1-17-4673/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-17-4673

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-4673 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi

Viru Vangla materjalid P.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu P.G, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus, elukoht xxxx põhi

Karistuse kandmise algus 10.05.2017 19.07.2018 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. P.G

Kohtumääruse peale on õigus esitada ru Maakohtule määruskaebus 15 päeva Vi

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 02.10.2017 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava P.G id vangistusest tingimisi en

ne tähtaega vabastamiseks.

P.G kannab käesoleval ajal Pärnu Maakohtu Kures

saare kohtumaja 12.05.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-4673 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi

Kar karistuseks eti . P.G S § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõist vangistus 9 (üheksa) kuud tunnistati süüdi KarS § 4231 karistuseks vangistus 4 (neli) kuud järgi ja mõisteti . KarS § 64 lg 1

alusel, lugedes P.G-le mõistetud karistustest kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõisteti vangistus 9 (üheksa) kuud. KarS § 69 lg 7 P.G-le liitkaristuseks

alusel pöörati täitmisele P.G-le Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 18.02.2016 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 5 (viis) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistust ning

2

KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas

mõistetavat ärakandmata karistust 9 (üheksa) kuud vangistust Pärnu Maakohtu Kuressaare

kohtumaja 18.02.2016 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 5 (viis) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja

9 (üheksa) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati P.G poolt eelvangistuses viibitud aeg, s.o kahtlustatavana kinnipidamine alates 10.05.2017 karistusaja hulka ning P.G-le mõistetud vangistusliku karistuse kandmise aja algust loetakse alates kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 10.05.2017.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest

korda. Käesolevat karistust kannab isik kehalise väärkohtlemise eest ning juhtimisõiguseta sõitmise eest. Varasemalt on isikut karistatud kehaliste väärkohtlemiste eest. Kuritegude samuti

toimepanemise soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine, mõtlematu käitumine ning puudulik

probleemide lahendamise oskus. Vangistuses töötab kinnipeetav alates 22.06.2017

majandustöödel koristajana ning alates 01.09.2017 osaleb kutseõppes puidupingitöölise erialal.

Lisaks osaleb ta alates 08.08.2017 sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Vangistuse ajal on ta

püsinud noortele suunatud motivatsiooniprogrammis ning saanud hea käitumise eest erinevaid preemiaid. Käitumise ja suhtlemise osas vangistuse jooksul probleeme esinenud ei ole.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ning kanda jääb tal veel 9 kuud vangistust.

Enne vangistust elas kinnipeetav aadressil xxxx

mehega. Talus elavad ka koos õe ja õe õemehe vanemad. Tegemist on kindla elukohaga, kuhu saab vabaneda. Isik v

õib elada lühemat aega ka

isa H T kodus aadressil xxxx. Kinnipeetav kolis ema juurest 13-aastasena. P

ära õhihariduse

omandas ta Kahtla Lasteaed- 9. klassis on isik koolis ppis isik Põhikoolis. kakelnud. Hiljem õ

Kuressaare ametikoolis ehitust ja autoremonti, kuid

pooleli, sest ei olnud jättis õppimise

viitsimist. Isik o iselamus. Haridusse suhtub kinnipeetav n kakelnud ametikoolile kuuluvas üh positiivselt. xxxx Süüdimõistetu töötas enne vangistust ametlikult puidutöökojas , tööleping ei ole lõpetatud. Vabanedes saab täisajaga tööl käia. Töö ja palgaga oli

ta isik rahul. Vabaduses maksis ta oma kuid esines ajutisi raskusi seoses alkoholi kuritarvitamisega. 07.09.2017 seisuga võlgu,

on kinnipeetaval metel udeid 1531,91 euro ulatuses. Isik on huvitatud Täitise and maksmata nõ võlgade tasumisest.

Kinnipeetava ema E K elab xxxx . Isa H T on . Ema tarvitas alkoholi ja kodus esinesid peretülid

varasemalt kriminaalkorras karistatud. tarvitab isa samuti alkoholi. Vanematega Väidetavalt

suhtleb kinnipeetav h R. Suhtlusringkonnas on etavalt arva, toetav isik on õde R väid vähe kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetav paneb kuritegusid toime oma võimu näitamiseks, he alkoholijoobes olles m elustiili akskiidu pälvimiseks. Ta on õjutatav sõprade poolt. Riskivale le

viitavad korduvad kasutamine. Alkoholi hakkas isik tarvitama liiklussüüteod, korduv vägivalla

16-aastaselt. Enne vangistust tarvitas ta alkoholi seltskonnas iga . Kinnipeetav l nädalavahetusel eelistab kangeid alkoholijooke. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, sh vägivallakuriteod. Alkoholijoobes olles satub isik kiiresti konfliktidesse. Isik tarvitas alkoholi ka ntrolli käitumisko

ajal. Kinnipeetav v alkoholi tarvitamist piirata. Kriminaalhooldusel olles on ta äidab, et soovib

läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, peale programmi läbimist jätk kuid as ta alkoholi tarvitamist. Esimest korda proovis kinnipeetav narkootikume 13-aastaselt. Kanepit tarvitas 1-2

korda kuus, ecstasyt umbes sama palju. Lisaks on ta -6 korda proovinud ühe korra seeni, 5

metamfetamiini. Isik ei ole narkootikume süstinud. Narkootikumide mõju all väidetavalt

3

vägivaldset käitumist ei esine. sõnul Kinnipeetava tarvitas ta viimati kanepit veebruaris 2017

ning ecstasyt detsembris 2016. Isik ei pea ennast sõltlaseks ning vanglas ei ole ka sõltuvust

täheldatud. asutanud ebaefektiivseid probleemilahendamise võtteid Vabaduses on kinnipeetav k

(alkohol, vägivald, katseaja tingimuste rikkumine). Impulsiivsusele viitab korduv õigusvastane

käitumine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, tagajärgedega mittearvestamine, samuti liikluskuritegude toimepanemine. Tulevikuks on asuda seatud üldised eesmärgid – tööle ja teha korteris remonti. Kriminaalhooldusel olles ud programmi Viha juhtimine. Kinnipeetav on ta läbin

m t. End õistab ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme, kuid jätkas kuritegude toimepanemis a sõnul saab rikkumistest aru. Ametiisikutega suhtlemisel probleeme ei ole esinenud. Kinnipeetav

on korduvalt rikkunud Samuti on teda korduvalt karistatud kriminaalhoolduse nõudeid.

väärteokorras. väljendab motivatsiooni oma käitumist muuta. Isik

Uue kuriteo toimepanemise

tõenäosus järgmise 53%, vägivaldse kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on vangla hinnangul kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 75%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse

taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabastamist.

tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata P.G-le katseaeg ning käitumiskontroll kuni ka tähtaja lõpuni, s.o kuni 19.07.2018. Käitumiskontrolli ndmata karistuse ajaks on otstarbekas määrata P.G-le KarS § 75 lg 2 p 2,2 1,4,7,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik eluase aadressil xxxx kuulub kinnipeetava u arvamusest nähtub, et õe elukaaslase vanematele. Kinnipeetava vanemad elavad eraldi ja P.G suhtleb mõlema

vanemaga, kuid harva. Vanemad tarvitavad alkoholi on jahedad. , mistõttu suhted nendega

P.G meste juurde juba algklassipoisina. Isik lahkus kodust võõraste ini võib elada lühemat aega oma vanaema ja isa uhted töökaaslastega H T kodus xxxx. Kinnipeetava s on head. Isikul on kindel sissetule xxxx k alates jaanuarist 2017, kui ta sõlmis töölepingu , tööleping ei ole

lõpetatud. eega saab nüüdseks täisealine P.G tööandja juures tööd täisajaga. S

Võimalusel maksid alaealise poja trahve ja menetluskulusid vanemad. Kinnipeetava isa on töötu,

ema töötab Vabaduses võis uritegeliku käitumise põhiliseks riskiks olla al xxxx. isiku k koholi

tarvitamine. Alaealine P.G l ja tarvitas ravimeid. käis psühholoogi konsultatsioonide

Kohtu määratud kohustus läbida alkoholismivastane ravi jäi pooleli, tulemusi ei olnud.

Alkoholijoobes kaotas isik . kontrolli käitumise üle, ta ei osanud hinnata oma teo tagajärgi

Täisealisena saab kinnipeetav kasutada teisi meetodeid võimaliku alkoholisõltuvuse raviks.

Kriminaalhooldusametniku ettepanek on luua kontakt tugimeetmete rakendamiseks Tugila kaudu.

P.G ise soovib vangistusest t . Kuritegude ingimisi enne tähtaega vabaneda toimepanemise peamiseks põhjuseks oli alkohol ja mõtlematu käitumine, sest kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Tal ei olnud vanemate toetust sii m vajas. Juba 13- s, kui seda kõige rohke

aastaselt lahkus ta vanemate juurest ning on elanud xxxx. Seal suhtutakse temasse hästi. Tal lubati enne seal elada ja lubatakse ka nüüd. Töökoht on säilinud järkamispingi operaatorina.

tal

Ta saab aru oma rikkumistest ja tahab muuta vabaduses oma käitumist. Ta usub, et saab hakkama ilma alkoholita. Elukohas, kus enne elas ja kuhu naaseb, tarvitatakse harva alkoholi.

Tema vanemad on alkoholi tarvitanud nii kaua kui . Ta osaleb sotsiaalprogrammis ta mäletab Eluviisitreening. Trahvid ei ole ka enam nii suured nagu iseloomustuses toodud.

Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et P.G tingimisi ei soovi võtta osa enne tähtaega

vangistusest vabastamis

e küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, P.G

ennetähtaegset vabastamist.

4

KarS § 761

kohus lg 1 p 1 kohaselt võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistuse teise st süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane

astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud

vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli k

uud. Sama

paragrahvi lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § s 76 sätestatut. -

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul , anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et P.G kuulu vangistusest tingimisi süüdimõistetu ei

enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset

vangistust kannab ta esimest korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole

varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab isik

kehalise väärkohtlemise ja süstemaatilise mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, ka

varasemalt on isikut karistatud kehaliste väärkohtlemiste eest. Kuritegude toimepanemise

soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine. Alkoholijoobes olles satub isik kiiresti

konfliktidesse .

ning on mõjutatav sõprade poolt Kriminaalhooldusel olles on isik läbinud

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, siiski alkoholi tarvitamist ning seda ka misjärel jätkas

käitumiskontrolli ajal. Lisaks on isik tarvitanud ka erinevaid narkootilisi aineid. Eeltoodust

tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel suudab hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kinnipeetavat toetavaks

sest vanematega suhtleb ta harva, lähedaseks isikuks vabaduses on õde,

kuna nad tarvitavad alkoholi. Kinnipeetav on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik enne tähtaega vabanedes suudab täita kõiki

kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida.

Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 53%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 75%, milliste näol on tegemist

kõrgete riskidega. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset

vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal põhjendatud P.G v

angistusest ennetähtaegne vabastamine.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tal on vabanemisel olemas kindel elukoht talus, mis kuulub õe elukaaslase vanematele ning töökoht Samuti seda, et tema käitumine

xxxx.

vangistuses on olnud . nõuetekohane, millele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine Vangistuses isik koristajana töötab majandustöödel , osaleb kutseõppes puidupingitöölise erialal

ja sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt

iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolude kogumis -s .

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76

, 761; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik