2-16-5096/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-16-5096

Määruse tegemise aeg ja koht

19.10.2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing

Kohtuasi

Osaühing Hexanor Haldus avaldus täitemenetluse

peatamiseks või ajatamiseks täiteasjas nr

025/20148/2494

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.08.2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Osaühingu Hexanor Haldus määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/määruskaebuse

esitaja:

Osaühing

Hexanor Haldus (registrikood: 11175263), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kristel Valk

Puudutatud isik 1: Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts

Puudutatud isik 2: Pärnu mnt.67A OÜ (registrikood:

11374713), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Elmer Muna ja Kadri Lember

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 01.08.2017 määrus jätta muutmata.

2. Osaühingu Hexanor Haldus määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates.

Menetluse senine käik

1. Osaühing Hexanor Haldus esitas 31.03.2016 Harju Maakohtule avalduse

täitemenetluse peatamiseks või alternatiivselt täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr

025/2014/2494. 04.04.2016 võttis maakohus avalduse menetlusse. 10.05.2017 esitas

avaldaja kohtule taotluse, milles palus tsiviilasja nr 2-16-5096 menetluse lõpetada

avalduse sisulise läbivaatamata jätmisega.

2. Puudutatud isik 2 esitas 16.05.2017 menetluskulude nimekirja, milles palus

menetluskulud kindlaks määrata 1 365 euro ulatuses ja need avaldajalt välja mõista.

Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati õigusteenust järgnevalt:

•

05.04.2016 – avalduse ja kohtumäärusega tutvumine (0,5 tundi);

•

23.04.2016 – õiguslik analüüs, seisukoha koostamine (4,75 tundi);

1(4)

•

25.04.2016 – seisukoha täiendamine, lisade komplekteerimine (1,25 tundi);

•

29.04.2016 – määruskaebuse analüüs, seisukoha koostamine (0,75 tundi);

•

04.05.2016 – kohtult saadud info analüüs, tagasiside ja selgitused kliendile (0,75

tundi);

•

16.05.2017 – kohtu kirjadega ja loobumisavaldusega tutvumine, selgitused

kliendile (0,75 tundi).

3. Avaldaja pidas puudutatud isiku 2 menetluskulusid põhjendamatult suureks,

arvestades käesoleva menetluse mahtu, sisu ja keerukust. Puudutatud isik 2 ei

põhjendanud, miks peaks käesoleval juhul õigusteenust osutama tunnihinnaga 130

eurot (+ käibemaks), kui Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot.

04.05.2016 16.05.2017 menetlustoimingud ei ole kontrollitavad ja toimingu sisu ning

sellele kulunud aeg ei ole omavahel kooskõlas.

Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused

4. Harju Maakohus võttis 01.08.2017 määrusega vastu avaldusest loobumise ja lõpetas

tsiviilasja menetluse. Puudutatud isiku 2 menetluskulud jättis maakohus avaldaja

kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku 2 kasuks välja menetluskuludena 1 365

eurot, millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni tasumiseni.

Puudutatud isiku I menetluskulud väljamõistmisele ei kuulunud.

5. Maakohus leidis, et puudutatud isiku 2 lepingulise esindaja ajakulu osutatud õigusabi

osas oli täies osas põhjendatud, tunnihind 130 eurot (ilma käibemaksuta) oli mõistlik.

Riigikohus on hiljutises lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17 pidanud mõistlikuks

õigusabi osutamist nii tunnihinnaga 127,82 eurot (käibemaksuta) kui ka 140,61 eurot

(käibemaksuta).

6. Maakohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et 04.05.2016 ja 16.05.2016

menetlustoimingud ei ole kontrollitavad ning toimingu sisu ja sellele kulunud aeg ei

ole omavahel kooskõlas. Kohtunõuete ja menetlusosaliste taotlustega tutvumine ning

nende tutvustamine kliendile on eesmärgipärased tegevused õigusabi osutamisel ja

toimingud olid vajalikud ja ajaliselt mõistlikud.

Määruskaebus ja selle põhjendused

7. 25.08.2017 esitas Osaühing Hexanor Haldus määruskaebuse, milles palub tühistada

maakohtu 01.08.2017 määruse osas, millega maakohus rahuldas Pärnu mnt.67A OÜ

taotluse menetluskulude suuruse kindlaks määramiseks täies ulatuses ja mõistis

menetluskulud avaldajalt välja.

8. Maakohtul oleks tulnud analüüsida TsMS § 162 lg 4 kohaldamist ning põhjendada,

miks kohus leiab, et taotlus menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks, ei ole

põhjendatud.

9. Maakohus jättis hindamata puudutatud isiku 2 menetluskulude suuruse ja

põhjendatuse. Avaldaja palub ringkonnakohtul kontrollida, kas avaldajalt

väljamõistetud menetluskulude suurus on põhjendatud.

Menetluse edasine käik

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

11. Puudutatud isik 2 vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Määruse põhjendused

2(4)

12. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega,

leiab, et Harju Maakohtu 01.08.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ja

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

13. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Riigikohus on leidnud, et hagita

menetluse lõpetamine on sarnane hagimenetluse lõpetamisele ning menetluskulude

kindlaksmääramisel saab kohaldada TsMS § 168 lg 2, mille järgi kannab hagi

läbivaatamata jätmisel või menetluse määrusega lõpetamisel üldjuhul menetluskulud

hageja, kui lõigetest 3-5 ei tulene teisiti (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-28-10, p 16).

TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta

kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi

seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 10.05.2017 avaldusest

nähtuvalt ei olnud avaldajal täitemenetluse ajatamist või peatamist võimalik ja vajalik

enam taotleda, kuna pärast maakohtu poolt 04.04.2016 määrusega avaldaja esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist on kohtutäitur puudutatud isiku 2

(sissenõudja) nõude täitnud ja kohtutäituri arvelduskontole on laekunud kogu

sissenõudja poolt nõutav summa koos täitekuludega. Seega ei ole alust järeldada, et

avaldaja on võtnud avalduse tagasi seetõttu, et tema nõue on kohtuväliselt rahuldatud.

14. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte

endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti,

oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on 26.01.2011

määruse nr 3-2-1-142-10 p-s 10 selgitanud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa

üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud

kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik

kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohtu

hinnangul ei esine käesoleval juhul selliseid asjaolusid, mis annaks alust õigluse

põhimõttest lähtudes jätta puudutatud isiku 2 menetluskulud tema enda kanda.

Avaldaja on täitemenetluse peatamise või ajatamise avaldust esitades ise teadlikult

võtnud riski, et talle võivad tekkida menetluskulud juhul, kui avaldus jääb rahuldamata

või esineb TsMS § 168 lg-s 2 toodud alus menetluskulude jaotamiseks.

15. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme

kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu

11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-

10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks

loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus

menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või kohtu hinnangul põhjendatud

õigusabi osutaja tunnitasu oli mõnevõrra suurem menetlusosalise poolt tavapäraseks

peetust. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis,

kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Praegusel juhul on maakohus piisava

põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud puudutatud isiku 2 esindaja töö mahtu ja

keerukust. Kohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav.

16. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

17. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS §

3(4)

178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud menetluskulusid.

Margo Klaar

Krista Kirspuu

Mati Maksing

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)