse ainus liige. Vaidlusaluse toetuse kasutamise ajal kuulus kaebaja juhatusse lisaks

T. Kallasele veel A. Pastak, I. Alliksaar ja U. Tuuleveski. Seetõttu, kuigi kaebaja juriidilise isikuna

tõepoolest tegutseb muu hulgas oma juhatuse liikmete kaudu, ei ole MTÜ Viljandimaa Mõisad

tegevus samastatav T. Kallase tegevusega. Lisaks ei ole käesolevas asjas vaidluse all, et toetuse

taotlemise ja toetusega elluviidava projekti teostamise korraldas olulises osas hoopis Tõnu

Kiviloo.

20. Tartu Maakohtu 28. novembri 2016. a määrus, millega lõpetati kriminaalasja nr 1-14-10988

menetlus T. Kallase suhtes, on tehtud pärast käesolevas asjas vaidlustatud PRIA otsuse andmist.

Vastustaja ei ole sellele otsuses ega hiljem vaideotsuses tuginenud, vaid on põhjendanud

MTÜ-lt Viljandimaa Mõisad toetuse tagasinõudmist kriminaalmenetluses kogutud tõenditest

ilmnevate faktiliste asjaolude ja nende aluselt tehtud järeldustega. Halduskohus ei ole hinnanud

PRIA otsuse tegemisel käsitletud tõendeid ega põhjendanud kaebuse rahuldamata jätmist

tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt sisuliselt.

Ringkonnakohus nõustub, et tegemist on otsuse põhjendamispuudusega, kuid leiab, et see on

apellatsioonimenetluses kõrvaldatav.

1 RKKrKo 3. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-84-10, p 34

II

21. Kaebajalt toetuse tagasinõudmise õigusliku alusena on kaevatavas otsuses märgitud

ELÜPS § 99 lg-d 3 ja 4 ja komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 art 30 lg 2. ELÜPS § 99 lg-te 3 ja 4

järgi nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi, kui selgub, et toetusraha on

makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt. Toetuse tagasinõudmise

otsustab PRIA muu hulgas nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 teistes Euroopa Liidu

asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel.

Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005

rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele

vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas, art 30 lg 2 ls 1 kohaselt, kui leitakse, et

toetusesaaja on tahtlikult esitanud valeandmeid, arvatakse kõnealune tegevus EAFRD toetuse alt

välja ning kõik selle tegevuse eest juba makstud summad nõutakse tagasi.

Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et seega tuleneb määrusest nr 1698/2005 vahetult, et muu

hulgas Leader meetme vahenditest toetuse saaja tahtliku rikkumise, täpsemalt, valeandmete

esitamise, korral kaob alus tegevuse toetamiseks ning määruse näeb ette toetuse saaja kohustuse

toetus tagasi maksta. Sellises olukorras ei ole siseriiklikul pädeval organil kaalutlusruumi toetuse

tagasinõudmise või tagasinõudmise ulatuse otsustamiseks, vaid toetus tuleb tervikuna tagasi

nõuda.

PRIA ongi käesoleval juhul seisukohal, et kaebaja esitas toetuse taotlemisel ja toetuse

väljamaksmise taotlemisel tahtlikult valeandmeid.

22. Põllumajandusministri 27. septembri 2010 määruse nr 92 „Leader-meetme raames antava

kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 92) § 27 lg 1 kohaselt pidi kaebaja investeeringu

maksumuse selgitamiseks saama vähemalt kolm võrreldavat pakkumist. Sama paragrahvi

kolmandas lõikes on sätestatud nõue, et valitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge.

23. Pooled ei vaidle selle üle, et vastustajale määrati toetus 51 129 eurot veebipõhise

kataloogisüsteemi loomiseks, kusjuures projekti kogumaksumuseks MTÜ Viljandimaa Mõisad

taotluse kohaselt oli 92 400 eurot. Sellega rahuldati kaebaja taotlus täielikult, kuna

MTÜ Viljandimaa Mõisad taotleski projektitoetuse määramist 51 129 euro ulatuses. Vastavalt ei

antud kaebajale toetust projekti finantseerimiseks tervikuna ja 51 129 eurot ületavas osas pidi

kaebaja kulutused tasuma omavahenditest. 29. augustil 2013 esitatud kuludeklaratsioonis

(I kd, tl 104-105) on kaebaja kinnitanud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa tasumist

teenuse osutajale.

24. Projekti kulude kohta esitas kaebaja vastustajale andmed esmalt projektitoetuse avalduses

(I kd, tl 78p-81), mille kohaselt kinnitas ühtlasi toetuse taotlemisel esitatud andmete ja

dokumentide õigsust. Ühes taotlusega esitas kaebaja Inforing SD OÜ, AS San Revilo ja Neuron

Systems OÜ hinnapakkumised.

Toetuse väljamaksmiseks esitas kaebaja PRIA-le veel töövõtu- ja õiguste loovutamise lepingu

nr 20110815, tööde üleandmise aktid (I kd, tl 48, 57, 57p) ja arved (I kd, tl 49, 51, 52, 58-62).

25. Kogutud tõenditest ilmneb, et kaebaja poolt korraldas toetuse taotlemist ja projekti elluviimist

T. Kiviloo, kes käesoleval ajal on kaebaja juhatuse ainuke liige. Kriminaalasjas nr 12221000088

T. Kiviloo ja SD Inforing OÜ juhatuse liikme E. Ariva e-kirjavahetuse vaatlusel (I kd, tl 86-87)

ilmnes, et esmalt edastas T. Kiviloo pakkumiste esitamise vormi ning seejärel saatis E. Ariva tagasi

kõik kolm toetuse taotlemisel esitatud pakkumist, selliselt, et SD Inforing OÜ pakkumine oli neist

soodsaim. Pakkumised edastati kaebajale 10. augustil 2011, kuid olid dateeritud vastavalt 9. juunil,

20. juunil ja 12. juulil 2011, vastavalt T. Kiviloo sellekohasele soovile (I kd, tl 87p). Ühtlasi edastas

E. Ariva T. Kiviloole pakkumiste lähteülesande (I kd, tl 89, 88p).

25. juunil 2013 on E. Ariva saatnud T. Kiviloole e-kirja (I kd, tl 92 p), millele on lisatud failid

litsentisleping.docx ja töövõtuleping.docx, selgitades, et ühe lepingu järgi valmistatakse VM-le

(Viljandimaa Mõisad) tarkvara, kaebaja omandab kõik sellega seotud varalised õigused ja teise

lepinguga annab SA Inforing OÜ-le tagasi õiguse tarkvara arendada ja ise müüa. Lepingud on

dateeritud 15. augustil 2011 (I kd, tl 43) ja 25. juunil 2013 (I kd, tl 46).

Tarkvara litsentsilepingu kohaselt omandas SD Inforing OÜ õiguse teha tarkvaramoodulites

muudatusi, müüja, reprodutseerida ja rentida tarkvaramooduleid piiramatult ja tähtajatult

(I kd, tl 46), kusjuures litsentsi omandamise eest kohustus SD Inforing OÜ tasuma 41 271 eurot

(I kd, tl 47 p), s.o täpselt kaebaja omafinantseeringule vastava summa.

26. 20. mai 2014. a vaatlusprotokollist (I kd, tl 97-99) ilmneb, et enne toetuse väljamaksmist on

arveldused kaebaja ja SD Inforing OÜ vahel on toimunud selliselt, et äriühingud on teinud

vastastikku ülekandeid töövõtulepingu järgsete MTÜ Viljandimaa Mõisad kohustuste ja

litsentsilepingu järgsete SD Inforing OÜ kohustuste täitmiseks. Ajaliselt üksteisele järgnevad

ülekanded on võrdsed selliselt, et ühelt isikult teisele makstud summa on samal või järgneval

päeval tagastatud. Kokkuvõttes on aga loodud mulje, et kumbki pool on tasunud vähemalt kaebaja

toetuse taotluses näidatud omafinantseeringu suurusele vastava summa. Ülekannete toimumist

ilmestab hästi skeem vaatlusprotokolli juurde (I kd, tl 100).

27. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub osutatud tõenditest selgelt, et kaebaja eest tegutsenud

T. Kiviloo korraldas toetustaotluse esitamisel soovitud suuruses hinnapakkumiste saamise ning

kokkuleppel E. Arivaga lõi näivuse omafinantseeringu osa tasumisest. Kaebaja juhatuse liige

T. Kallas oli T. Kiviloo tegevusest teadlik, aktsepteeris seda ning allkirjastas kaebaja nimel

dokumente ja esitas need PRIA-le. PRIA-le esitatud dokumentide ettevalmistamisel oli oluline roll

SD Inforing OÜ juhatuse liikmel E. Arival.

Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et PRIA on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja esitas

PRIA-le tahtlikult valeandmeid projektimaksumuse tegelikust suuremana näitamiseks, et hoiduda

omafinantseeringu tegemisest ja võimalusel kasutada toetust taotluses kirjeldatust erineval

otstarbel. Sellise järelduse tegemisel on eriti olulised järgnevad asjaolud.

Kaebaja ei saanud kavandatud projekti kohta kolme konkureerivat hinnapakkumist. Kõik

hinnapakkumised ja pakkumiste lähteülesande valmistas ette parimaks pakkujaks tunnistatud

äriühingu juhatuse liige, kes osa tulust maksis Kõpu Kõrtsitalu OÜ-le, s.o äriühingule, mille

juhatuse liikmeks on T. Kiviloo, väidetavalt tarkvara rakendamisel kasutatavate andmete

kogumise ja süstematiseerimise eest. Nii PRIA-le toetuse taotlemisel esitatud dokumendid, kui

tarkavara valmistamiseks väidetavalt sõlmitud leping koostati tagantjärele. Kaebajale väidetavalt

tarkvara valmistanud SD Inforing OÜ-ga sõlmitud litsentsilepingu järgi omandas äriühing kaebaja

omafinantseeringuga võrdse summa eest õiguse tarkvara muuta ning seda ise müüa ja rentida.

Seega omandas SD Inforing OÜ kõik varalised õigused tarkvaralt tulu teenimiseks. Äriühingule

üle läinud õiguste maht ja ulatus ei erine oluliselt kaebajale jäänud õiguste ulatusest. Kui pooled

hindasid nende õiguste väärtuseks 41 271 eurot, siis jääb ebaselgeks, miks kaebaja omandas sama

õiguste kogumi algselt 92 400 euro eest. See vastuolu viitab, et projekti tegelik maksumus ongi

oluliselt väiksem toetusetaotluses nimetatust. Teisalt ei viinud kaebaja seega projekti terviklikult

ellu, kuna tehtud investeeringu tulemusena ei saanud MTÜ Viljandimaa Mõisad tarkvara suhtes

kõigi varaliste õiguste omanikuks. Seetõttu on vähemalt kaheldav, kas pooltel oli üldse soov

litsentsilepingu sõlmimisega pooltele õigusi ja kohustusi luua. Kaebaja ja SD Inforing OÜ

vaheliste arvelduste muster osutab sellele, et ülekandeid ei tehtud mitte oma kohustuste täitmise

eesmärgiga, vaid ühes vastastikuseid õigusi ja kohustusi ettenägevate lepingudokumentide

vormistamisega omafinantseeringu teostamisest näivuse loomiseks. Poolte eest tegutsenud

füüsiliste isikute käitumine ja omavahelised suhted on olnud sellised, et lubasid kujundada poolte

suhted erinevalt kirjalikes lepingudokumentides kajastatust, jättes samas mulje, et MTÜ

Viljandimaa Mõisad teostab projekti vastustajale esitatud dokumentide kohaselt. T. Kiviloo ja

E. Ariva halduskohtus antud ütlusi tuleb selles olukorras pidada ebausaldusväärseks. Mõlemal

isikul oli motivatsioon õigustada oma varasemat tegevust, eriti kuna nende suhtes toimuv

kriminaalmenetlus ei ole lõppenud. Oluline on ka see, et ütlustes esile toodu versioon sündmustest

on üldsõnaline ei ole eluliselt usutav ega selgita eelpool kirjeldatud vastuolusid kaebaja toetuse

taotlemisel ja kasutamisel.

28. MTÜ Viljandimaa Mõisad ei ole PRIA-le esitatud vaides ega hiljem halduskohtumenetluses

esitatud menetlusdokumentides käsitanud eelkirjeldatud asjaolusid, neid ümber lükanud või

esitanud tõendeid, millest nähtuv teave lükkaks ümber vaidlustatud otsuse faktilised asjaolud.

Vastupidi, kaebaja on hoidunud selgitustest toetuse taotlemise korraldamise, lepinguliste suhete

kohta SD Inforing OÜ-ga ja omafinantseeringuna näidatud ülekannete kohta.

Ringkonnakohtu hinnangul on aga PRIA kogutud tõendid ja nende pinnal tuvastatud asjaolud

piisavad, et järeldada valeandmete esitamist vastustajale. Sel põhjusel pidanuks MTÜ Viljandimaa

Mõisad kaebuse rahuldamiseks ise tõendama, et vastustaja on tuvastanud faktilised asjaolud

ebaõigesti või põhjendama, miks vastustaja järeldused on väärad. Vastustajal oli äärmiselt

keerukas hinnata tarkvara valmistamise tegelikku maksumust, mistõttu ei saa pidada asjakohatuks

vaidlustatud otsuse arutlust töö hinna kohta kaebajale laekunud ja tema poolt makstud summade

alusel. Maakohtu määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta T. Kallase suhtes ning jõustumata

otsus kaebaja ja T. Kiviloo süüditunnistamise kohta kinnitavad kaudselt vastustaja seisukohta ega

sunni seda ümber hindama. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et toetuse tagasinõudmise

eeldused on täidetud juba ainuüksi sellega, et on tuvastatud tahtlik valeandmete esitamine kaebaja

poolt. Kuna valeandmete esitamine puudutab toetatavat projekti tervikuna, siis ei ole asja

lahendamisel määrav, millises ulatuses kaebaja või kolmas isik toetuse omastas. Toetuse

tagasinõudmist tuleb pidada õiguspäraseks ka juhul, kui toetuse kasutamisest saadud kasu isikute

lõikes osutuks mõnevõrra erinevaks otsuses kirjeldatust.

III

29. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seiskohal, et PRIA 13. juuni 2014. a otsuse nr 13-6/813

ning 1. augusti 2014. a vaideotsuse nr 13-4/14/120-1 tühistamise nõue ei ole põhjendatud.

MTÜ Viljandimaa Mõisad apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

28. aprilli 2017. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid otsuse põhjendused tuleb asendada

käesoleva otsuse põhjendustega.

30. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PRIA ei

ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt

HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid PRIA kasuks välja ei mõisteta.

Maili Lokk

Einar Vene

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt