1-17-3795/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.oktoobril 2017.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-3795 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Koik,

Ivi Kesküla ja Julia Katškovskaja Kriminaalasi Z.G 424 j

süüdistuses KarS § ärgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 24.mai 2017.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitajad de Süüdistatav Z.G ja kolmas isik XX Abip

rokurör Paul Pikma

Süüdistatav Z.G, isikukood: XXX, elukoht: XXX; kodakondsus: XXX; emakeel: vene keel; haridus:

XXX XXX ; töökoht: ; varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Tõkend elukohast lahkumise keeld. .

Kaitsja

Dmitri

Školjar

Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada konfiskeeriti KarS § 83 lg Harju Maakohtu 24.mai 2017. a otsus osas, millega

1 alusel mootorsõiduk Honda Legend registreerimismärgiga kui süüteo XXX XXX toimepanemise vahend.

Teha uus otsus ning vabastada aresti alt Harju Maakohtu 22.detsembri 2016.a

määrusega konfiskeerimise tagamiseks arestitud Z.G-le (isikukood

XXX) ja -le (isikukood XXXXXXXXXXX XX ) kuuluv mootorsõiduk Honda

Legend regi XXX XXX. Tagastada streerimismärgiga mootorsõiduk Honda Legend registreerimismärgiga XXX XXX omanikule.

2 Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Süüdistatava Z.G ja kolmanda isiku XX apellatsioonid rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule otsuse avalikult kirjalikult 30 päeva jooksul alates teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. , et tema juhtis tahtlikult 19.11.2016 kella 18:27 Z.G süüdistatakse selles

ajal Harjumaal Tallinnas J.Smuuli tee ja Narva mnt ristmikul liikudes Laagna tee suunas

mootorsõidukit Honda Legend registreerimismärgiga XXX XXX olles joobeseisundis

(alkoholijoove – väljahingatavas õhus alkoholi vähemalt 1,04 mg/l), rikkudes seega liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Seega pani Z.G toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Z.G tunnistati 424 karistuseks 2 aastat 3 kuud süüdi KarS § järgi ja mõisteti vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähenda mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks ti

karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. 68 alusel loeti karistusaja hulka mõisteti KarS §

eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, lugedes ärkandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5

kuud 28 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tähtajaks 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel tuleb järgida KarS §

75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel määrati kohustuseks

mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldati

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist KarS § 83 lg 1 alusel 8 kuuks. konfiskeeriti mootorsõiduk Honda Legend registreerimismärgiga XXX XXX. Sama otsusega lahendati menetluskuludega seonduv.

APELLATSIOON : ID

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonid id süüdistatav Z.G ja kolmas isik . XX 3.1 Süüdistatav palub tühistada Harju Maakohtu 24.05.2017.a otsus osaliselt, konfiskeerimise

osas ning tagastada sõiduk mootorsõiduk Honda Legend registreerimismärgiga XXX XXX omanikule.

Apellant on märgib, et Riigikohus on seisukohal (vt otsus asjas nr 3-1-1-78-13 p 8), et omandiõigust intensiivselt riivav mootorsõiduki konfiskeerimine on põhjendatud vaid juhul, kui on alust arvata, et sõidukit purjuspäi juhtinud inimene paneb sarnaseid rikkumisi toime ka

tulevikus. Seega peab kohus analoogselt vahistamisele (selle kohta vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 8. detsembri 2009. a määrus asjas nr 3-1-1-108-09, p 9) esitama tulevikuprognoosi joobeseisundis autot juhtinud inimese edasise käitumise kohta.

3

Apellandi arvates, tulevikuprognoosi koostamisel tohi piirduda eelneva ei üksnes karistatusega, leidis aset 3 a tagasi, vaid peab kohus hindama ka uusi asjaolusid. Kohus mis peaks arvestama sellega, asjas oli tegu pandud toime 2016 aastal novembrikuus, et käesolevas

ehk ligi aasta tagasi, on teinud

seadusekuulekalt ning olen ta õiged järeldused, käitun võimeline õiguskuulekalt käituma mistõttu

ka edaspidi,

ole alust arvata, pane sarnaseid ei et

rikkumisi toime tulevikus. Maakohus kohaldas ka lisakaristuse, millega mind kõrvaldab

liiklusest pikemaks ajaks. Arvan,

- lisakaristusest piisab,

mind et põhi ja täiesti et mõjutada

ning olen veendunud, lisaks karistusele veel kasutamine ole vajalik. et mõjutusvahendi ei Määratud üld eesmärgid. karistus tagab nii - kui eripreventiivsed

Soovin veel seda, see on olev auto, mida kasutab ka kolmas isik, märkida et ühisomandis kelle ka riivatakse. omandiõigust

3.2 Kolmas isik palub Harju Maakohtu 24.05.2017.a otsus osaliselt, XX tühistada

konfiskeerimise osas ning tagastada sõiduk mootorsõiduk Honda Legend registreerimismärgiga XXX XXX omanikule. Apellant

märgib, et kust võis tema teada, et tema mees järsku joob ja sõidab? Sel ajal ta ei olnud tema kõrval. Kas lihtsalt see, et olen tema abikaasa, tähendab automaatselt, et aitasin

teda või suhtusin kergemeelsusega!? Mõistetud karistus on juba niigi range ning sõiduauto konfiskeerimine ei ole enam vajalik.

KAITSJA SEISUKOHT : JA VASTUVÄITED KrMS § 322 lg 3 ALUSEL

4. Süüdistatava kaitsja ei kasutanud KrMS § 322 lg 3 sätestatud õigust esitada ringkonnakohtule kirjalikke seisukohti.

PROKURÖRI SEISUKOHT:

5. Prokurör asub seisukohale, et maakohtu otsus Z.G süüdimõistmises ja

karistamises KarS § 424 järgi on põhjendatud ja seaduslik ning tühistamisele ei kuulu.

Mootorsõiduki konfiskeerimise vajaduse ja põhjendatuse kohta on prokuratuur oma

põhjendused esitanud kohtuvaidluste käigus, samuti on kohus oma otsuses seda põhistanud (põhistatud kohtuotsuse lk. 10-11) ning apellatsioonides toodud argumendid ei anna alust seda tühistada.

SÜÜDISTATAVA KAITSJA SEISUKOHT:

6. ei kasutanud Süüdistatava kaitsja KrMS § 331 lg 11

p 2

sätestatud õigust esitada ringkonnakohtule kirjalikke seisukohti.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

7. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsioonide

motiividega, itatud seisukohaga leiab, et apellatsioonides prokuröri es , märgitu väärib tähelepanu.

7.1 Maakohus on põhjendanud sõiduauto konfiskeerimist sellega, et süüdistatav on varem 2014 aastal karistatud ühel korral samalaadse teo ees, mistõttu on piisav alus arvata, et ta võib

samalaadsete kuritegude toimepanemist jätkata. Kolmanda isiku osas, on maakohus märkinud, et , kes on süüdistatava abikaasa oli ilmselgelt teadlik oma abikaasa varasemast XX

4 käekäigust, pidi olema ka teadlik sellest, et süüdistatav on kasutanud mootorsõidukit KarS § 424 sätestatud kuriteo toimepanemisel.

7.2 Kolleegium sellise maakohtu Honda Legend käsitlusega ei nõustu ja märgib, et sõiduki

registreerimism rgiga XXX XXX konfiskeerimisel kohaldas maakohus ä ebaõigesti materiaalõigust.

R -1-1-37- iigikohtu Üldkogu on oma otsuses 3 07 märkinud, et mootorsõiduki juhtimine

joobeseisundis kuulub raskete liiklusõnnetuste levinud põhjuste hulka. Arvestades

konfiskeerimise märkimisväärset preventiivset toimet, võib pidada süüteo toimepanemise

vahen

diks oleva sõiduauto konfiskeerimist teole vastavaks. Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt

ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi,

kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Samas on Riigikohtu Üldkogu rõhutanud, et süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on materiaalses mõttes karistus, mistõttu ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele

hinnata üksnes eraldivõetuna. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut kuritegu ärahoidvaks

karistuse kohaldamiseks, tuleb kohtul arvestada süüdlasele kõiki kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis.

7.3 Kolleegium asub seisukohal, et maakohus ei ole arvestanud, et süüteo toimepanemise

vahendi konfiskeerimine on materiaalses mõttes karistus ning ei ole arvestanud kõiki kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis. Kolleegium on seisukohal, et mõistetud põhikaristus

ja lisakaristus kokku on piisavad,

arvestades süüdistatava Z.G süü suurust.

Kohtupraktika kohaselt saab vaid isiku poolt korduvast liiklusnõuete rikkumisest järeldada

tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise

toimepanemise tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks kõige rangemate meetmete

kohaldamise. Süüdistatavat Z.G ei ole varasemalt karistatud korduvalt

kriminaalel korral kriminaalkorras. Kuigi uus ja väärteokorras, vaid teda on karistatud üh kuritegu pandi toime katseajal, tuleb arvestada seda, et eelmisest teost oli möödunud juba 2 aastat 7 kuud. See annab põhjust eeldada, et kuritegude toimepanek tulevikus süüdistatava poolt on märksa vähemtõenäolisem, kui see oleks isiku puhul, kes paneb uue kuriteo toime

suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul peale eelmist tegu. Eelnev mõistetud põhija lisakaristus on jäänud sanktsiooni alammäära lähedale, mistõttu ei saa teha järeldust, et eelnev

mõistetud karistus oli selgelt ebapiisav ja on end varasemate katsete käigus

ammendanud. Z.G elukäigust ja talle varem mõistetud karistusest ei nähtu, et tema suhtes oleks vaja rakendada KarS § 83 sätteid.

7.4 KarS § 424 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega sanktsiooni keskmine määr on 1 aasta 6 kuud vangistust. Maakohus mõistis süüdistatavale Z.G-le karistuseks vangistuse 2 aasta 3 kuud, seega tunduvalt üle keskmise määra. Samuti kohaldas maakohus KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ka lisakaristust ja

seda mitte miinimummääras. mõistetud põhikaristus ja Pea sanktsiooni maksimumis

kohaldatud lisakaristus 8 kuud täidavad ilmselgelt oma eesmärgi, st mõjutavad süüdlast

õiguskuulekalt käituma Võttes arvesse asjaolu, et konfiskeerimise näol on tegemist isiku .

omandiõiguse väga intensiivse riivega, ei ole selle kohaldamine põhjendatud, kuna põhija

lisakaristusest moodustatud õigusjärelmite kogum on kohtukolleegiumi veendumusel piisav mõjutamaks süüdla süütegude toimepanemisest. st edaspidi hoiduma

5 7.5 Kolleegium märgib karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huve, , et

kuid karistades isikut konkreetse teo eest ja arvestades süü suurust ja ka eripreventiivseid

eesmärke, ei saa ainuüksi üldpreventiivsetel kaalutlustel kohaldada konfiskeerimist. Konfiskeerimise kohaldamine ainult üldpreventiivsetel kaalutlustel, on meelevaldne ja ei saa

olla vahendiks ainult teiste mõjutamiseks. Vaid isiku poolt korduvast liiklusnõuete

rikkumisest saab järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks rangemate

meetmete kohaldamise. Z.G ei ole isikuks keda on eelnevalt karistatud

korduvalt liiklusnõuete rikkumise eest. Kolleegium märkis juba eelnevalt, et enne arutatava kuriteo toimepanemist oli süüdistatavat karistatud ühel korral ja seda 2 aastat 7 kuud tagasi

ning sellel perioodil on süüdistatav käitunud igati õiguskuulekalt, sh puuduvad ka

väärteokaristused, mis ilmselgelt on asjaoluks, mis tekitavad kolleegiumil edasisest kuritegude toimepanemisest hoidumise veendumuse. Samuti muudavad maakohtu poolt KarS

§ 75 lg 2 p 2, 8 alusel kohaldatud kohustused, mitte tarvitada alkoholi ja osalemine

sotsiaalprogrammis, joobeseisundis

võimaluse, et süüdistatav asub taas sõidukit juhtima tavapärasest oluliselt väiksemaks.

8. Maakohus ei ole järginud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt otsuses nr 3-1-1-68-10

märgitud seisukohta, mille kohaselt sõiduki omaniku poolt süüteole vähemalt

kergemeelsusega kaasaaitamise tuvastamiseks tuleb tõendada, et ta pidas konkreetsel juhul võimalikuks, et sõidukit kasutatakse süüteo toimepanemiseks. Edasiselt tuleb aga tuvastada ka

see, et kolmas isik pidas võimalikuks konkreetse süüteo toimepanemist ja lootis

põhjendamatult, et süütegu siiski toime ei panda. Maakohus ei ole selliseid asjaolusid oma otsuses oli teadlik oma abikaasa varasemast üldse käsitlenud, vaid on märkinud, et kuna XX

käekäigust, siis oli teadlik ka sellest, et süüdistatav kasutas mootorsõidukit KarS § 424

sätestatud kuriteo toimepanemisel. Maakohtu sellisest järeldusest ei tulene, et kolmas isik pidas konkreetsel juhul võimalikuks et sõidukit kasutatakse süüteo toimepanemiseks. , Samuti

puuduvad igasugused põhjendused, mil viisil pidas kolmas isik võimalikuks konkreetse süüteo toimepanemist ja lootis põhjendamatult, et süütegu siiski toime ei panda. Arvestades kõike eeltoodut tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega konfiskeeriti KarS §

83 lg 1 alusel mootorsõiduk Honda Legend registreerimismärgiga kui süüteo XXX XXX toimepanemise vahend ning nimetatud mootorsõiduk tuleb tagastada omanikule.

9. 338 p 2 340 lg 2 p-st 6 istab Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § , § tüh kohtukolleegium Harju Maakohtu 24.mai 2017a kohtuotsuse osas osaliselt ja teeb tühistatud uue otsuse.

Süüdistatava ja kolmanda isiku apellatsioonid tuleb rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/