1-17-7018/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedoktoobril 2017.a Tallinn Kriminaalasja number 1-17-7018 /16231601174/ Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuistungi aeg oktoobril 2017.a Kriminaalasi J.C süüdistuses KarS § 423 1, § 424 ja § 263 lg 1 p
Legislator headnote
AI generated1-17-7018/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: KarS § 64 lg 1 alusel suurendada osaliselt üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristusena vangistus 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-17-7018
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht
18. oktoobril 2017.a Tallinn Kriminaalasja number 1-17-7018 /16231601174/ Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuistungi aeg
18. oktoobril 2017.a Kriminaalasi J.C süüdistuses KarS § 423 1, § 424 ja § 263 lg 1 p
1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör Paul Pikma Kaitsja Madis Mahlapuu (kohtuistungile kaitsjat ei soovi)
Süüdistatav J.C - elukoht ja aadress: xxxx; isikukood: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: ei tööta; karistatus: kriminaalkorras karistatud – Harju Maakohtu 07.03.2016 otsusega 1-15-9544 KarS § 4231 ja § 424 järgi lühimenetluses tingimisi (KarS § 74) vangistusega 6 kuud katseajaga 2 aastat (ärakandmata 3 kuud ja 28 päeva, katseaja lõpp 06.03.2018), korduvalt väärteokorras karistatud; KrMS § 217 alusel kinni peetud 08.09.2016, kohaldatud tõkendit vahistamine alates 09.09.2016.a, vabastatud prokuröri määruse alusel 06.10.2016.a; tõkend elukohast lahkumise keeld alates 30.05.2017.a.
RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada J.C KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, mõista karistuseks vangistus 1(üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.
Süüdi tunnistada J.C KarS § 423
1 ja KarS § 424 järgi, KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks vangistus 9 (üheksa)kuud.
KarS § 64 lg 1 alusel suurendada osaliselt üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristusena vangistus 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud.
1-17-7018
KarS § 65 lg 2 korras suurendada mõistetud karistus 07.03.2016 Harju Maakohtu kohtuotsusega 1-15-9544 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 kuu ja 28 päevavõrra, mõistes liitkaristuseks
1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva pikkune vangistus.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.09.2016 kuni 06.10.2016 s.o 29 (kakskümmend üheksa) päeva, lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta, 10 (kümme) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
KarS § 69 lg 1 alusel asendada J.C-le mõistetud 1 (ühe) aasta, 10 (kümne) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus 689 (kuuesaja kaheksakümne üheksa) tunni üldkasuliku tööga, mille tähtajaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel 24 (kakskümmend neli) kuud.
Määrata J.C
üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohustada J.C-d täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama oma alalises elukohas;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata J.C-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.
KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata J.C-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal asuda alkoholisõltuvuse ravile ning järgida talle koostatud raviplaani.
KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata J.C-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osalemine sotsiaalprogrammis.
Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Mõista J.C-lt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse: - sundraha II astme kuriteo toimepanemise 705 € (seitsesada viis eurot);
- kaitsjatasu summas 168 € (ükssada kuuskümmend kaheksa eurot).
KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud 873 € tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub kuus tasumisele mitte vähem kui 72,75 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meilivõi postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu.
1-17-7018
Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
Asitõendid
2 CD-plaati helija videosalvestusega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures jätta KrMS §
126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni
15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast (KrMS § 319).
SÜÜDISTUS J.C tahtlikult juhtis 08.09.2016 kella 09:15 ajal Harjumaal Tallinnas Mustjõe tn. 10 maja juures ja põhjustades avarii mootorsõidukit Citroen Jumper registreerimismärgiga xxxxolles joobeseisundis (alkoholijoove 1,24 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (lõplik tulemus 1,12 mg/l)), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; Seega pani J.C toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
Samuti J.C isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud Harju Maakohtu poolt 07.03.2016 KarS § 423’1 järgi (süüteo toimepanemise kuupäev ja ), juhtis 18.09.2015 16.11.2015 tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt kella 09:15 ajal Harjumaal Tallinnas Mustjõe tn. 08.09.2016
10 maja juures mootorsõidukit Citroen Jumper registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja põhjustades avarii, rikkudes seega süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet. LS § 94 lg 1 - Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud. Seega pani J.C toime KarS § 423
1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.
1-17-7018
Samuti J.C 05.08.2016 kella 20:40 paiku Tallinnas Sõpruse pst 3 maja juures koos Xxxx rikkus KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise nõudeid vägivallaga – lõi kannatanu Xxxxnäkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus, ning seejärel lõi korduvalt jalgadega Xxxxtekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, rikkudes seega kõrvaliste isikute rahu. Seega pani J.C toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga.
KOKKULEPPE SISU Juhindudes KrMS § 245, sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma, süüdistatav ja tema kaitsja käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe.
KarS § 263 lg 1 p 1 koosseisule vastava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. KarS § 423’1 ja § 424 koosseisule vastava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 424 järgi vangistusega 9 (üheksa) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada osaliselt üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristusena vangistus 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusena Harju Maakohtu 07.03.2016 otsusega 1-15-9544 mõistetud vangistuse ärakandmata osaga 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva mõista vangistus 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipeetud ja vahi all olemise aeg 08.09.2016 kuni 06.10.2016 s.o 29 (kakskümmend üheksa) päeva seega lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta, 10 (kümme) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, mis asendada vastavalt KarS § 69 lg 1 üldkasuliku tööga 689 (kuussada kaheksakümmend üheksa) tundi, mille tegemisajaks määrata 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdistatav vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdistatav ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p.1-6, lg.2 p.2, 5 ja 8 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele.
Käitumiskontrolli ajal on süüdistatav kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti KarS § 75 lg 2 p 2, 5 ja 8 alusel süüdistatav on kohustatud mitte tarvitama alkoholi, asuma alkoholisõltuvuse ravile ning järgima talle koostatud raviplaani ja osalema sotsiaalprogrammis.
Menetluskulud: määratud korras kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas: 168.- eurot, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: 705 eurot. Kokku menetluskulud kohtueelses menetluses: 863.- eurot. Süüdistatav taotleb ning nõustub tasuma kriminaalmenetluse kulud kogusummas 863.-eurot 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele vähemalt 72,75 eurot.
1-17-7018
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub J.C talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Samuti kuuluvad menetluskulud vastavalt kokkulepitule välja mõistmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leili Raedla