1-16-10316/71 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-10316

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2017. a Tallinn Kriminaalasja number 1-16-10316 Kohtukoosseis Eesistuja , liikmed Meelika Aava ja Ivi Pavel Gontšarov Kesküla Kriminaalasi Oleg Košljakov süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi ja U.R süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 26. mai 2017. a otsus menetluses lühi Apellatsiooni esitajad Süüdistatav Oleg Košljakov ja tema Sergei Porutško; kaitsja Süüdistatav U.R ja tema kaitsja vandeadvokaat Kristina Suvalova Prokurör Anneli Lumiste Süüdistatavad O LJAKOV leg KOŠ isikukood: 37801010216; kodakondsus ; elukoht: X XXX XX (hetkel viibib vahi all Tallinna Vanglas); emakeel: vene keel; XXX XXX ; töökoht: AS. Kriminaalkorras karistatud, nimelt 02.09.2013.a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi ning kohaldades KarS § 68 lg 1 vangistusega 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pööratud mõistetud karistust täitmisele, kui Oleg Košljakov ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS §

75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja – kohustusi. KarS §

50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena Oleg Košljakov’ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks. Katseaja lõpp 01.03.2015.a. Väärteokorras karistamata. KrMS § alusel kahtlustatavana kinni peetud 07.07.2016.a, vahistatud 09.07.2016.a.

U.R isikukood: XXX; kodakondsus ; elukoht:

XXX XXX (hetkel viibib vahi all Tallinna Vanglas); emakeel: vene keel; XXX XXX ; töökoht: , invaliidsuspensionär. Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 05.02.2015.a Harju Maakohtu

2(18) poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning kohaldades KarS § 65 lg 1 vangistusega 8 (kaheksa) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva. Karistus loeti kantuks. Väärteokorras 2 (kaks) kehtivat karistust. KrMS § alusel kahtlustatavana kinni peetud 07.07.2016.a, vahistatud 09.07.2016.a. Kaitsjad Vandeadvokaat Kristina Suvalova (U.R ) ja Sergei Porutško Oleg Košljakov ( ) Asja lahendamise viis 10.10.2017, avalik kohtuistung Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 26. i 2017. a kohtuotsus

ma Oleg Košljakov’i ja U.R ’i suhtes jätta muutmata ja te ning nende kaitsja apellatsioon rahuldamata. süüdistatava te id

Määrata Advokaadibüroole Kristina Suvalova (reg. number 12223969) seoses vandeadvokaat Kristina Suvalova poolt U.R-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 168,00 ( ) eurot. üks sada kuuskümmend kaheksa

Välja mõista Eesti Vabariigi kasuks 168,00 (üks sada kuuskümmend U.R-ilt kaheksa) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat ’le makstud tasu katteks Kristina Suvalova apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Summa tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004) Luminor Bank või AS (a/a EE873300333499990003

või a/a EE401700017002872300). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE K

ÄIK

1. Oleg Košljakov on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, ründas valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil ajavahemikul 28.06.2016.a kell 20:17 kuni 29.06.2016.a kella 02:50-ni Harjumaal, Loksa linnas,

, pekstes teda XXX maja lähedal koos U.R-iga MJ tahtlikult korduvalt rusikate ja jalgadega pea, näo ja keha piirkonda. Pea ja näopiirkonda peksmise tõttu tekkisid hjustused ja ta suri lühikese ajavahemiku jooksul MJ-l eluohtlikud terviseka sündmuskohal. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas Oleg Košljakov koos U.R-iga MJ-le peaajuturse ning ägeda kopsude ja südamepuudulikkusega tüsistunud pea kinnise tömbi trauma kahepoolsete kõvakelme ja ämblikvõrkkesta aluste verevalumitega, millised tervisekahjustused olid eluohtlikud. - Eluohtlike tervisekahjustuste tõttu, mille Oleg Košljakov koos U.R-iga oli tahtlikult MJ

3(18) pekstes tekitanud, põhjustasid nad etteva suri sündmuskohal atamatusest kannatanu surma kuna

MJ peale mõnede tundide möödumist. Oma tahtliku tegevusega pani Oleg Košljakov toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule ning sama tegevusega põhjustas ettevaatamatusest isiku surma, s.o pani toime KarS § 118 lg 1 p de 1 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. -

U.R on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, ründas valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil ajavahemikul 28.06.2016.a kell 20:17 kuni 29.06.2016.a kella 02:50-ni Harjumaal, Loksa linnas,

XXX maja lähedal koos Oleg Košljakoviga MJ, pekstes teda tahtlikult korduvalt rusikate ja jalgadega pea, näo ja keha piirkonda. Pea ja näopiirkonda peksmise tõttu tekkisid - MJ l eluohtlikud tervisekahjustused ja ta suri lühikese ajavahemiku jooksul sündmuskohal. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas U.R koos Oleg Košljakoviga MJ-le peaajuturse ning ägeda kopsude ja südamepuudulikkusega tüsistunud pea kinnise tömbi trauma kahepoolsete kõvakelme ja ämblikvõrkkesta aluste verevalumitega, millised tervisekahjustused olid eluohtlikud. - Eluohtlike tervisekahjustuste tõttu, mille U.R koos Oleg Košljakoviga oli tahtlikult MJ pekstes tekitanud, põhjustasid nad ettevaatamatusest kannatanu surma kuna suri sündmuskohal MJ peale mõnede tundide möödumist. Oma tahtliku tegevusega pani U.R toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule ning sama tegevusega põhjustas ettevaatamatusest isiku surma, s.o pani toime KarS § 118 lg 1 p de 1 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. -

Maakohtu otsus

2. Harju Maakohtu 26. mai 2017.a. otsusega tunnistati Oleg Košljakov KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõisteti talle karistuseks vangistus 7 (seitse) aastat. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendati Oleg Košljakov’ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. Määrati, et KarS § 68 lg 1 alusel karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda Oleg Košljakov’i kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 07.07.2016.a. Määrati Oleg Košljakov’i suhtes valitud tõkend –

– tühistada kohtuotsuse jõustumisel vahistamine või vastavalt KrMS § 313 lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel.

Sama otsusega tunnistati U.R KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõisteti talle karistuseks vangistus 8 (kaheksa) aastat. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendati U.R-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 5 (viis) aastat ja 4 (neli) kuud. Määrati, et KarS § 68 lg 1 alusel karistuse kandmise alguseks lugeda U.R’i kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 07.07.2016.a. Määrati U.R’i suhtes valitud tõkend –

– tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vahistamine vastavalt KrMS § 313 lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel.

VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel mõisteti välja Oleg Košljakov’ilt solidaarselt koos U.R-iga

EL kasuks tsiviilhagi summas 613,35 eurot (kuussada kolmteist eurot ja kolmkümmend viis eurosenti). Määrati, et tsiviilhagi tuleb tasuda EL arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank pangas.

Määrati, et ekspertiisiakti nr 16E GE0817 tasu, summas 912,00 eurot (üheksasada kaksteist eurot) - tuleb jätta riigi kanda.

4(18)

Oleg Košljakov’ilt mõisteti välja KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riigituludesse ½ surnu kohtuarstliku ekspertiisi tasu (akt nr 16E- PõS0038/345) summas 195,50 eurot (ükssada üheksakümmend viis eurot ja viiskümmend eurosenti); KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1175 eurot (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis eurot). Määrati, et väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimesel 11 (üheteistkümnel) kuul tasuma igakuiselt 114,21 eurot ning 12 (kaheteistkümnendal) kuul 114,19 eurot. Menetluskulu t -

asumistähtaeg on igakuiselt 28 s kuupäev.

U.R-ilt mõisteti välja KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riigituludesse ½ surnu kohtuarstliku ekspertiisi tasu (akt nr 16E- PõS0038/345) summas 195,50 eurot (ükssada üheksakümmend viis eurot ja viiskümmend eurosenti). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 1245,60 eurot (üks tuhat kakssada nelikümmend viis eurot ja kuuskümmend eurosenti eurot); KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1175 eurot (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis eurot). Määrati, et väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimesel 11 (üheteistkümnel) kuul tasuma igakuiselt 218,00 eurot ning 12 (kaheteistkümnendal) kuul 218,10 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28 s kuupäev. -

3. Maakohus, kriminaalasja lühimenetluse korras arutamise järgselt ning asjas kogutud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudis seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud. Maakohus jättis tõendikogumist tervikuna kõrvale süüdistatavate ristküsitlusel antud ütlusi, kuna need on olnud vastuolus nii omavahel, kui ka süüdistatavate poolt varem eeluurimisel antud ütlustega. Maakohus märkis, et t on ülekuulamisel selgitanud, et tema nägi, kuidas U.R unnistaja

NH peksis kannatanut korduvalt jalaga keha ja pea piirkonda, oli väga agressiivne, silmad olid väga kurjad. Samuti on tunnistaja selgitanud, et U.R peksis valimatult M OS mõlema jalaga nii pea kui ka keha piirkonda, hiljem liitus sellega ka Oleg. M oli maas pikali, ei osutanud vastupanu. M oli nagu kartulikott ning löömise ajal oli kuulda tugevaid mütsatusi kui U.R-i ja Olegi jalahoobid tema pead ja keha tabasid. Samuti tunnistaja

OS ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt on tunnistaja selgelt näidanud, kuidas toimus kannatanu peksmine ning kus kohas asetsesid sündmuskohal olnud isikud peksmise ajal. Tunnistajad ja

VS IK on selgitanud, et Oleg Košljakov ütles nende juuresolekul, samas vereloigule osutades, et tema ja „Lapata“ andsid kannatanule peksa, Lapata hüppas sellele lollile jalgadega otse peale, M paar korda. tema lõi Maakohus märkis, et s peksaks oma sõpra, kellega nad koos tööd amuti ei ole eluliselt usutav, et

OS tegid, kusjuures kannatanu alati leidis neile erinevaid tööotsasid. ütlustest nähtub, et kannatanu OS ostis temale

suitsukala ning mingit lihasnäkki. Maakohus märkis, et on ütlustest nähtuv, et sündmuskohal oli tekkinud n.ö kaks gruppi. Üks grupp (S ja S ja

NH) ja teine grupp süüdistatavad ja kannatanu. NH seisid liivakasti läheduses ning kannatanu ja süüdistatavad olid tunnistajatest kaugemal muruplatsil. Nii S kui ka on selgitanud NH oma ütlustes, et nad ei näinud kannatanu vigastusi. Kõige täpsemalt on samas kannatanu vigastusi kirjeldanud U.R , mis omakorda kinnitab, et tema oli kannatanu vahetus läheduses ning osales kannatanu peksmises. Seega ühegi kriminaalasjas kogutud tõendiga ei ole leidnud

5(18) tõendamist, et kannatanut peksis hoopiski OS. Lisaks maakohus kis, et U.R on mär selgitanud, et

OS lõi kannatanut korduvalt nii rusikatega kui ka jalgadega. OS isiku läbivaatuse protokollis aga ei nähtu isikul ühtegi tervisekahjustust, mis viitaksid, et isik oleks kedagi intensiivselt rusikatega peksnud. -l tuvastatud hematoomid ei ole asjasse puutuvad, kuna OS ütlustest nähtuvalt kannatanu vastupanu ei osutanud ning enamus tuvastatud hematoome OS-l olid juba kollased. Ka see tõendab süüdistatava , et ei peksnud kannatanut. Maakohtu hinnangul on OS selline väide ennastõigustav ning antud lootuses vabaneda mõistetavast karistusest. Maakohus ei nõustunud kaitsjate ja süüdistatavate väidetega, et tunnistajate ’i NH OS VS , , ’i ja IK ütlused on ebausaldusväärsed. Samuti ei nõustunud maakohus argumendiga, et kannatanu eluohtlik vigastus võis saabuda ka kukkumise tagajärjel. urnu ekspertiisaktist nähtub, et kannatanu vigastus Maakohus sedastas, et s võib olla saadud ka kukkumisest oma kasvu kõrguselt. Samas nähtub ekspertiisiaktist, et verevalumid keelel on tekkinud keele kokkusurumisest hammaste vahele pea piirkonda suunatud löökide ajal. Seega ka ekspertiisaktist nähtub selgelt, et kannatanut löödi pea ja keha piirkonda intensiivselt. Tunnistaja

OS on nii kahtlustatavana kui ka tunnistajana ülekuulamisel andnud ütlusi, mille kohaselt kannatanut lõid nii U.R kui ka Oleg Košljakov. Kusjuures U.R lõi korduvalt kannatanut nii jalgade kui ka kätega. Hiljem liitus peksmisega ka Oleg Košljakov. Koos löödi maaslamavat kannatanut nii pea kui ka rindkere piirkonda. Samuti on tunnistaja NH selgitanud, et U.R lõi joodikut käega näkku, meesterahvas kukkus paremale küljele maha külili. U.R lõi maaslamavat meest korduvalt jalaga keha ja pea piirkonda, meesterahvas vastupanu ei osutanud. Maakohus märkis, et kuigi kannatanu kukkumine on leidnud tõendamist tunnistaja ütlustega, ei muuda see olematuks asjaolu, et kannatanut peksti väga intensiivselt jalgade ja kätega keha ja pea piirkonda ning selle tulemusena sai kannatanu eluohtlikud vigastused, mille tagajärjel ta hiljem suri. Intensiivsust kinnitab ka asjaolu, et kannatanul tuvastati kehatüve ja jäsemete pehmete kudede pindmised v Maakohus asus igastused ning põrnapõrutus. seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas on üheselt leidnud tõendamist, et kannatanu sai eluohtliku peatrauma just nimelt süüdistatavate poolt peksmise tulemusena. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatavate tegevuse ja kannatanu tervisekahjustuse vahel esineb põhjuslik seos. Kohtupraktikas on omaks võetud, et pea piirkonna saab lugeda elutähtsaks piirkonnaks ning sinna suunatud löögid võivad halvimal juhul lõppeda isiku surmaga. Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid peksid süüdistatavad kannatanut üpris intensiivselt nii pea kui ka keha piirkonda, pidid nad möönma võimalust, et kannatanu võib surra nende tegevuse tagajärjel. Maakohtu hinnangul on süüdistatavate süü leidnud tõendamist kriminaalasjas esitatud tõenditega, eelkõige isikuliste tõenditega. Kõik ülekuulatud tunnistajad on selgelt väljendanud, et kannatanut peksid just nimelt süüdistatavad Oleg Košljakov ja U.R . Samuti on tunnistajad OS VS ,

ning selgitanud, IK et peksmine sai alguse, kuna kannatanu oli 300 dollarit võlgu. Isegi Oleg Košljakov on ise väitnud, et M-l olid probleemid, kuna ta pidevalt laenas teistelt isikutelt ning ei maksnud võlgu tagasi. Maakohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas kõrvaldamata kahtlusi süüdistatavate süüdi olekus, seega ei kuulu KrMS § 7 lg 3 tulenev süütuse presumptsioon kohaldamisele.

ESITATUD APELLATSIOONID

4. U.R-i kaitsja Apellatsiooni esitas süüdistatava vandeadvokaat K. Suvalova, kes vaidlustab otsust U.R-i KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi süüdimõistmise ning tema vastu hagi rahuldamise osas t Apellant leiab, et kohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt äies ulatuses. kriminaalmenetlusnorme ning kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, samas on mõistetud karistus liiga range.

6(18)

4.1. Apellant leiab, et maakohtu otsus ei ole nõutaval määral põhjendatud, kuna kohus piirdus vaid tõendite sisu refereerimisega andmata nendele oma analüüsi, mis on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Kaitsja leiab, et maakohus ei põhjendanud süüdistatavate ütluste tõendikogumist väljajätmist. Süüdistatav O. Košljakov kinnitas, et politseitöötajad avaldasid temale survet, soovisid, et O. Košljakov annaks U.R-i vastu ütlusi ning lubasid vastutasuks O. Košljakovi vahi alt vabastada, mis on kohtu poolt tähelepanuta jäetud. Nimetatud kohtueelsete menetlejate käitumine seab kahtluse alla ka tunnistajate NH OS ja

ülekuulamiste seaduslikkust ning vastavate tunnistajate ütluste usaldusväärsust, kuna ei saa välistada ka nimetatud isikutele surve avaldamist. Mis puudutab U.R-i ütlusi, siis tema kohtus ülekuulamise käigus ei olnud mingeid vastuolusid tema ütlustes tuvastatud. Süüdistatav U.R tunnistas kannatanu löömist lahtise käega näkku ning jalgadega kehapiirkonda. U.R-i löökide tagajärjel ei kukkunud kannatanu peaga oma kasvu kõrguselt, samas ei olnud löögid suunatud kannatanu pea, mh kukla piirkonda ega olnud nii tugevad, et põhjustada kannatanu surma põhjustanud vigastusi. Pärast esimest lööki kukkus kannatanu põlvedele, seejärel külili ning pärast seda selili maha pikali. U.R-il oli vaidlusalasel õhtul pehme tallaga jalatsid, millega ei olnud võimalik põhjustada ekspertiisis kirjeldatud eluohtlike vigastusi, ning oma tervisliku seisundi tõttu ei saanud U.R lüüa tugevalt (90% töövõimekaotus, isikul on olnud peaajuinfarkt ning 2015.a südameoperatsioon). Kohas, kus U.R kannatanut lõi oli kõrge rohi, seega oli vastav pind päris pehme ega vastanud eksperdiarvamuse tingimustele eluohtliku vigastuse tekkimiseks. Kaitsja leiab, et maakohus moonutas U.R-i ütlusi, kuna viimane, ei rääkinud, et kannatanu oli teadvuseta, kui

OS tuli koos temaga süüdistatavate juurde. U.R rääkis sellest, et kannatanu oli teadvuseta teisel pool jõge, kui kas peksis teda või proovis turgutada. U.R nägi OS OS liigutusi käte ja jalgadega kannatanu suunas, kuid U.R ei väitnud, et kannatanu oli teadvuseta, kui tema - istatavatele. Kui kannatanu koos - OS ga lähenesid süüd OS ga tulid süüdistatavate juurde ei olnud kannatanu enam teadvuseta, vaid proovis hoopis U.R-i lüüa. Samas viitas maakohus maaslamava kannatanu peksmisele U.R-i poolt, kuid U.R rääkis, et lõi maaslamavat kannatanut vaid kaks korda kõhtu (seda kinnitab 17.04.2017.a kohtuistungi helisalvestis 8-9 minutil, U.R on esitanud 28.04.2017.a taotluse protokolli parandamiseks, mis ei olnud kirjalikult lahendatud, kuid kohus suuliselt nõustus taotluses tooduga, et istungi protokoll ei vasta selles osas helisalvestisele). Kaitsja märgib, et asjaolu, et U.R-i ütlused on osaliselt vastuolus tunnistajate ütlustega, et tähenda veel seda, et just süüdistatava ütlused ei vasta tegelikkusele. Igal tunnistajal võis olla oma motiiv U.R-i vastu ütluste andmiseks, nimelt oli väga OS NH soovis vabaneda vastutusest,

armukade ning võis nii tema kui ka olla mõjutatud politseitöötajate poolt U.R-i vastu OS ütluste andmiseks. Kaitsja märgib, et prokurör ei ole taotlenud kohtuistungil U.R-i kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist usaldusväärsuse kontrollimiseks. Seega ei ole U.R-i ütluste mittearvestamine otsuse langetamisel põhjendatud. Kaitsja leiab, et tunnistajate ütlustega ega teiste tõenditega ei ole usaldusväärselt ümber lükatud U.R-i ütlused selle kohta, et ta lõi kannatanut lahtise käega näkku, mille tagajärjel ei kukkunud kannatanu kuklaga vastu maad, ning lõi maaslamavat kannatanut vaid keha piirkonda.

4.2. Maakohus on alusetult välistanud kannatanu poolt eluohtliku vigastuse saamist enne süüdistatavatega kohtumist. U.R andis nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses ütlusi selle kohta, et nägi, kuidas lööb maaslamavat kannatanut. Kohtuistungil täpsustas ta, et tegemist võis OS olla olukorraga, kui proovis kukkunud kannatanut, kes oli teadvuseta, turgutada. OS

7(18) Kaitsja märgib, et kriminaalasja materjalidest ei tulene, et kannatanu oleks sõber, samas ei OS saaks nimetatud asjaolu olla ka takistuseks isiku peksmiseks kui nende vahel tekiks konflikt. Mis puudutab maakohtu järeldust, et OS-l tuvastatud hematoomid ei ole asjasse puutuvad, siis apellant juhib tähelepanu sellele, et kaitsja viitas mitte hematoomidele, vaid paranemisjärgus vigastustele OS - kätel, mis olid tuvastatud 05.07.2016.a läbivaatuse käigus (I kd 225 227), s.o nädal aega pärast sündmust. Kaitsja märgib, et jättis kannatanu enne silda kukkumise fakti mainimata, k OS uigi see asjaolu on tõendatud nii kui ka U.R-i ütlustega, samas nägi nimetatud kohas verd järgmisel päeval O. NH Košljakov. viskas ära T särgi, milles oli sündmuskohal. OS -

Kõik asjas ülekuulatud isikud kinnitavad, et vaidlusalasel õhtul oli kannatanu väga purjus, see tuleneb ka ekspertiisiaktist, millega kohaselt tuvastati verest 3,91 mg/g ja uriinist 4,98 mg/g etanooli, mis tähendab, et ajal, kui süüdistatavad kohtusid kannatanuga oli joobeaste veel suurem, seega ei saanud kannatanu iseseisvalt liikuda ja seda enam süüdistatavatelt joosta nagu väidavad tunnistajad. Tunnistaja

- VS kinnitas, et kannatanu oli väga pujus, kui nemad OS ga lahkusid sündmuskoha poole, pidi kannatanut talutama, et ta maha ei kukkuks (II kd lk 2- OS 3). Samas nägi tunnistaja pärast toimunut verd OS riietel. Tunnistaja

- IK nägi, et kannatanu oli vaidlusalusel õhtul väga purjus ning tuikus kõvasti (II kd lk 6 11). Kannatanu pea oli verine, kui tema - OS ga tulid süüdistatavate juurde, seda kinnitasid nii süüdistatavad kui ka NH. Eelmainitud asjaolud viitavad sellele, et

OS varjas kannatanu poolt teisel pool jõge peatrauma saamist, kuna kartis võimalikku vastutusele võtmist ning seepärast andis ennast õigustavaid ütlusi. Seega ei ole usaldusväärselt välistatud asjaolu, et kannatanu võis eluohtlike vigastusi saada ka enne süüdistatavatega kohtumist.

4.3. Apellant juhib kohtu tähelepanu sellele, et kannatanu surma on põhjustanud pea piirkonna vigastused (pea kinnine tömp trauma) ning maakohtu viidatud verevalumid keelel ei ole põhjuslikus seoses kannatanu surma põhjustanud vigastustega. Asjas on tuvastatud, et U.R lõi kannatanut lahtise käega näkku (nii tunnistajate kui ka U.R-i enda ütlused), seega võisid need verevalumid keelel olla tekitatud sellest löögist ega kinnita veel seda, et kannatanu löödi intensiivselt pea ja keha piirkonda. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu oleks kukkunud pärast U.R-i lööki peaga vastu maad. Kaitsja märgib, et löögid keha piirkonda ei oma esitatud süüdistuse mõttes tähendust, kuna neil puudub mingi seos kannatanu surmaga. Seega ei ole võimalik usaldusväärselt välistada, et kannatanu sai eluohtliku vigastuse kukkumisest oma kasvu kõrguselt, mis ei olnud kuidagi seotud süüdistatavate tegevusega.

4.4. Kaitsja leiab, et tunnistaja

NH ütlused ei ole osaliselt usaldusväärsed, samas ei ole maakohus neid nõuetekohasel viisil analüüsinud. ohus leidis, et ei ole tõenda Maak tud fakt, et oli NH sündmuste ajal U.R-i elu Mõlemad süüdistatavad on seda asjaolu kinnitanud. kaaslane. Asjaolu, et ülekuulamise käigus nimetas teist elukohta ei tähenda veel seda, et tema ei olnud U.R-i NH elukaaslane. Asjaolu, et naine eitab seda fakti, viitab vaid sellele, et ta ei andnud tõeseid ütlusi ning võis olla mõjutatud politseiametnike poolt. Ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et 28.06.2015.a kl 19.52 helistas O. Košljakov l päeval kl 20.00 NH-le (II kd lk 153-162) ning sama -20.10 toimus telefonivestlus O. Košljakovi ja U.R-i lühike telefonivestlus vahel, samas kl 20.18 toimus NH ja U.R-i vahel. Kannatanu

MJ rääkis oma telefonilt samal päeval viimast korda kl 20.20. Seega lükkavad nimetatud protokolli andmed

NH ütlusi selle kohta, et tema ja süüdistatavad lahkusid koos jõe äärest.

8(18) Kaitsja märgib, et varjab, et ta on U.R-i elukaaslane ning tegelikult läks ta vai NH dlusalasel õhtul jõe äärde koos U.R-iga . See seab kahtluse alla nimetatud tunnistaja poolt antud ütluste usaldusväärsust. Kannatanu oli raskes alkoholijoobes ning sai ka enne sillale minekut kukkumisest rasket pea traumat, seega ei saanud ta iseseisvalt liikuda ega seista. Seega tunnistajate ütlused selle kohta, et kannatanu jooksis eemale, kui nägi süüdistatavaid ei ole eluliselt usutavad ega usaldusväärsed. Kaitsja nõustub samas maak on andnud kõige selgemaid ü ohtu hinnanguga, et just

NH tlusi kannatanu peksmise osas. Kaitsja osundab, et tegelikult kinnitas tunnistaja , et kannatanu

MJ NH MJ oli väga purjus ning enne sillale minekut kukkus, toetas teda käe alt

OS . Kui koos kannatanug OS a tulid üle silla, siis kannatanul juba olid vigastused näol. Tunnistaja annab ütlusi ka selle kohta, et U.R lõi esimest korda kannatanut lahtise käega näkku, mille tagajärjel kukkus kannatanu muru peale külili, pärast seda lõi U.R veel paa või r korda kas pea kehapiirkonda ei oska tunnistaja täpsustada. Vigastused näol olid kannatanul ka enne peksa saamist (II kd lk 11-14). Kaitsja leiab, et seega maakohus moonutas tunnistaja

NH ütlusi, mis tegelikkuses ei kinnita U.R-i poo

lt kannatanu pea piirkonda jalgadega löömist.

4.5. Kaitsja leiab, et maak

. Apellant ohus on jätnud ka OS ütlusi nõuetekohasel viisil analüüsimata leiab, et ka tunnistaja

annatanu pea OS ütlused ei kinnita esitatud süüdistust ning U.R-i poolt k piirkonda löömist. Tunnistaja

OS ütluste ja olustiku seostamisel ei kinnitanud oma ütlusi selle kohta, et pärast U.R-i esimest lööki kukkus kannatanu selili maha pikali ning selle kohta, et U.R lõi väidetavalt maa rääkis hoopis sellest, s lamavat kannatanut rusikate ja jalgadega pea piirkonda.

OS et kannatanu oli „natuke peksa saanud“ (I kd 267), „natukene löödi“ (I kd 268), näitas, kuidas kannatanu kukkus pärast U.R-i lööki lahtise käega näkku, nimelt kukkus külili (I kd 269), koht kus kannatanu peksti oli kõrge rohuga kaetud, näitas, kuidas U.R lõi kannatanut jalgadega külgede ja rindkere piirkonda, ning lõpuks olevat löönud rusikaga suhu. Seega ei kinnita ka

anule eluohtliku vigastuse tekitamist U.R-i poolt. OS ütlused kannat

4.6. Kaitsja leiab, et kannatanu võis saada eluohtliku vigastuse ka pärast seda, kui süüdistatavad lahkusid sündmuskohalt Tunnistaja KL, ja

neb, et kl 20.30 paiku oli kannatanu KF SŠ ütlustest tule veel elus ning sai liikuda (istus, rääkis ning tunnistajad nägid, kuidas ta kukkus). SŠ poolt kasutajana XXX -150) on Instagrammis postitatud piltidel kannatanuga sündmuskohalt (I kd lk 149 näha kannatanu asukoht kl 21.00 paiku ning see erineb kohast, kus kannatanu oli surnuna leitud (vt sündmuskoha vaatlusprotokoll I kd ). Kohtus uuritud

KL poolt tehtud videosalvestisel sündmuskohal on näha, et kannatanu asukoht erineb kohast, kust teda leiti surnuna, samas on näha, et kaks noormeest jooksevad kannatanu eemalt. Seega ei ole usaldusväärselt tuvastatud, mis toimus pärast seda, kui süüdistatavad sündmuskohalt lahkusid. Surma põhjustanud vigastusi võis kannatanu saada ka peale süüdistatavate lahkumist sündmuskohalt.

4.7. Kaitsja leiab, et U.R-i i printsiipi. süüdimõistmisel on rikutud süütuse presumptsioon Käesolevas kriminaalasjas ei ole asjas kogutud tõenditega kinnitatud, et U.R võis oma löökidega põhjustada kannatanule eluohtlike vigastusi. Asjas esinevad kõrvaldamata kahtlused tema süüdiolekus, mida ei saa täiendavate menetlustoimingutega kõrvaldada, seega süütusepresumptsioonist lähtuvalt kuulub U.R-ile

etteheidetav tegevus ümberkvalifitseerimisele KarS § 121 lg 1 järgi.

4.8. Apellant leiab, et U.R-i tegevus kuulub ümberkvalifitseerimisele KarS § 121 järgi, seega tuleb automaatselt muuta ka mõistetud karistust. Juhul, kui kuriteo kvalifikatsioon jääb samaks, palub apellant vähendada U.R-ile mõistetud vangistust ning kaaluda vangistuse tingimisi

9(18) kohaldamata jätmist. karistuse mõistmisel võtta arvesse U.R-i tervislikku Kaitsja palub seisundit. U.R-il ning 2015.a XXX. on 90% töövõimekaotus, temal on olnud XXX Kohtuistungil avaldas

süüdistatav kahetsust, et kannatanu suri. .

4.9. Kuna U.R-i tegevusel puudub põhjuslik seoses kannatanu surmaga, siis palub apellant jätta kannatanu tsiviilhagi U.R-i suhtes rahuldamata. Samuti palub kaitsja menetluskulud jätta suuremas osas riigi kanda, kuna U.R-i majanduslik seisund ei võimalda neid täies ulatuses kandmist, ainuke sissetuleku allikaks pärast vabanemist on invaliidsuspensioon.

4.10. Kaitsja palub t -16-10316 ühistada Harju Maakohtu 26. mai 2017. a otsus kriminaalasjas nr 1 U.R-i KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi süüdimõistmise ning tsiviilhagi rahuldamise osas ning teha tüh õista U.R KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi õigeks ning istatud osas uus otsus, millega m kvalifitseerida tema tegevus KarS § 121 järgi, mõistes kergemat karistust. Juhul, kui kvalifikatsioon jääb samaks, palub kaitsja vähendada U.R-ile mõistetud karistust ätta . Kaitsja samuti palub j tsiviilhagi U.R-i suhtes rahuldamata aata kriminaalasi maakohtule uueks või alternatiivselt s arutamiseks teises kohtukoosseisus.

5. Süüdistatava Oleg Košljakovi kaitsja vaidlustab maakohtu otsust Kaitsja leiab, täies ulatuses. et kohtuotsuse tegemisel leidis aset kriminaalmenetluse normide oluline rikkumine, ja nimelt kohtuotsuses puudub põhjendus ja kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele.

5.1. Kaitsja leiab, et k maa õigist kriminaalasjas olevatest tõenditest kohus hindas ja võttis süüdimõistva kohtuotsuse aluseks üksnes need tõendid, mis viitavad Oleg Košljakovi osalusele kuriteo toimepanemises teise süüdistava – U.R-i poolt. Need tõendid olid maakohtu poolt valikuliselt hinnatud süüdistatava kahjuks, seejuures põhjendamatult olid jäetud tähelepanuta kriminaalasjas olevad otsesed tõendid, htluse alla O. Košljakovile esitatud süüdistust mis seavad ka . Kaitsja märgib, et kriminaalasja materjalides on kaks otsest tõendit, mis viitavad vägivalla kasutamisele kannatanu suhtes. Nendeks on tunnistajate ja

used.

MJ NH OS ütl NH ütlused täielikult õigustavad O. Košljakovi, kuna tunnistaja väidab, et vägivalda kannatanu suhtes kasutas ainult U.R . Tunnistaja

NH väidab, et Košljakov ei peksnud kannatanut ning kirjeldab U.R-i tegevust. ( II kd., tl. 11-16). Vaatamata sellele, et ta oli tol ajal U.R-i elukaaslane, räägib ta sellest, mida U.R tegi ning väitis, et Košljakov ei kasutanud vägivalda kannatanu suhtes. Tunnistaja

kasuks antud NH O. Košljakovi ütlustele kohus kohtuotsuses hinnangut ei andnud, samas

ei põhjendanud nende puudumist kohtuotsuses.

5.2. Kaitsja leiab, et tunnistaja

OS tunnistajana antud ütlused 13.07.2016 (I kd., tl. 248-253) ülekuulamise protokollis on juriidiliselt tühised, kuna olid saadud KrMS § 68 ja 74 nõuete rikkumisega. Kaitsja leiab, et 13. juulil uurija OS üle ei kuulanud, vaid peaaegu täies mahus kopeeris 6. juulil 2016

ga tunnistajana antud OS kahtlustatavana antud ütlused ning arvuti abil sisustas nende OS ütluste protokolli. Kaitsja leiab, et need kaks protokolli on koostatud meetodil. Kaitsja ei copy-paste ole nõus kohtu järeldusega, et need ütlused on «sarnased». Need ei ole sarnased, vaid peaaegu maa täielikult kopeeritu tunnistajana ülekuulamise protokolli. Mis aga d uurija poolt ja kantud

OS puudutab S S kahtlustatavana ülekuulamisprotokolli, siis tuleb arvestada seda fakti, et esialgselt oli ise kahtlustatav antud kuriteos ning ta peeti kahtlustatavana kinni 5. juulil 2016.a. On ilmne, et sellises olukorras oli ta valmis andma mis tahes ütlusi teiste isikute suhtes, et ta vabastataks ning et vältida vastutust. Kaitsja järeldab, et just nimelt see asjaolu, et oli ise kahtlustatava rollis ajendas teda andma OS ütlusi teiste isikute vastu ning tema kahtlustatavana antud ütlusi tuleb hinnata ja tunnistajana

10(18) kriitiliselt. Tähelepanuväärne on uurija poolt suunavate küsimuste esitamine le. Näiteks, tema OS- ütluste võrdlemisel sündmuskoha olustikuga seostamise protokollis esitatakse selliseid küsimusi nagu « …rääkige, kuidas U.R ja Košljakov peksid kannatanut jalgadega». Kaitsja märgib, et s (I kd., tl. 254). uunavaid küsimusi ei tohi tulenevalt § 68 lg 4 esitada.

5.3. Kaitsja oletab, et

vaid OS räägib tõtt osaliselt, kuid mitte kogu tõde. Vaatamata sellele, kõigis oma ütlustes ta väidab, et kannatanut peksis U.R , aga Oleg Košljakov lõi ainult kaks korda kannatanud vastu jalgu, kui viimane oli maas pikali peale U.R-i lööki. Kui pidada objektiivseks OS O. ütlusi, mis ta andis sündmuskoha olustikuga seostamisel, siis Košljakov lõi kannatanut kõigest kaks korda jalgade piirkonda, kui viimane oli juba maha kukkunud löögist ja U.R-i lamas maas, k (I kd., tl. 278-279). ui tema eemale läks ja oli kõrvaline pealtvaataja/pealtnägija Kõik see on kohtu poolt uuritud videosalvestuse läbivaatamisel, kuid ei ole fikseeritud maa kohtuotsuses. Kaitsja juhib numeratsioonile ringkonnakohtu tähelepanu toimikulehtede ebaõigele OS -269. Harju Maakohus ütluste olustikuga seostamisel sündmuskohal. Dubleeritakse I kd., tl. 267 üldse ei pööranud sellele tähelepanu. Aga see on väga tähtis, kuna I kd. tl. 267/2, 269/2 tunnistaja OS väidab, et pärast seda, kui süüdistatav U.R ründas kannatanut ja lõi ta jalust maha käelöögiga, siis süüdistatav Košljakov seejärel lõi paar korda kannatanud jalgade piirkonda ja O. läks eemale, aga kannatanu peksis läbi . Kohtuotsuses nendele ütlustele e U.R i ole antud mitte mingit hinnangut, kohus üldse ei viidanud nendele kas ebaõige numeratsiooni põhjusel või muudel kohtu poolt nimetamata motiividel.

5.4. Kaitsja leiab, et tunnistaja

d OS vaikib maha olulised ning kriminaalasjas tähtsust omava asjaolud. Ta ei soovi rääkida kannatanu kukkumisest, kuigi see leidis aset. See on tuvastatud mitte üksnes süüdistatava Košljakovi ütlustega, vaid ka tunnistaja O. NH 7. juulil 2016.a. antud ütlustega II kd. tl. 11 tl. 13 ta räägib, et -16. Toimiku II kd. MJ kukkus teiselpool silda, kui tassis OS teda enda seljas. Kaudselt kinnitab seda ka tunnistajad

VS’i ja IK’i ütlused, kes seletasid, et enne lahkumist oli väga purjus. OS pidi teda lausa talutama, et ta maha ei kukuks ja ise samal ajal tassis ka tema kotti koos kaubaga». Kaitsja järeldab, et k juba enne süüdistatavatega kokku saamist annatanu kukkus , tema pea oli verine, seda tunnistavad süüdistatavad. See veri oli ilmselt ka särgil, kuid tema loomulikult ei S soovinud

sellest rääkida ning väidab, et viskas ära, kuid kuhu ja kus – ei mäleta, I kd. tl. 274 alt 2. lõik. Vastavalt kohtuarstlikule ekspertiisile 16E- -64 kannatanu surma PõS0038/345 I kd. tl. 44 MJ põhjuseks oli peaaju turse tüsistunud pea kinnise tömbi traumaga. Surma põhjuseks olevad tervisekahjustused pea piirkonnas võisid olla tekitatud kõvade tömpide esemetega, näiteks rusikatega, kängitsetud jalgade või muude sarnaste esemetega, samuti kannatanu kukkumisega oma kasvu kõrguselt ja kukla ära löömisega vastu kõva eset või pinda. Teised tervisekahjustused ei olnud ohtlikud kannatanu elule.

5.5. Tunnistajate ja Kaitsja selgitab, et see veri IK’i VSi ütlustest nähtub, et nad nägid verd maas. oli teisel pool silda, kust tulid ja , mitte aga kohas, kus leidis aset tegevus, milles OS MJ süüdistatakse Košljakovi ja U.R-i. 29. juunil kella 04.15 kuni 05.30 läbiviidud sündmuskoha vaatluse (I kd. tl. 21-22) käigus kohas, kus leiti kannatanu surnukeha, ei olnud verd üldse. Hinnates tunnistajate ja head tuttavad, veedavad koos IK’i VSi ütlusi, tuleb arvestada, et nad on OS aega, pruukides alkoholi. Enne seda, kui hakkas kannatanut OS koju saatma, jõid nad pikemat aega alkohoolseid jooke bussipeatuses, kust hiljem

OS lahkuski koos kannatanuga. Neid kuulati üle pärast ning ilmselt pärast jutuajamist temaga on ka nende ütlused temast mõjutatud. OS

5.6. Kaitsja leiab, O. t kinnitavad DNA ekspertiisiakt (II kd., tl. 131-140), Košljakovi süü puudumis millega ei ole tuvastatud O. Košljakovi puutumust talle süüks arvatud kuriteoga. Samuti O.

11(18) Košljakovilt ära võetud jalatsitel – rannaplätudel ei ole kannatanu vere jälgi. Ka ei ole selliste jalanõudega võimalik tekitada kannatanul esinenud kehavigastusi, millele otseselt viitab kohtuarstliku ekspertiisi akt, kus on öeldud, et peatrauma võis tekkida löögist kängistatud jalgadega (I kd., tl. 51).

5.7. Puudutavalt maakohtu seisukohta O. Košljakovi kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kohta, siis kaitsja arvates ta usutavalt oma seiskohta selle kohta, et ta ei andnud kohtueelsel põhjendas uurimisel süüstavaid ütlusi U.R-i kohta, kes on tema lähedane sõber, siis tema kohtus antud ütlused on tõendiks.

5.8. Samuti kaitsja on seisukohal ne jalgade , et O. Košljakovi poolt kannatanule kahe löögi tekitami piirkonda ei saanud kannatanu surma põhjustada. Kannatanu surigi teisel kinnise peaajutrauma põhjusel. Kaitsja juhib tähelepanu, et ütluste seostamisel sündmuskoha olustikuga väi , et kõik juhtus OS tis spontaanselt, U.R-il ja O. Košljakovil ei olnud mingit kokkulepet ning kannatanut peksis ainult U.R , O. Košljakov aga seisis eemal ja oli kõrvaline pealtvaataja/pealtnägija, I kd., tl. 278-279. O. Košljakov ei valitsenud olukorda, kannatanu peksmine U.R-i poolt sai alguse spontaanselt ega hõivanud O. Košljakovi tahtlust, samuti ei olnud see tema kontrolli all. U.R-i tegevus peab olema käsitletud kui täideviija ekstsess, ning Košljakov ei saa kanda vastutust KarS O. § 118 lg 1 p 1, 7 ettenähtud kuriteo kaastäideviijana. Samadel motiividel ka kaks lööki kannatanu jalgade piirkonda ei saa olla kvalifitseeritud kaasaaitamisena süüdistatavale U.R-ile vastavalt KarS § 22. Seega, kui pidada tõendatuks Košljakovi tegevus es, nimelt kahe löögi tekitamist O. t kannatanu suht

jalgade piirkonda ning tema järgnevat käitumist, siis tema tegevuses ei ole KarS §118 lg 1 p-des 1,7 ettenähtud kuriteokoosseisu, kuna puuduvad antud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kaitsja leiab, et arvestades menetluslikke rikkumisi

OS ülekuulamisel ning arvestades seda, et NH väidab, et Košljakov ei kasutanud vägivalda kannatanu suhte O. s, (II kd., tl. 13 , 14), siis

OS ütlused ei tõenda isegi mitte kahe jalahoobi tekitamist kannatanule.

5.9. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 26.05.2017.a. kohtuotsus Oleg Košljakovi suhtes täies ulatuses ning mõista ta õigeks talle KarS § 118 lg 1 p 1, 7 esitatud süüdistuse osas.

6. Süüdistatav U.R vaidlustab oma apellatsioonis Harju Maakohtu otsust tervikuna ning rõhutab, et vastavalt ekspertiisile urma põhjuseks olevad tervisekahjustused pea piirkonnas MJ s võisid olla tekitatud kõvade tömpide esemetega, näiteks rusikatega, kängitsetud jalgade või muude sarnaste esemetega, samuti kannatanu kukkumisega oma kasvu kõrguselt ja kukla ära löömisega vastu kõva eset või pinda. seletas, et nägi, kuidas U.R lõi kannatanut lahtise Tunnistaja

NH

käega ühel korral näkku ning 3 4 korda jalaga vastu keha. Tunnistaja ütlustest ei tulene, et - süüdistatav oleks kannatanut löönud jalgadega pea piirkonda. Maakohus alusetult asub seisukohale, et tema peksis kannatanut jalgadega pähe ning järeldab valesti, et kannatanu sai surmavaid vigastusi just peksmise tagajärjel. Selliseid tõendeid kriminaalasjas uuritud ei ole. Tunnistajad ja

NH OS ütlustest tuleneb, et U.R-i poolt näkku löögi tagajärjel kannatanu kukkus paremale küljele, mitte selja peale. Ennem, kui

ise peksis kannatanut OS lohistas kannatanut üle silla ta nägi ja seletas kohtule, et OS käte ja jalgadega, mille tõttu viimane kukkus selili asfaldi peale. Seda asjaolu kinnitab oma ütlustes ka tunnistaja

NH. Maakohus ei ole seda väidet aga üldse tähele pannud. Süüdistatav palub mõista teda talle inkrimineeritud kuriteos õigeks, kuna kannatanule tekitatud kehavigastused ei ole põhjuslikus seoses tema tegevusega.

12(18)

7. Süüdistatav Oleg Košljakov vaidlustab oma apellatsioonis Harju Maakohtu otsust tervikuna ning osundab, et ta pole kannatanut üldse löönud, vaid teda peksis läbi U.R , kelle tegevus kannatanu suhtes oli temale väga ootamatu. Oleg Košljakovi süü puudumist kinnitavad tunnistajate NH OS OS ja ütlused. seletas, et ta lõi jalgadega maaslamavat kannatanut viimase jalgade piirkonda paaril korral, seejärel aga seisis kõrval ja enam ei sekkunud. Kannatanut peksis U.R . Maakohus ei võtnud arvesse ütlusi selle kohta, et ta nägi kuidas kannatanu kukkus teisel pool NH silda ning ta pea oli veine. Kannatanu oli väga purjus ja nende kohtumisel iseseisval liikuda ei saanud. Just seetõttu tunnistaja IK lus , et viimane saadaks kannatanut koju. Kannatanu kukkus raskelt teisel pool silda pa OS – asfalttee peal. Just sinna oli vereloik jäänud. Sündmuskohalt – kus U.R kannatanut jalgadega peksis, verd ei olnud. Tunnistaja oli ise OS väga purjus ning ei saanud kõike mäletada. Ta andis tõele vastavaid ütlusi vaid osaliselt. Süüdistatav palub tühistada Harju Maakohtu otsus ning mõista teda talle inkrimineeritud kuriteos õigeks.

PROKURATUURI VASTUS APELLATSIOONILE

8. Vastuses apellatsioonidele prokuratuur leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu 26.05.2017.a. otsus on sead

uslik ja põhjendatud ning märgib apellatsioonis esitatu kohta alljärgnevat: Prokuratuur leiab, et s na isikud üüdistatavate ütlusi kõrvale jättes kohus selgitas põhjendatult, et ku on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi, tuleb need tõendikogumist välja jätta. O.Košljakov ei suutnud kohtule selgitada, miks ütlused on omavahel diametraalses vastuolus, selgitades seda sellega, et ei soovi süüstada U.R-i diselt sellele väitele asus just U.R-i , kuigi vastupi teos süüdistama. U.R-i ütlused seevastu ei riimu kriminaalasjas üle kuulatud teiste tunnistajate ütlustega ning pole ka eluliselt usutavad. Samuti pole tema ütlused omavahel riimuvad – nii on ta esmasel ülekuulamisel väitnud, et sündmuse päeva ja selle tegevusi ei mäleta, järgnevalt selgitas, et oli kannatanuga kohtumise hetkel kõrvuti koos kaassüüdistatavaga ja NH-ga kuigi nemad seda asjaolu ei kinnita.

Kannatanu löömise kohta toob ebausutava väite, et kuigi tema sõnul oli kannatanu juba ilmselt tunnistaja

OS poolt teadvusetuks löödud, tõrjus tema sellele vaatamata kannatanust lähtuvaid rünnakuid enese kaitseks. Kohtuotsusest ja kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistatavate eeluurimisel antud ütlused on avaldatud ning uuritud ja nende avaldamise pidasid pooled lubatavaks. Seega on kohus põhjendatult neile ka tuginenud süüdistatavate ütluste usaldusväärsuse küsimuse lahendamisel. Apellatsioonide kohaselt peetakse tunnistaja

OS ütlusi ebausaldusväärseks eeskätt seetõttu, et ta oli sündmuse järgselt minema visanud oma särgi, mis kannatanuga kokkupuutudes oli saanud veriseks, leides et see viitab tõendite hävitamisele. Tunnistaja OS on eluliselt usutavalt selgitanud, et ta viskas need minema kuna need olid saanud mustaks.

OS selgitas samuti ülekuulamisel, et ta on kodutu ja ööbib seal, kus saab. Seega ei ole tal ka pesumasinat ja sellise eluviisi puhul on tavaline, et määrdunud riided visatakse puhaste saamise võimalusel (kogumispunktides, varjupaikades vms) minema ja neid ei kanta pesemisvõimalust oodates enesega kaasas. Apellatsioonis esitatud väitele, et tunnistaja

OS ütlused on saadud menetlusnorme rikkudes on kohus otsuses juba põhjendatult selgitanud, et erineval ajal ülekuulatuna on tunnistaja andnud küll sarnaseid ütlusi kuid need langevad kokku üksnes sisu poolest, mitte üks ühele. On loomulik, et tajudes ühe sündmuse - asjaolusid, kirjeldab toimunut tajunud isik seda sündmust sarnaselt. Ka tõendab, et tunnistaja IK tunnistaja aitas kannatanut koju saata (seda kinnitab ka tunnistaja H), kes oli liiga purjus ja OS seega puudus tal ka igasugune põhjendus sellise abistamise käigus kannatanut peksma hakata. O.Košljakov on vahetult peale sündmust tunnistanud, et tema koos kaassüüdistatavaga peksid kannatanut. Tunnistaja

OS sõnul peksid mõlemad ja seejuures U.R lõi kõigepealt kannatanule pea piirkonda, millest kannatanu kukkus pikali ja seejärel mõlemad jätkasid kannatanu peksmist s h

13(18) jalgadega. U.R-i H lööki kannatanu pihta nägi ka tunnistaja . Isikute süüd surmaga lõppenud raske tervisekahjustuse tekitamisel ei välista see, et surma põhjustanud vigastuse võis kannatanu saada ka kukkumisest kuna sellise kukkumiseni viiski löök pea piirkonda, mis oli nii tugev, et kannatanu saadud löögist kukkus ja isegi peale seda jätkati koos s o isikute grupis kanatanule löökide tegemist ja s h ka pea piirkonda. Seega on peatrauma, mis viis kannatanu surmani otseselt tekkinud peksmise tulemusena kuna ta kukkus löögist pikali. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 palun jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

MENETLUS RINGKONAKOHTUS JA KOHTUISTUNG

9. Esitatud apellatsioonides süüdistatavad ja nende kaitsjad ei taotlenud suulist menetlust, seega 24.08.2017 ringkonnakohus määras kriminaalasja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kriminaalasja lahendamisel tuvastas ringkonnakohus, et maakohus lubas süüdistatavatel anda ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta vabas vormis. Süüdistatavate ristküsitlemist maakohtus KrMS §

237 lg 5; § 293 nõuete kohaselt pole toimunud, samas asus maakohus oma otsuse kõrvutama süüdistatavate eeluurimisel ning maakohtu istungil antud ütlusi. Ringkonnakohus leidis, et selliselt rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme, kuid selline rikkumine on kõrvaldatav apellatsioonimenetluses. 08.09.2017 ringkonnakohus määras kriminaalasja lahendamiseks suulises menetluses ning 10.10.2017 toimunud k

ohtuistungil korraldas süüdistatavate ristküsitlemist KrMS § 237 lg 5; § 293 kohaselt. Ringkonnakohtu istungil jäid kõik apellandid oma apellatsioonides esitatud taotluste juurde ning palusid apellatsioonid rahuldada. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu ning palus jätta maakohtu otsus muutmata ning esitatud apellatsioonid rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

10. Kohtukolleegium esmalt osundab, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme kui lubas süüdistatavatel anda vabas vormis seletusi tõendamiseseme asjaolude kohta lisaks nende poolt eeluurimisel antud ütlustele. Maakohus pole süüdistatavate käest küsinud, kas nad soovivad olla ülekuulatud. Süüdistatavate poolt kohtule antud põhjalike seletuste sisust tulenevalt oleks pidanud maakohus tegema ainuvõimaliku järelduse, et mõlemad süüdistatavad soovivad anda ütlusi vastavalt KrMS § 237 lg 5. Väärib tähelepanu, et kohtunik esimesena küsitlema O. Košlajkovi tõendamiseseme asus ise asjaolude kohta, seejärel andis prokurörile võimaluse esitada süüdistatavale küsimusi ning viimasena võimaldas kohus süüdistataval vastata kaitsjate küsimusetele. Selline küsitlemise järjekord on vastuolus KrMS § 293 lg 3 sätestatud järjekorraga. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et pooled o

leks kokku leppinud muus ristküsitlemise järjekorras. Maakohtu ekslikku arusaamist kohtuliku uurimise olemusest lühimenetluses ilmestab kohtuniku protokollitud märkus, et lühimenetluses mingit ristküsitlust ei toimu. Prokuröri asjakohasele märkusele, et eesistuja selline seisukoht on ekslik ning vastuolus KrMS § 237 lg 5 sätestatuga vastas kohtunik jätkuvalt, et lühimenetluses ei toimu ristküsitlust, kuna see on üldmenetluse rida (kd IV lk 54 pöördel). Maakohus ei korraldanud süüdistatavatele ristküsitle st KrMS § 293 nõuete kohaselt, mi s ga ee süüdistatavate ristküsitlemist maakohtus ei ole toimunud. Kohtukolleegium osundab Riigikohtu seisukohale, et süüdistatava ülekuulamine lühimenetluses lähtuvalt KrMS § st 293 tähendab seda, et ka lühimenetluses tuleb süüdistatava ülekuulamisel - juhinduda KrMS §-st 2862 -dest 288- ja §

289 (KrMS § 293 lg 1). Eeskätt tähendab see süüdistatava

14(18) ristküsitlemist, vajadusel tema kohtus antavate ütluste usaldusväärsuse kontrollimist ja seega võimalust, et süüdistatav tunnistatakse ebausaldusväärseks tõendiallikaks ning kõik tema ütlused jäetakse kohtuasja lahendamiseks lubatavate tõendite hulgast välja (Vt 3-1-1-98-13 ning mutatis mutandis 3-1-1-87-11, p 7). Kriminaalasja materjalidest aga nähtub, et maakohus avaldas süüdistatavate poolt eeluurimisel antud ütlused tervikuna ning asus neid kõrvutama kohtuistungil antud süüdistatavate põhjalike seletustega tõendamiseseme asjaolude kohta. Eelkirjeldatud viisil rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme ning selline lühim on käsitletav KrMS § mõttes enetluses kohtulikus uurimises tehtud viga rikkumisena

339 lg 2 . Ringkonnakohus samas leidis, et selline rikkumine on kõrvaldatav apellatsioonimenetluses süüdistatavate ristküsitlemise võimaldamisega. 10.10.2017 toimunud ringkonnakohtu istungil taotlesid mõlemad süüdistatavad enda ristküsitlemist.

11. Ringkonnakohtus toimunud ülekuulamisel seletas süüdistatav U.R , et kannatanut peksis sündmuskohast teisel pool silda käte ja jalgadega hoopis tunnistaja . Sellele juhtis tema OS tähelepanu püsti ning nad tulid üle silla teisele poole, kus asusid U.R NH OS . Siis aitas kannatanu ,

jakov. Ta tuli kannatanu ning

NH ja O. Košl OS juurde ning küsis viimase käest, keda ja miks ta just peksis.

Kannatanu rippus jõuetult OS süles. Kui ta kummardas kannatanu poole, siis kannatanu ootamatult teda.

k oli lõi Tema lõi aga kannatanut vastu lahtise käega näkku ja see löö enesekaitseks.

Kannatanu jäi uuesti jõuetult OS külge rippuma. Ta nägi, et kannatanu pea ja kukal olid verised juba enne seda, kui ta oli sunnitud kannatanut enesekaitseks lööma. Siis OS (hüüdnimega ) lasi kannatanu käest ning kannatanu kukkus maha. Kannatanu hakkas teda (U.R-i B ) sõimama ning ta lõi vastuseks sõimule kannatanut paar korda keha piirkorda. Pea piirkond

a kannatanut pole löönud. NH palus tal kannatanu löömine lõpetada ning nad läksid kõik kolmekesi ( ,

jakov U.R seletas, et tema U.R NH ja O. Košl ) sündmuskohalt ära. hüüdnimeks on Lopata. Süüdistatava U.R-i ristküsitlemise käigus ei taotlenud keegi menetlusosalistest tema eeluurimisel antud ütluste avaldamist süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Süüdistatav O. Košlj ov andis kohtule ütlusi, mis üldjoontes riimuvad süüdistatav U.R-i ak ütlustega osas, et ta nägi kuidas tassis kannatanut üle silla ning kuidas U.R lõi ühel korral OS kannatanule käega näkku. Tema kannatanut ei löönud ega puutunud üldse. Prokuröri taotlusel ning tulenevalt KrMS § st 289 O. Košj ovi ütluste usaldusväärsuse - ak kontrollimiseks avaldas ringkonnakohus O. Košlj vi eeluurimisel antud ütlusi osas, millest ako esinesid diametraalsed vastuolud kohtuistungil antud ütlustega. Ilmnes, et tema eeluurimisel antud ütlused praktiliselt tervikuna on vastuolus kohtulikul uurimisel antud ütlustega, mistõttu on õige maakohtu lõppjäreldus, et O. Košlj ovi ütlused õendikogumist kõrvale jätta. ak tuleb tervikuna t

O. Košljakov ei suutnud ringkonnakohtule mõistetavalt seletada miks ta diametraalselt oma ütlusi muutis, samas ei oleks see muutunud asjaolu, et O. Košlj ovi ütlused on tervikuna ak ebausaldusväärsed. Hinnangu süüdistatava U.R-i ütlustele annab ringkonnakohus teiste kriminaalasjas kogutud ning uuritud tõendi Samas õige tega nende kogumis hindamise tulemusena. on maakohtu poolt tehtud tähelepanek, et süüdistatav on ise väitnud, et tema hinnangul oli kannatanu U.R peaaegu teadvuseta olekus ja abitu, seega ei ole loogiline e miks ga mõistetavalt seletatav U.R-il oli vaja abitus seisundis olev kannatanut at MJ lüüa käega näkku ja peale seda veel mõned korrad jalaga vastu keha, mida ta ise tunnistab.

12.

Asudes vastama apellatsioonides toodud seisukohtadel

kohtukolleegium e märgib sissejuhatuseks, et süüdistatavad esitasid kohtule taotluse kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluse korras. Nimetatud süüdistatavate taotlusega nõustusid kaitsjad ja prokurör. Nähtuvalt kri

minaaltoimiku materjalidest selgitati süüdistatavatele nende õigused lühimenetluses ning

15(18) muuhulgas see, et KrMS § 233 lg 1 järgi saab kohus kriminaalasja lühimenetluses lahendada kriminaaltoimiku materjali põhjal tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kuts umata. See tähendab , et kriminaalasja arutamisel lühimenetluse vormis ei saa kohtumenetluses muuhulgas seda enam lisatõendeid esitada, välja arvatud KrMS § 63 lg s 2 nimetatud tõendeid kriminaalme - netluse asjaolude tuvastamiseks (3-1-1-79-10, 3-1-1-105-10). oobusid Väärib tähelepanu, et selliselt l süüdistatavad ja nende kaitsjad võimalusest ristküsitleda kohtus kriminaalasjas võtmetunnistajateks olevaid ning NH OS, seega apellatsioonides esitatud väited nimetatud tunnistajate ütluste ebausaldusväärusest jäävad paljasõ Oletuslikku laadi on apellatsioonides toodud väited, et nalisteks. NH OS -l ja -l olid omad motiivid süüdistatavate suhtes süüstavate ütluste andmiseks. Süüdistatavad ja kaitsjad loobusid teadlikult võtmetunnistajate ristküsitlusest ning seeläbi nende ütluste usaldusväärsuse kontrollimisest. Sel põhjusel, et süüdistatavad ja kaitsjad loobusid tunnistajate ristküsitlusest, leiab ringkonnakohus, et ainetu on ka O. Košljakovi kaitsja etteheide, et erineva menetlusstaatusega (kahtlustatava ja tunnistajana) ülekuulatud eeluurimisel antud ütlused on protokollitud OS copy-paste meetodil. Kohtukolleegium märgib, et 06.07.2016 kahtlustatavana ning 13.07.2016 tunnistajana antud OS ütlused on küll praktiliselt identsed (mõningad erinevused ütlustes siiski esinevad).

See asjaolu ongi seletatav arvutiga protokollimise võimaluse kasutamisega menetleja poolt ning väikese ajavahega sündmuse ja kahe menetlustoimingu vahel, kus isiku mälestused sündmuse kohta on värsked ning sisuliselt samad. Kui kaitsja aga seadis kahtluse alla poolt eeluurimis OS el antud ütluste usaldusväärsuse nõustuma lühimenetluse kohaldamisega KrMS § 234 lg 4 , ei oleks ta pidanud kohaselt ning oleks pidanud ristküsitlema kõiki tunnistajaid üldmenetluse käigus. Ringkonnak

ohtul tuleb samas hinnata, kas maakohus jõudis õigele järeldusele, kui leidis, et tunnistajate ja

NH OS ütlused riimuvad omavahel ning teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.

13. Kõigi esitatud apellatsioonide keskseks argumendiks on väide, et MJ oli kukkunud juba enne süüdistatavatega kohtumist kas ise või seljale ja peaga asfaldi vastu OS poolt peksmise tulemusena. Apellatsioonides märgitakse, et MJ oli raskelt purjus ning ei suutnud jalgade peal seista ning leitakse, et pole välistatud olukord, et surma põhjuseks olnud peatrauma sai kannatanu just eelneva kukkumise tagajärjel, mida on peetud võimalikuks ka kohtuarstliku ekspertiisi arvamuses. Apellatsioonides leitakse, et maakohus is jätt põhjendamatult selles osas uuritud tõendid tähelepanuta. Järgnevalt ringkonnakohus, kas maakohus asus õigele seisukohale, kui leidis, et kontrollib süüdistatavate tegevuse ja kannatanu tervisekahjustuse vahel esineb põ ning kas väärib hjuslik seos tähelepanu apellantide väide, et maakohus on kannatanu eelnevat kukkumist kinnitavad tõendid põhjendamatult tähelepanuta jätnud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, e tas ülekuulamisel, et „üks neile t tunnistaja selgi NH lähenevatest meesterahvast oli eriti purjus ja kukkus, aga kuidas ta täpselt kukkus ja kuidas võis end ära lüüa tunnistaja ei näinud. Teine joodik seepeale toetas teda käe alt. Nad omavahel ka rääkisid midagi, aga millest, tunnistaja ei tea.“ (kd II lk 13) Kohtukolleegium märgib, e ei rääkinud midagi sellest, et t tunnistaja

NH OS oleks kannatanut eelnevalt löönud või nimetatud kukkumise tagajärjel oleks kannatanu tunnistaja poolt pea veriseks saanud. Kahtlustatavana ülekuula ) oli väga purjus, seega pidi ta tud tunnistaja selgitas, et kannatanu M (J OS teda alt toetama, et ta maha ei kukuks ja tassima tema kotti, mis oli tunnistaja vasakus vasaku käe käes. Kui nad olid jõudnud üle silla, siis nägid seal silla juures oleva plekist kasti juures seismas O. Košlajkovi, U.R-i ja ühte heledate juustega naisterahvast nimega NH. (Kd I lk 243) Eelviidatud ütlustest tuleneb, et ka tunnistaja ei rääkinud midagi sellisest kannatanu OS kukkumisest, et viimane oleks endale pea veriseks tas, et kannatanut oli löönud, kuid seejuures selgi vaja toetada, et ta ei kukuks.

16(18) Kohtukolleegium märgib samuti, et juba füüsika kooliprogrammist on üldteada asjaolu, et kukkuda oma kasvu kõrguselt kukla peale ei ole võimalik edasi liikudes ja komistades, nagu ja

MJ OS liikumist kirjeldasid ise ja tunnistaja . OS NH Kohtukolleegium leiab, et tunnistajate ja

NH OS ütlustega on täielikult ümber lükatud süüdistatava U.R-i verisoon sellest, et peks pea veriseks ning viimane on juba enne ja ütlused OS is MJ süüdistatavatega kohtumist oma kasvu kõrguselt kukla peale kukkunud ja surmava vigastuse saanud.

14. et tunnistajate ja

O. Košljakovi kaitsja väidab esitatud apellatsioonis, IK VS ütlustest nähtub, et nad nägid verd maas, kuid see veri oli teisel pool silda, kust tulid ja , mitte aga kohas, kus OS MJ leidis aset tegevus, milles süüdistatakse Košljakovi ja itsja järeldab, et O. U.R-i . Ka seega on õige ütlused, et d U.R-i MJ kukkus pea veriseks ja sai surmavaid vigastusi juba enne silla ületamist. Kohtukolleegium leiab, et selline kaitsja järeldus on ekslik ning ei tugine kriminaalasjas kogutud tõenditel Mõlemad tunnistaj tasid, et nägid verd liivakattega tee e. ad ( ja ) selgi IK VS l, mitte asfaltteel. Nimelt selgitas

- IK VS st mõnevõrra detailsemalt, et teel jalakäijate silla juurde, mis viib Männi tänavale ošljakov. O. Košljakov ütles neile mingil põhjusel, et , jalutas neile vastu Oleg K

„noh, andsime talle eile hästi“. Nad olid juba selleks hetkeks liikunud Männi tänava maja XXX juures asuva muruplatsi juurde. Seal muruplatsi läheduses on teerada, mis on liivane. Kui nad liivarajale jõudsid, siis nägi ta kahe peopesa laiust ja umbes 300 mm pikkust vereriba. O. Košljakov osutas sellele M

ja ütles, et oli talle 300 dollarit võlgu (Kd II lk 9). Kohtukolleegium osundab, et nähtuvalt ütluste ja olustiku seostamise pro OS tokolli juures olevast fototabelist (Kd I lk 286) maja aadressil XXX, viidatud liivarada,

OS ütlustest nimetatud plekist kast, muruplats, kus leiti

ja samal MJ surnukeha, asuvad ühel pool jõge, seega vale on kaitsja väide, et ja

enne silda. IK VS nähtud vereloik asus teisel pool jõge Asjaolu, et sündmuskoha vaatluse protokollis sündmuskohal olnud verejäljed ei olnud menetleja poolt s ei olnud ega neid inud nõuetekohaselt fikseeritud ei tähenda, et verejälgi ündmuskohal nä tunnistajad ja . IK VS Sündmuskoha vaatluse protokollil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, see on vaid üks kriminaalasjas kogutud paljudest tõenditest, mida tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. Lisaks väärib märkimist, et tunnistajad nägu SŠ ja selgitasid, et

LK MJ oli tema leidmiskohas verine, veri polnud veel kuivanud, seega on loogiline, et verise peaga maaslamava kannatanu alla pidid jääma ka verejäljed, millistest ilmselt rääkisid ka tunnistajad ja . IK VS

15. Kohtukolleegium märgib, et maakohus on vastanud O. Košljakovi kaitsja argumendile, et O. talle inkrimineeritud kuriteos kinnitab DNA ekspertiisiakt (II kd., tl. Košljakovi süü puudumist 131-140), millega ei ole tuvastat

ud O. Košljakovi puutumust talle süüks arvatud kuriteoga. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga selles osas ning ei pea vajalikuks seda korrata. Lisaks märgib kohtukolleegium, et sarnaselt sündmuskoha vaatluse protokolliga on DNA ekspertiisiakt vaid üks mitmetest tõenditest, mida maakohus on nende kogumis hinnanud.

16. Kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajad NH OS VS , , ja IK selgitasid, et peksmine MJ süüdistatavate poolt sai alguse

O. Košljakov just i poolt kannatanule esitatud etteheitest, et viimane on talle võlgu 300 dollarit. Maakohus on põhjalikult analüüsinud NH OS ja omavahel riimuvaid ütlusi, kes nägid peksmist ning tuli õigele järeldusele, et mõlemad süüdistatavad vahetult

MJ peksid kannatanut, U.R aga eriti intensiivselt. Kuigi

NH ei näinud kannatanu peksmist O. Košljakovi poolt, kuna U.R-i tegevuse jõhkruse tõttu pööras ta selja ning lihtsalt palus peksmine lõpetada, kannatanu peksmist O. . selgitas, et ta seisis seljaga peksmise poole ca Košljakovi poolt nägi OS NH

4 minutit ning sel ajal võis O. Košljakov kannatanut peksta viisil, nagu seda kirjeldab , kes OS selgitas, et peksmise ajal liitus U.R-iga ka , kes samuti hakkas maas lamavat M

O. Košljakov peksma mõlema jalaga valimatult , et O. Košljakovi pea ja keha piirkoda. Samas selgitas OS

17(18) tekitatud lööke oli umbes 2. ütlusi sellest, et mingil hetk pööras Samas kinnitas

OS NH el

NH peksmisele hetkeks selja, kuna oli kohkunud U.R-i ja O. Košljakovi käitumisest. (Kd I lk 251). Tunnistajate ja - ov aga ise, le IK VS le rääkis süüdistatav O. Košljak et eelmisel päeval „andsid nad M-le hästi ning et „Lopata (U.R ) hüppas sellele lollile jalgadega otse tema peale ja O. “

Košljakov andis sellele lollile le paar korda“. (Kd 2 lk 3, 9) M-

17. Paika ei pea O. Košljakovi kaitsja väide, et isegi kui on tõendamist leidnud, et O. Košljakov on löönud tema kaitsealuse süüdimõistmine KarS § järgi ei ole MJ vaid paaril korral, siis

118 lg 1 p 1,7 põhjendatud, sest tõendatud ei ole, et just tema kaitsealune põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjutuse. Vastuseks sellele seisukohale

2 teine lause toob eraldi osundab ringkonnakohus, et KarS § 21 lg välja, et kaastäideviimine on ka see, kui süüteokoosseisu tunnustele vastab mitte iga üksiku kaastäideviija tegevus, vaid kui nende teopanused koostoimes täidavad süütekoosseisu tunnused. Kaastäideviimise korral omistatakse ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud isikutele kogu tegu ja selle tagajärg. See tähendab, et ühise vägivalla kasutamise käigus põhjustatud raske tervisekahjustuse eest vastutavad kõik osalenud, sõltumata sellest, kes konkreetselt raske tervisekahjustuse põhjustas (analoogsete olukordade kohta vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.04.2001 otsuse nr 3-1-1-29-01 p 5.1 ja 18.01.2005 otsuse nr 3-1-1-97-04 p 19 21). – Kuna kaastäideviimise puhul annab iga kaastäideviija oma tegu valitseva panuse ühise teoplaani realiseerimisse, on alusetu i kaitsja seisukoht, et ,

O. Košljakov

O. Košljakov ei valitsenud olukorda seega ei saa kanda vastustust

KarS § 118 lg 1 p 1,7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest. Käesolevas krimin vaieldamatult tõendamist leidnud, et peksmisele eelnenud konflikti aalasjas on raha teemal alustas just O. Košljakov, kes liitus U.R-i poolt alustatud kannatanu intensiivse ja jõhkra peksmisega. Erinevalt tunnistaja Košljakov väidetavalt talle NH-st, ei proovinud O. ootamatut U.R-i tegevust takistada, vaid peksis samuti maas lamavat kannatanut jalgadega.

18. Kõik kaitsjad rõhutavad, et urma põhjuseks olevad tervisekahjustused pea piirkonnas võisid MJ s olla tekitatud kõvade tömpide esemetega, näiteks rusikatega, kängitsetud jalgade või muude sarnaste esemetega, samuti kannatanu kukkumisega oma kasvu kõrguselt ja kukla ära löömisega vastu kõva eset või pinda. Teised tervisekahjustused ei olnud ohtlikud kannatanu elule. Kaitsjad järeldavad, et pole välistatud, et MJ surmav tervisekahjustus on saadud oma kasvu kõrguselt kukkumise tagajärjel, mitte aga peksmise tagajärjel, seega süüdistatavatel puudus tahtlus kannatanule raske surmaga lõppenud tervisekahjustuse tekitamiseks. Vastuseks sellele argumendile ringkonnakohus osundab Riigikohtu 02.06.2015 lahendile kriminaalasjas nr. 3-1-1-46-15, milles Riigikohus obiter-dictum korras (p 10.1, 10.2) märkis järgmist.

01. jaanuaril 2015 jõustus karistusseadustiku muudatus, millega lisati KarS § 118 esimesse lõikese seitsmes punkt. Selles nähakse ette karistus isikule, kes tekitab teisele tervisekahjustuse, mis põhjustab surma. Kuivõrd surma tahtlik põhjustamine kujutab endast tapmist või mõrva (KarS §-d

113 ja 114), ei saa KarS § 118 lg 1 p 7 kohaldada juhul, kui tervisekahjustuse tekitaja tegutseb tahtlikult ka surma osas - - -s 114. Seega tuleb sellisel juhul neeldub KarS § 118 lg 1 p 7 § s 113 või § KarS § 118 lg 1 p 7 kohaldamine kõne alla vaid juhul, kui tervisekahjustuse tekitaja tegutseb surma põhjustamisel ettevaatamatusega. Selline tõlgendus baseerub KarS § l 19, mis näeb ette, et isik - vastutab seaduses sätestatud enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. KarS § 19 käsitleb vaid enamohtlike tagajärgede subjektiivset koosseisu - põhikoosseisu osas kehtib aga KarS § 15 lg s 1 sätestatud põhimõte, et üldjuhul on kuriteona - karistatav üksnes tahtlik tegu. See tähendab, et KarS § 118 lg 1 p 7 järgi saab karistada üksnes sellist ettevaatamatusest teise inimese surma kui enamohtliku tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus e põhikoosseisule (KarS § 121) vastav tagajärg.

18(18) KarS § 118 esimesse lõikesse seitsmenda punkti lisamisel on tähendus ka lõike ülejäänud punktide (s.o p-de 1-6) jaoks. Nii on pärast 1. jaanuari 2015 toime pandud tervisekahjustuse tekitamise eest võimalik KarS § 118 lg 1 p

6 järgi süüdi tunnistada ka isik, kes tekitas kannatanule -de 1- tervisekahjustuse küll tahtlikult, kuid suhtus tervisekahjustusega põhjustatud raskesse tagajärge kas kergemeelselt (KarS § 18 lg 2) või hooletult (KarS § 18 lg 3). Kuivõrd KarS § 118 lg 1 p-des 1-6 kirjeldatud tagajärgede tahtlikku põhjustamist (erinevalt surma põhjustamisest) ei ole seadusandja eraldi -de 1- kriminaliseerinud, tuleb KarS § 118 lg 1 p

6 järgi süüdi tunnistada ka selline isik, kes põhjustab tagajärje tahtlikult. Käesoleval juhul peksid mõlemad süüdistatavad kannatanut jalgadega pea ja keha piirkonda ning see peksmine oli intensiivne ning kestis ca 4 minutit, seega süüdistatavate tegevuse kvalifitseerimiseks KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi ei oma tähtsust asjaolu, et surmav vigastus võis kannatanul tekkida juba esimese U.R-i poolt käega tekitatud löögist, mille tulemusel kannatanu oma ka

svu kõrguselt kukkus.

19. U.R-i kaitsja palub mõista süüdistatavale üksnes tema tegevuse kergem karistus kergemaks ümberkvalifitseerimise kontekstis. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdistatavate tegevus on õigesti kvalifitseeritud S § 118 lg 1 p 1,7 järgi ning nõustub maakohtu Kar

põhjendustega süüdistatavatele karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata, siis jääb kaitsja apellatsioonis esitatud taotlus rahuldamata.

20. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. U.R-i kaitsja vandeadvokaat Kristina Suvalova taotles maakohtu otsusega tutvumise, apellatsiooni koostamise ja istungil osalemise 168,00 eurot. eest riigi õigusabi osutamiseks tasu väljamõistmist summas Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg

1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse I. Sokolvi ja O. Košljakovi suhtes muutmata, seega jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda.

21. Et kohtukolleegium ei tu

-s 338 vastanud ühtki apellantide poolt nimetatud ja KrMS § ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § st 1, §

337 lg 1 p- 344-345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium

I. Sokolvi ja O. Košljakovi Harju Maakohtu 26. mai 2017 otsuse

htes su muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

allkirjastatud digitaalselt