2-16-7999/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(19)

Tsiviilasi nr: 2-16-7999

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Krista Kirspuu, Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.10.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-7999

Tsiviilasi

Sweco

EST

OÜ

hagi

sihtasutuse

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla vastu võla 175 841,51 eurot ja viivise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.02.2017 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

279 086,79 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Sweco EST OÜ apellatsioonkaebus

Hageja/apellant: Sweco EST OÜ (registrikood: 10633373),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus

Kostja/vastustaja: sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

(registrikod: 90006399), lepingulised esindajad Hana-Maarja

Helinurm ja Liisa Saamot

Istungi toimumise aeg

Istungil osalenud isikud

26.09.2017

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus ja

seaduslik esindaja juhatuse liige TN ning kostja lepinguline

esindaja Liisa Saamot

RESOLUTSIOON:

1. Muuta Harju Maakohtu 23.02.2017 otsuse põhjendusi, jättes lõppjärelduse hagi

rahuldamata jätmise kohta muutmata.

2. Sweco EST OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

2(19)

Tsiviilasi nr: 2-16-7999

3. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Sweco EST OÜ kanda. Sihtasutusel

Põhja-Eesti Regionaalhaigla ei ole apellatsiooniastmes menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sweco EST OÜ esitas 20.05.2016 Harju Maakohtule hagi sihtasutuse Põhja-Eesti

Regionaalhaigla vastu võlgnevuse 108 210,16 eurot ja viivise saamiseks. 06.09.2016

esitas hageja nõude suurendamise avalduse.

2. Hageja esitas kostja vastu järgmised nõuded:

-

mõista kostjalt välja hageja kasuks tasu 175 841,51 eurot ja 06.09.2016 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis kokku 27 377 eurot. 14.09.2016 toimunud

kohtuistungil täpsustas hageja, et ta nõue on omaniku järelevalve teenuse

osutamise lepingust tuleneva tasu nõue (II kd, lk 32 pöördel).

-

mõista kostjalt välja viivis põhinõudelt 108 210,16 eurot 0,1%, s.o 108,21 eurot

päevas alates 20.05.2016 kuni haginõude suurendamiseni 06.09.2016;

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt 175 841,51 eurot 0,1%, s.o

175,84 eurot päevas alates 06.09.2016 kuni võlgnevuse tasumiseni.

3. Hagiavalduse kohaselt oli 03.04.2012 hageja ja kostja vahel sõlmitud riigihanke nr

126091 „Mustamäe D-, C-korpuse ja kahetasandilise parkla ning B-korpuse liftide

ehitustööde

tarbeks

omanikujärelevalve

teenuse

osutamine“

tulemusena

omanikujärelevalve teenuse osutamise leping nr 9-4.2/11. Lepingu esemeks oli

hagejapoolne omanikujärelevalve teostamine Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe

meditsiinilinnakus teostavate hankedokumentides nimetatud ehitustööde üle.

4. Lepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale omanikujärelevalve teenuse eest

568 103,50 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % ehk 113 620,70 eurot. Ühes kuus

makstav tasu oli seega 13 526,27 eurot.

5. Esialgse plaani järgi (riigihanke aruanne) pidi Merko Infra AS ehitustööd lõpetama

03.05.2015 (ehk 37 kuu jooksul). Omanikujärelevalve leping sõlmiti varuga (42 kuud)

ehk pikemat perioodi silmas pidades juhuks, kui teenuse periood peaks pikenema.

Ehitusperiood kujunes tegelikkuses veelgi pikemaks. Sellest tulenevalt teostas hageja

omanikujärelevalvet ka pärast 42 kuu möödumist, alates 28.08.2015 kuni augustini

2016. Ehitustööde pikenemine oli tingitud sellest, et ehitaja ei pidanud tähtaegadest

kinni ja rikkus lepingut, ehitus ei olnud kvaliteetne ja kostja korraldas uue riigihanke

V ehitusjärgu tööde kohta. Uue riigihanke tulemusena sõlmiti V ehitusjärgu tööde

3(19)

Tsiviilasi nr: 2-16-7999

tegemiseks leping RIITO Ehituse AS-ga. Hagejal tuli osutada omanikujärelevalve

teenust kuni RIITO Ehituse AS tööde lõpuni. Omanikujärelevalve teenuse maht

suurenes oluliselt.

6. Hageja korduvatele ettepanekutele omanikujärelevalve lepingu muutmiseks vastas

kostja, et riigihangete seadus (RHS) seda ei luba. Hageja jaoks oli riigihankes

pakkumuse tegemisel teada just omanikujärelevalve teostamise konkreetne kuudes

arvestatav aeg (42 kuud), mis nähtus riigihanke hanketeate punktist II.3. Hageja

teostas omanikujärelevalvet ka pärast 28.08.2015 kuni hagiavalduse esitamise hetkeni.

Kui selgus, et ehitustööde valmissaamine kokkulepitud tähtajaks ei ole realistlik, tegi

hageja kostjale ettepaneku hankelepingu muutmiseks. Esimene ettepanek tehti kostjale

27.10.2014. Kostja keeldus. Hageja leidis, et poolte vahel oli alates 28.08.2015 uus

kehtiv võlasuhe. Omanikujärelevalve Käsunduslepingu Üldtingimuste p 6.1.1 (B) järgi

oli juhul, kui lepingu täitmine jätkub poolte kokkuleppel ka pärast algselt lepingu

lõppemiseks kokku lepitud tähtaega, kuulub lisaks tasumisele tasu, mis vastab

võrdeliselt omanikujärelevalvele lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise eest

makstavale tasule. Eeltoodust tulenevalt oli teenuse osutamise eest õigus saada hagejal

tasu võrdeliselt lepingus kokkulepitud teenuse tasule, mis on 13 526,27 eurot kuus.

7. Hagi esitamise ajal teostasid töid peatöövõtjatena RIITO Ehituse AS ja Merko Infra

AS töövõtulepingute alusel. Hageja teostas omanikujärelevalvet mõlema töövõtja

poolt tehtava ehitustöö üle. Lisaks teostas hageja omanikujärelevalvet ka teiste,

hankija leitud kaastöövõtjate poolt tehtava töö üle. Omanikujärelevalve lepingu p 2.1.

järgi kohustus hageja teostama omanikujärelevalvet ehitusprojekti ülevaatusel,

ehitusperioodil ning ehitustööde valmimisel ja vastuvõtmisel.

8. Hagiavalduse esitamise hetkeks oli hageja osutanud omanikujärelevalve teenust 8

kuud peale algse kokkulepitud teenuse lõpetamise tähtaja 28.08.2015 ning selles osas

oli tasunõue arvutatav ja muutunud sissenõutavaks 8 x 13 526,27 = 108 210,16 euro

suuruses summas. Hageja suurendas menetluse kestel oma nõuet, kuna oli lisaks veel

viie kuu jooksul osutanud kostjale omanikujärelevalve teenust, selle eest tasu saamata.

Pärast nõude suurendamise avaldust oli põhinõue 175 841,51 eurot (28.08.2015-

august 2016).

9. Hageja vaidles kostja vastuväidetele vastu. Hagejal puudus pärast hankemenetluses

pakkumise esitamist võimalus jätta kostjaga leping sõlmimata. Hageja lähtus

hanketingimustes toodud lepingu tähtajast ja lepinguperioodil lepingu täitmiseks

tehtavate kulutuste järgi kujundas pakkumises toodud tasu suuruse. Hageja

tasustamata jätmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Tegemist oli teenuse

osutamisega,

mille

eesmärgiks

oli

aidata

kaasa

ehitusnõuetele

vastava

meditsiinilinnaku valmimisele. Eesmärgi saavutamine ei sõltunud ainult hagejast vaid

eeskätt töövõtjatest ja kostjast. Omanikujärelevalve teenus on olemuselt ajaline teenus,

mitte tükitöö.

Kostja vastuväited

10. Kostja vaidles hagile vastu.

11. Poolte vahel ei tekkinud uut võlasuhet alates 28.08.2015 ning 03.04.2012 sõlmitud

leping ei pikenenud. Lepingu järgi oli hageja kohustatud teenust osutama kuni tegeliku

4(19)

Tsiviilasi nr: 2-16-7999

ehitusperioodi lõpuni. Kuivõrd teenuse osutamise tähtaja lõppemist kaasatoov

sündmus ei olnud saabunud (tegelik ehitusperiood ei ole lõppenud), ei olnud

lepingujärgne teenuse osutamise kohustus veel lõppenud ning leping kehtis sõlmitud

kujul edasi.

12. Riigihanke hankedokumentide kohaselt koostas kostja kõigi ehitusplatsil teostatavate

tööde koondajakava, kuid samas oli ka selgitatud, et pakkuja peab arvestama, et

ehitustööd teostatakse faktiliselt hilisemalt juhtivtöövõtja poolt koostatavate ja kostja

poolt kinnitatavate täpsustavate ajakavade alusel. Hageja pidi aru saama ja arvestama

ka pakkumuse esitamisel sellega, et tegelikud ehitustööde teostamise ajad selguvad

ehitustööde teostamise käigus täpsustatud ajakavade alusel, s.t ehitustööde aeg võib

olla pikem, kui ajakavas toodud tähtajad. Samuti pidi hageja lepingu sõlmimisel

arvestama võimalusega, et ehituse lõpptähtajad võivad pikeneda, kuivõrd ehitustööde

tähtaegade pikenemine on tavapärane nähtus ja sellest pidi hageja oma majandus- ja

kutsetegevuse raames teadlik olema.

13. Hageja osutas kostjale teenust pärast 28.08.2015 mitte seetõttu, et kostja sundis

hagejat tasuta teenust osutama, vaid seetõttu, et lepingu kohaselt oli hageja kohustatud

teenust osutama kuni tegeliku ehitusperioodi lõpuni. Kostja ei saanud hagejalt

täiendavaid teenuseid, teenuste maht ja iseloom jäid samaks, vaid ajaliselt oli

ehitustegevus pikem.

14. Teenuse eest makstav tasu oli lepingus fikseeritud tükitööna, sõltumata teenuse

osutamise ajalisest kestvusest. Kostja leidis, et hageja poolt väljatoodud arvutuskäik

oli poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustega vastuolus. Lepingus oli ette nähtud

regulatsioon teenuse osutamise tasu ja tasustamise tingimuste osas ning ühestki

lepingu sättest ei tulene, et lepingupooled oleks kokku leppinud igakuise fikseeritud

tasu maksmises. Lepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale teenuse eest tasu

kokku summas 568 103,50 eurot, millele lisandub käibemaks, ning antud hind jagunes

teenuse osutamisel protsentuaalselt vastavalt ehitusjärjekordadele ja nende etappidele.

Hageja arvutuskäik oli oma olemuselt ekslik ja vastuolus lepinguga.

15. Kostja leidis, et antud vaidluse puhul ei saa lepingu muutmist ja lepingulise tasu

kujunemist puudutavas osas võtta aluseks Omanikujärelevalve Käsunduslepingu

Üldtingimuste (OKÜ) sätteid (I kd, lk 21-49). Lepingu kohaselt kohaldavad pooled

OKÜ sätteid vaid ulatuses, mida ei ole lepingu dokumentides reguleeritud. Puudus

alus OKÜ kohaldamiseks ja lepingu pikendamiseks, kuna teenuse osutamise lõpp oli

lepingus endas konkreetselt sätestatud (omanikujärelevalve leping p 3).

16. RHS § 10 lg 1 p 4 järgi on kostja kohustatud oma rahaliste vahendite kasutamisel

järgima RHS-s sätestatud korda. Kostja ei soovinud uue võlasuhte tekkimist – selleks

oleks olnud vajalik uue riigihanke läbiviimine. Hageja mõttekäik hagi p-s 3.11

kinnitas (hageja ei saa kunagi kindel olla, kui palju teenuse osutamise periood

pikeneb, sest see ei sõltu temast) hageja arusaama, et omanikujärelevalvet ei saa

piiritleda konkreetsete kuude arvuga, kuna teenuse vajadus sõltub mitmetest teguritest.

17. Kostja hinnangul nõudis hageja tasu V ehitusjärgu osas teenuste osutamise eest, kuna

hageja 27.05.2015 hinnapakkumine oli tehtud ainult V ehitusjärgu kohta.

Hankedokumentide p 6.3.5 järgi on V ehitusjärgu ehitustöö tulemiks A-korpuse fuajee

ja parkla, mille hind omanikujärelevalve lepingu p 4.1.5 järgi oli 5% kogu lepingu

5(19)

Tsiviilasi nr: 2-16-7999

hinnast ehk 28 405,18 eurot (+ käibemaks). Seetõttu ei saanud V ehitusjärgu

omanikujärelevalve tasu olla 13 526,27 eurot kuus, nagu väitis hageja.

18. RIITO Ehituse AS poolt teostamata V ehitusjärgu tööde osas, mida oli umbes 80%

ulatuses, sõlmis kostja 22.09.2016 uue ehituse töövõtulepingu AS-ga Remet ja OÜ-ga

KRTL ning sellega seonduvalt ka uue omanikujärelevalve teenuse osutamise lepingu

AS-ga Telora-E (II kd, lk 91-107), mille maksumus on 11 880 eurot (II kd lk 117).

Esimese astme kohtu otsus

19. 23.02.2017 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda ja määras kindlaks, et kostjal puudusid menetluskulud.

20. Asjaolud, mis pooled olid maakohtu ette toonud ja mille üle puudus vaidlus ning mis

maakohus luges TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks, olid

järgmised:

-

03.04.2012 (kohtuotsuses ekslikult 2015) sõlmis kostja riigihanke tulemusena AS-

ga Merko Infra töövõtulepingu regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku D-, C-

korpuste ja kahetasandilise parkla ning B-korpuse liftide ehitustööde teostamiseks

(lühendatult TVL). Ehitustööde tähtaeg oli 37 kuud lepingu sõlmimisest ehk kuni

03.05.2015 (I kd lk 149-171).

-

03.04.2012 sõlmisid pooled riigihanke tulemusena omanikujärelevalve teenuse

osutamise lepingu nr 9-4.2/11 (I kd, lk 11-20). Vt ka Riigihanke aruanne ja

hanketeade (I kd lk 68-77, lk 174-187).

-

11.07.2012 vähendas kostja AS-ga Merko Infra sõlmitud TVL kogu V

ehitusjärjekorra ulatuses ning sõlmis selles osas uue riigihanke tulemusena

28.04.2015 töövõtulepingu nr 2015/9-4.2/20-1 RIITO Ehituse AS-ga tööde

teostamise tähtajaga 10 kuud ehk kuni 28.02.2016 (lühendatult TVL2, I kd lk 50-

67, lk 172).

-

17.05.2016 teatas kostja hagejale, et ütles RIITO Ehituse AS-ga sõlmitud TVL2

üles ning sellest tulenevalt tuleb hagejal osutada omanikujärelevalve teenust veel

kuni parkla katuselae betoneerimis-pingestamistööde lõpetamiseni ja kogu RIITO

Ehituse AS poolt teostatud ehitustegevuse dokumenteerimiseni (I kd lk 80).

-

Ebakvaliteetse ehitamise ning töö tähtaegse valmimise võimatuse tõttu V

ehitusjärgu osas, lõpetas kostja RIITO Ehituse AS-ga sõlmitud töövõtulepingu ja

sõlmis 22.09.2016 uue töövõtulepingu AS-ga Remet ning KRTL OÜ-ga (II kd, lk

91-107). Selleks ajaks oli RIITO Ehituse AS teostanud V järgu ehitustöid ca 20%

ulatuses. Nende tööde osas jäi omanikujärelevalve teostajaks hageja. Ülejäänud

80% tööde osas, mida asus teostama AS Remet ja KRLT OÜ, sõlmis kostja

omanikujärelevalve teenuse lepingu AS-ga Telora-E (II kd lk 108-114). Nendele

kostja väidetele ei vaielnud hageja vastu.

21. Pooled vaidlesid selle üle, kas nende vahel riigihanke korras sõlmitud

omanikujärelevalve leping oli sõlmitud tähtajaga 42 kuud või mitte ning kui oli, siis

kas ja mis tingimustel see pikenes. Samuti vaidlesid pooled omanikujärelevalve tööde

mahu muutumise üle (kas see oli suurenenud või mitte) ning tööde eest tasutava

summa suuruse üle (kas kostja pidi maksma hagejale lisaks riigihanke pakkumuses

märgitule täiendavat tasu).

6(19)

Tsiviilasi nr: 2-16-7999

22. Kostja põhiväide oli, et omanikujärelevalve lepingus lepiti teadlikult kokku lepingu

tingimuslik tähtaeg – omanikujärelevalvet tuleb teostada kuni tegelike ehitustööde

lõpuni. Kuna tingimus ei olnud saabunud, siis leping ei olnud lõppenud. Tasu lepiti

kokku riigihanke tulemusena kogu lepinguperioodiks ning see tingimus oli hagejaga

eraldi läbi räägitud.

23. Hageja peamine väide oli see, et hankedokumentides, mis on omanikujärelevalve

lepingu osaks, oli fikseeritud konkreetne ehitustööde tähtaeg ning omanikujärelevalve

lepingu tähtaeg (42 kuud).

24. Täiendav tasu oli seotud V ehitusjärgu töödega, mis ainsana kogu ehitusest põhjustas

sedavõrd suure viivituse valmimise tähtajas. Seega oli maakohtu hinnangul vaidlus

omanikujärelevalve teenuse osutamise tasu üle alates 28.08.2015 seoses V ehitusjärgu

20% ehitustööde teostamisega RIITO Ehituse AS poolt.

25. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et pooled leppisid algselt kokku hagejale

omanikujärelevalve teenuse osutamise eest igakuise tasu 13 526,27 euro maksmises

(vt 06.09.2016 haginõude suurendamine p 3.4, II kd lk 8). Selline kokkulepe ei

tulenenud ei omanikujärelevalve lepingust ega poolte varasemast käitumisest tasu

kohta arvete esitamisel ja arvete maksmisel.

26. Omanikujärelevalve lepingu p 4.1 kohaselt maksab kostja hagejale omanikujärelevalve

teenuse eest tasu kokku 568 103,50 eurot (+ käibemaks) ning selle summa jagunemine

oli määratud kindlaks ehitusjärjekordade ja etappide kaupa. Seejuures oli tellijal õigus

mõne ehitusjärjekorra osas teenusest loobuda, mille võrra vähenes ka teenuste maht ja

makstav tasu.

27. Omanikujärelevalve lepingu p 4.3 teise lause kohaselt kinnitab hageja, et lepingu hind

on lõplik tasu kõigi omanikujärelevalve lepingu kohustuste täitmise eest ega sõltu

mistahes hageja kulutustest lepingu eesmärgi saavutamiseks.

28. Omanikujärelevalve lepingu p 4.6 kohaselt on lepingu hind lõplik. Tasumine toimub

mitte sagedamini, kui üks kord kuus arve ja sellele lisatud akti/aruande alusel, millest

nähtub, millise ehitusjärjekorra suhtes ja millisel perioodil osutatud teenuste eest

tasumiseks see on esitatud.

29. Maakohus lähtus lepingu tekstist arusaamisel VÕS § 29 lg-st 1, millest tuleneb, et

määravaks on lepingu tekst, mis peaks kajastama poolte tahet. Kui lepingu tekstist

pole poolte tahet võimalik välja lugeda, tuleb välja selgitada poolte tegelik tahe.

30. Maakohtu hinnangul oli lepingu tekst ühene ja arusaadav – teenuse mahu

moodustavad konkreetsed ehitusetapid. Igal etapil on teenuse osutamise seisukohast

oma hind. Vastavalt ehitusjärjekorra ehitustööde valmimisele ning selle suhtes

teostatud omanikujärelevalvele, tasus kostja hagejale, kuid mitte rohkem, kui vastava

ehitusjärjekorra kindlaksmääratud kogumaksumus.

31. Tasustamine oli poolte vahe kokku lepitud ehitusjärkude kaupa ning iga ehitusjärgu

osas oli kindlaks määratud kindel teenuse hind, kestvas igakuises makses pooled

kokku ei leppinud. See, kui palju hageja omanikujärelevalve teenuse peale aega

kulutas ei omanud tähtsust.

32. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et alates 28.08.2015 oli poolte vahel

omanikujärelevalve lepingu pikenemisest tulenev õigussuhe igakuise tasu maksmise

7(19)

Tsiviilasi nr: 2-16-7999

kohustusega summas 13 526,27 eurot. Hageja väitel kinnitab sellega nõustumist see, et

kostja jätkas teenuse vastuvõtmist.

33. Teenuse osutamise aeg oli omanikujärelevalve lepingu p-s 3 kokku lepitud järgmiselt:

teenuse osutamist tuleb alustada lepingu sõlmimisest ning teenust tuleb osutada kuni

tegeliku ehitusperioodi lõpuni, millena pooled mõistavad hetke, kui tellija on

allkirjastanud kõigi teostamisele kuulunud ehitusjärjekordade ehitustööde kohta

lõpliku valmiduse aktid ja samuti on ehitused saanud kasutusload.

34. Hankedokumentides (p 7, II kd lk 180) on teenuse osutamise kestuse osas kõne all

planeeritav ajakava ning tingimus, et omanikujärelevalve teostaja peab arvestama

hilisema, faktilise ja täpsustatud ajakavaga. Hanketeates (I kd lk 76) on hankelepingu

või dünaamilise hankesüsteemi kestuseks märgitud 42 kuud.

35. Seega esines teatav vastuolu hankedokumentides ja omanikujärelevalve lepingus

kokkulepitud lepingu tähtaja osas. Kostja selgitas 14.09.2016 kohtuistungil, et

hanketeate elektroonilisel täitmisel ei võimalda süsteem teadet muul viisil sisestada,

kui tuleb täita lahter tähtaja kohta ning seetõttu ongi hankedokumentide tehnilistes

kirjeldustes täpsustatud, et see on eeldatav ajakava. Maakohtu arvates ei pea

pakkumuse esitaja teadma tellija infosüsteemide eripärasid – hanketeates näidatud

tähtaeg on pakkuja jaoks konkreetne ajaline määratlus.

36. Siiski leidis maakohus, et viidatud vastuolul ei ole asja lahendamise seisukohalt

määravat tähendust, sest omanikujärelevalve lepingu p 1.2.2 on pooled leppinud

kokku, mis saab siis, kui lepingu dokumentide sisu on vastuoluline. Seega oli lepingu

lõppemine seatud sõltuvusse ehitustööde tegelikust lõppemisest ning pooled ei olnud

kuudes arvestatavat tähtaega kokku leppinud. Selline oli poolte tahe, mis nähtus

muuhulgas sellest, et kostja küsis 27.02.2012 hagejalt üle, kas pakkuja on valmis

osutama teenust kuni tegelike ehitustööde lõpuni, millele kostja vastas jaatavalt (II kd

lk 23-24 ja lk 25-27).

37. Harju Maakohtu 25.01.2017 kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja XX ütlustega langeb

kokku kostja 14.09.2016 istungil selgitatu, et omanikujärelevalve lepingu p 3

sätestatud lepingu kehtivuse määratlus oli kostja teadlik tahe ja soov. Nimelt lisas XX

oma tunnistusele, et varasemate hangete raames on kostjal olnud analoogiline olukord

– ehitustööde aeg pikenes ja omanikujärelevalve teenuse osutamist jätkati. Siis kostja

maksis tasu juurde ja kuna projekti finantseeriti EL rahalistest vahenditest, siis tuli

kostjal hiljem eelarvet ületanud summa tagasi maksta. Seega oli kostja tahe maandada

ehitustegevusega seotud ekstsessidest tulenevad riskid ning hagejaga 03.04.2012

sõlmitud omanikujärelevalve lepingus ei olnud teadlikult tähtaega enam kuudes

arvestatavana määratletud. Seega ei olnud õige hageja väide, et poolte tahe oli

suunatud 42-kuu pikkuse lepingu tähtaja kehtestamisele.

38. Maakohus märkis, et hageja algatatud läbirääkimised omanikujärelevalve lepingu

muutmiseks kinnitavad, et hageja ei pidanud lepingut pikenenuks või uuesti sõlmituks

– hageja soovis olemasolevat lepingut muuta. Kostja mittenõustumise tõttu jäi leping

muutmata. Hageja korduvad katsed pidada läbirääkimisi lepingu muutmiseks

kinnitavad, et hageja oli teadlik ja veendunud, et tema soovitud igakuise täiendava

tasuga lepingut ei olnud tekkinud ega sõlmitud. Vastasel juhul puudunuks vajadus

järjepidevalt taotleda lepingu muutmist või uue lepingu sõlmimist.

8(19)

Tsiviilasi nr: 2-16-7999

39. Maakohus leidis, et omanikujärelevalve leping ei olnud pikenenud. See ei olnud ka

lõppenud, kuna lepingu lõppemise tingimuseks seatud asjaolu – ehitustööde

lõpetamine ja akteerimine – ei olnud RIITO Ehituse AS teostatud 20% V

ehitusjärjekorra tööde osas saabunud.

40. Hageja esitatud ekspertarvamuse kohaselt (13.10.2016, II kd lk 137-149) oli

ehitustööde kestus V ehitusjärgus pikenenud esialgselt plaanitust 16 kuu võrra.

Osaliselt oli see tingitud kostja otsusest võtta V ehitusjärk AS Merko Infra lepingust

välja ja korraldada uue ehitaja leidmiseks uus hange. Uue hanke tulemusena leitud

töövõtja RIITO Ehituse AS rikkus lepingut ning kostja ütles temaga sõlmitud lepingu

17.05.2016 üles. Selles osas vaidlust ei olnud, et V ehitusjärgu ehitustööde osas

toimus ettenägematu ajaline pikenemine. RIITO Ehituse AS poolt tegemata jäänud

tööde osas V ehitusjärgus (umbes 80%) sõlmis kostja uue töövõtulepingu AS-ga

Remet ja KRLT OÜ ja nende tööde osas hageja omanikujärelevalvet ei teostanud.

Seega ei tuvastanud ekspert tööde mahu suurenemist vaid tööde valmimise tähtaja

edasilükkumist.

41. Tuginedes omanikujärelevalve lepingu p 1.2.2 viimasele lausele (erinevuse korral

omanikujärelevalve poolt osutatava teenuse mahu ja ulatuse osas kehtib põhimõte, et

teostada tuleb suurem maht/ulatus) ning omanikujärelevalve lepingu p-le 3 teenuse

osutamise aja kohta ning sellele, et kuna lepingus endas on regulatsioon olemas ja

seega puudub vajadus pöörduda OKÜ (I kd lk 21-49) sätete poole, leidis maakohus, et

tööde ajalise pikenemise riski kannab antud juhul hageja.

42. Maakohtu arvamust ei muutnud ka see, et tööde ajaline pikenemine sedavõrd suurel

määral võis teatud juhtudel olla hea usu põhimõttega vastuolus (VÕS § 6 lg 2) ja

tingimus, millega hageja justkui ei vabanekski kunagi kohustusest temast mittesõltuva

asjaolu tõttu, seda kindlasti ka on. Maakohtu arvates ei olnud hea usu põhimõttega

kooskõlas see, et hageja jääb omanikujärelevalve lepinguga seotuks määramata ajaks,

kui näiteks RIITO Ehituse AS-ga ei õnnestugi kõiki ehitustöid 100% akteerida. Hea

usu põhimõttega oleks kooskõlas, kui ehitustööde lõppemisega lõpeks ka

omanikujärelevalve kohustus.

43. Kuid see asjaolu, ei andnud alust hagi rahuldamiseks, sest teenuse osutamise eest

täiendava tasu nõudmist ei pidanud maakohus käesolevas tsiviilasjas esiletoodud

asjaoludel põhjendatuks: oluliselt üle prognoositava ehitustähtaja läinud tööde osas

omanikujärelevalve teenuse maht moodustas umbes 5% kogu teenuse mahust ning

sellest 5% omakorda vaid 20% oli hageja osutatud teenus. Seega ei olnud tegemist

riskiga, mis ülemäära koormaks hagejat või oleks ebaproportsionaalselt hea usu

põhimõttega vastuolus.

44. Maakohus viitas ka RKTKO väljendatud seisukohale (kohtuasjas nr 3-2-1-171-15),

mille kohaselt RHS § 69 lg 3 järgi on hankijal lubatud töövõtjaga hankelepingu

muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud,

mida hankijal ei olnud võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha, ja

hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu

hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Kuigi RHS § 69 lg 5 järgi ei mõjuta

selle nõude rikkumine hankelepingu kehtivust, tähendab eelnev siiski seda, et

hankelepingut saab muuta vaid kitsastes piirides, tagades menetluse läbipaistvuse ja

9(19)

Tsiviilasi nr: 2-16-7999

pakkujate võrdse kohtlemise. RHS § 69 eesmärk on kaitsta teisi pakkujaid ja tagada

avaliku raha kasutamise läbipaistvus ning takistada riigihanke menetlusest

möödaminekut.

Eeltoodust

tulenevalt

saab

riigihanke

tulemusena

sõlmitud

töövõtulepingus hilisema muutmise mõistlik võimalus olla vaid selline, mis on juba

alguses avaldatud ja millest saavad lähtuda ka teised pakkujad. Vaid juhul, kui

muutmise selge võimalus on hankemenetluses avaldatud, on hankija sellist võimalust

pakkunud võrdselt kõigile pakkujatele ning ettenähtud muudatuse rakendamine

lepingu täitmise käigus ei ole vastuolus hanke üldpõhimõtetega. Hageja taotletud

sedavõrd suures ulatuses täiendava tasu maksmine (ligi 2/3 omanikujärelevalve

lepingu maksumusest) moonutaks oluliselt hanke tingimusi ja tähendaks teiste

pakkujate ebavõrdset kohtlemist, kuivõrd nende pakkumused olid esitatud teadmisega,

et pakutud tasu eest tuleb teenust osutada tegelike ehitustööde lõppemiseni.

45. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata ja leidis, et kostja ei ole võlglane puudus alus

ka viivise väljamõistmiseks.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

46. 29.03.2017 esitas Sweco EST OÜ apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju

Maakohtu 23.02.2017 otsuse ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada.

Menetluskulud palus apellant jätta kostja kanda.

47. Harju Maakohtu otsus on märkimisväärses osas motiveerimata, mis raskendab selle

õiguspärasuse kontrollimist. Maakohus on jätnud tähelepanuta ja hinnanguta hageja

põhiväite kindla meeskonna palgal hoidmise kohustuse kohta kostjaga sõlmitud

lepingu kestvuse ajal. Maakohus on hinnanud tõendeid valikuliselt ning jätnud osad

tõendid üldse hindamata. See tingis asjas ebaõige otsuse tegemise.

48. Maakohus kohaldas valesti materiaalõigusnormi lepingu tõlgendamise kohta ning

tuvastas seetõttu valesti poolte tahte lepingu sõlmimisel. Maakohus jättis tähelepanuta

tõsiasja, et vastustaja muutis faktilise käitumisega riigihankemenetluses sõlmitud

lepingut.

49. Maakohus on otsust tehes jätnud täiesti tähelepanuta hageja ühe põhiväite, milleks on

viide pooltevahelise lepingu p-dele 2.2. ja 2.3., millest tulenevalt pidi hageja hoidma

palgal peale 42-kuulise perioodi lõppu lepingu p-de 2.2. ja 2.3. kohaselt ainult kostja

objektiga seotud spetsialiste täistööajaga ning kandma sellega seonduvaid

tööjõukulusid ja –makse. Selles ei ole poolte vahel vaidlust. Seetõttu on maakohus

ebaõigesti tuvastanud, et lepingu tähtaja nihkumine ei olnud hea usu põhimõttega

vastuolus.

50. Samuti on maakohus otsus tehes jätnud tähelepanuta ja arvestamata, et lepingu periood

pikenes V ehitusjärjekorra osas üksnes tellija/vastustaja tegevuse tõttu, kuna ta arvas

V ehitusjärjekorra AS Merko Infra töövõtust välja enda otsusega ja korraldas vahetult

enne ehitusperioodi kavandatud lõppu sama töö osas täiesti uue hanke.

51. Tõendeid valikuliselt ja osaliselt hinnates on maakohus tuvastanud pooltevahelise

vaidluse eseme põhimõtteliselt valesti. Nimelt leidis kohus, et poolte vahel on vaidlus

üksnes OÜ RIITO Ehituse AS teostatava V ehitusjärjekorra omanikujärelevalve tasu

üle.

Sisuliselt

nõustus

maakohus

kostja

ebaõige

käsitlusega

sellest,

et

omanikujärelevalve teenus on tükitöö, mitte ajaline teenus, mistõttu tuleb täiendavalt

10(19)

Tsiviilasi nr: 2-16-7999

tekkinud töö maht määratleda V ehitusjärjekorra maksumuse järgi. Seejuures jättis

kohus ebaõigesti hindamata tunnistaja XX ütlused selle kohta, et pakkumuse

koostamisel lähtuti sellest, et kõik ehitusjärgud toimuksid ühes ajaraamis ning et mõne

järgu ärajäämine ei mõjutanud teenuse ajalist mahtu.

52. Tõenditest nähtuvalt on maakohtu käsitlus omanikujärelevalve teenusest kui tükitööst

põhimõtteliselt ebaõige. Antud juhul ei saanud hageja oma tööjõude mujal objektidel

kasutada ja nagu üleval märgitud, pidi ehitusperioodi vältel hoidma pidevas

valmisolekus tervet spetsialistide meeskonda, kelle kasutamine muudel objektidel oli

selgesõnaliselt keelatud.

53. Ebaõige ja motiveerimata on maakohtu tuvastus ka sellest, nagu oleks poolte vahel

tekkinud vaidlus üksnes V ehitusjärjekorra tööde nihkumise pärast. Selle järgu

ootamatu nihutamine oli omanikujärelevalve kulude jaoks kahtlemata oluline faktor,

kuid mitte ainuke. Hagiavalduse p-des 2.1.2 ja 2.4.2 viitas hageja, et ka esimesena

leitud juhtivtöövõtja AS Merko Infra poolt teostatava ehitustöö aeg pikenes algselt

kokkulepituga võrreldes ning et Merko teostas töid ka veel hagiavalduse esitamise

ajal.

54. Maakohus jättis ebaõigesti ekspert AL arvamuse tähelepanuta. Tunnistaja XX selgitas,

et täiesti uue ehitusettevõtja ilmumine tähendas omanikujärelevalve jaoks seda, et tuli

arvestada tema ehitustööde graafikuga ja teostada uuesti näiteks kogu materjalide

kontroll, mis oli 3 aastat varem juba tehtud. Maakohus ei ole tunnistaja neile ütlustele

TsMS § 232 lg 1 sätestatud normi rikkudes mitte mingit tähelepanu osutanud.

55. Apellandi arvates on kostja tegevusest tulenev risk omanikujärelevalve teenuse osutaja

majandustegevusele ebamõistlikult suur ning erinevalt maakohtust on apellant

seisukohal, et vaidlus V ehitusjärjekorra „ettenägematust“ pikenemisest siiski esineb.

Maakohus ei ole hinnanud hageja tõendeid selle kohta, et V ehitusjärjekorra

pikenemise üle oli ka vaidlus. Seega on kohus tõendeid valikuliselt hinnates rikkunud

TsMS § 232 lg-s 1 sätestatut ja teinud ebaõige ning motiveerimata järelduse

ehitustööde perioodi justkui iseeneslikust pikenemisest ja selle pikenemisega

kaasnevast väikesest riskist apellandile.

56. Maakohus on kohaldanud valesti VÕS § 29 sätestatud tõlgendamisnorme ning

nõustunud ilma igasuguste põhjendusteta kostja käsitlusega sellest, et hageja kannab

lepingu ebamõistliku pikenemisega seotud riski ning see risk ei ole suur, kuna pooled

vaidlevad üksnes V ehitusjärjekorra tööde tasu osas. Kohus on VÕS § 29 lg 1, lg 3 ja

lg 5 p 1 sätestatud tõlgendusnorme eiranud ning jätnud põhjendamatult tähelepanuta

riigihanke hankedokumendid ja hanketeate ning tunnistaja XX kohtuistungil antud

ütlused, millega selgitas hageja tahet lepingu sõlmimisel. Võtmetähtsusega on asjaolu,

et nii hageja kui ka kostja soovisid lepingu sõlmimisel olla seotud enne sõlmimist

teadaolevate asjaolude ja tingimustega, s.h lepingu tähtajaga. See nähtub muuhulgas

kostja vastuse lisast nr 1, milleks on PERH 27.02.2012 kiri. Maakohus järeldas sellest

kirjast ja apellandi vastusest sellele, nagu nähtuks kirjadest poolte tahe olla lepinguga

seotud kuni tegelike ehitustööde lõpuni sõltumata sellest, kas need kestavad 42 või nt

82 kuud. Tegelikult nähtub PERH 27.02.2012 kirjast, milles paluti selgitada

pakkumuse põhjendamatult madalat maksumust läbi spetsialistide palgakulu, et silmas

peeti siiski 42 kuulist lepinguperioodi, sest ainult palgakulu korrutamisel

11(19)

Tsiviilasi nr: 2-16-7999

lepinguperioodi kuude arvuga on võimalik tuvastada pakkumuse maksumuse

põhjendatust. Samuti nähtub sellest päringust, et vastustaja oli hästi teadlik, et

omanikujärelevalve teenuse osutaja peab maksma töötasu spetsialistide meeskonnale

kogu lepinguperioodi kestel ning ta muretses enne lepingu sõlmimist, kas pakutud

hinnast jätkub 42 kuulise perioodi kulude katteks. Sellele viitas hageja 25.01.2017

kohtuistungil, kuid need asjaolud jättis maakohus tähelepanuta.

57. HD 3.2 ajakavast nähtuvalt oli ehitusperioodiks 37 kuud ja hanketeatest nähtuvalt 42

kuud. Just seda dokumenti tuleb poolte tahte tuvastamiseks VÕS § 29 lg 3 tulenevalt

arvesse võtta. Sellest dokumendist ei nähtu, et omanikujärelevalve teenuse osutaja

soovis osutada teenust pakutud hinnaga 2 korda pikema perioodi jooksul üksnes

sellepärast, et lepingu p 3.2 kohaselt tuli teenust osutada kuni ehituse tegeliku lõpuni,

vaid hoopis see, et ta on arvestanud, et ehitusperiood 37 kuud võib ootamatuste tõttu

pikeneda ja ta peab olema valmis osutama teenust pakutud hinnaga kuni 42 kuu

jooksul. Maakohus omistas apellandi vastusele aga sootuks teistsuguse tähenduse,

jättes selgelt ajakava puudutava vastuse osa ilma igasuguse tähelepanuta.

58. Poolte tahte tuvastamiseks on VÕS § 29 lg 1 ja 5 tulenevalt oluliseks tõendiks ka

apellandi endise juhataja, tunnistaja XX, kohtuistungil antud ütlused pakkumuse

maksumuse kujunemisel. Ütlustest nähtub, et maksumuse määramisel võeti aluseks

vajaliku personali palgakulu ja korrutati see lepingu teostamiseks plaanitud kuude

arvuga. Seega pidasid pooled riigihankemenetluses enne lepingu sõlmimist silmas

kindlasti seda, et lepingus sätestatud põhimõtet – töid tuleb teostada kuni ehituse

tegeliku valmimiseni – tuleb mõista selliselt, et pakutud tasu eest peab olema valmis

osutama teenus ka peale 37 kuulise ehitusperioodi lõppu, kuni need ei ületa reservis

olevat 5 kuud, ehk kokku 42 kuud.

59. Antud asjas on selge, et leping pikenes AS Merko Infra töövõtu osas tellija ja ehitaja

vaheliste lahkhelide tõttu ning V ehitusjärjekorra osas üksnes tellija enda tegevuse

tõttu. Poolte tahtega ei olnud lepingu sõlmimisel kooskõlas see, et omanikujärelevalve

teenuse

osutaja

peab

arvestama

tellija

otsustega

plaanitud

ehitusperioodi

pikendamiseks ja kandma sellest tulenevalt suurt majanduslikku kulu. Ei saa eeldada,

et heas usus tegutsev tellija oleks soovinud lepingu sõlmimisel omanikujärelevalve

teenuse osutajale sihilikult ebamõistlikku kahju tekitada, viia ehitusperioodi

pikendamiseks läbi uue ehitushanke ja hoida pakkuja meeskonda ainult enda objektiga

hõivatuna määramata tähtaja jooksul, kuid pakkumuses määratud hinnaga. Et

tegelikkuses ei arvestanud ka tellija lepingu sõlmimisel tähtaja pikenemisega, kinnitas

ka kostja esindaja 25.01.2017 kohtuistungil (vt protokoll lk 3 kõige alumine rida).

Maakohus neid asjaolusid otsuse tegemisel ei arvestanud.

60. Täiendavalt märgib apellant, et omanikujärelevalve teenuse lepingu p 1.2. märgitud

dokumentide prioriteetsusjärjekord, millele maakohus otsuses viitas, on ise

tõlgendamist vajav. Nii on lepingu p 1.2.1. kohaselt lepingu dokumentideks leping ja

selle sõlmisel lisadeks olevad dokumendid. Tähelepanuväärselt on lepingu p 1.2.1.2.4.

kohaselt hankelepingu tingimused tähtsuselt alles neljandal järjekohal. Nende

tingimuste osas läbirääkimisi ei peetud ja neid ei muudetud. Järelikult ei saanud

mingisugust ajalist prioriteetide muutust toimuda lepingu allkirjastamisel 03.04.2012

ning punktist 1.2.1.2.4 tulenevalt on hankija enese lepinguprojektiga peetud silmas

12(19)

Tsiviilasi nr: 2-16-7999

seda, et lepingu sisulised tingimused on tähtsuselt alles neljandal järjekohal võrreldes

eespool nimetatud dokumentidega. Maakohus ei ole otsust tehes sellele asjaolule mitte

mingit tähelepanu osutanud, kuigi siit nähtub, et hankedokumentide osa 2 on tähtsuselt

olulisem. Et HD osas 2 sisaldus viide ehitustööde ajakavale (HD 2 on esitatud kostja

vastuse lisana 3, ajakava on selles p 7), on see ajakava tõlgendamise prioriteetsusest

tulenevalt olulisem hankelepingu tingimuste punktist 3.2., mis kohustab töid teostama

tegeliku ehitusperioodi lõppemiseni. Seoses eeltooduga viitab apellant, et poolte tahte

tõlgendusest omanikujärelevalve teenuse lepingu sõnastusest tulenevalt tuli siiski 42-

kuulise kokkulepitud teenuse perioodi ületamise korral pöörduda lepingu p 1.3.

viidatud OKÜ sõnastuse juurde, mis andis teenuse osutajale õiguse saada kokkulepitud

perioodi ületamisel tavapärast tasu, nagu hagivalduses välja toodud on.

61. Maakohus on tunnistaja ütlustest teinud VÕS § 29 lg 5 p 6 sätestatut eirates

kontrollimatu järelduse. Kohus leidis, nagu tuleneks tellija varasemast kogemusest,

kus ta muutis ehituse rahastamist ja pidi hiljem EL fondidele tagasi maksma, et

vaidlusaluses lepingus soovis tellija oma riske omanikujärelevalve arvel maandada,

mistõttu ei määranud teenuse perioodi enam konkreetselt kuudega. Niisugune kohtu

järeldus on kontrollimatu seetõttu, et tunnistaja ütlustest ei nähtu, et tellija varasem

tagasimakse kogemus oleks olnud seotud omanikujärelevalve teenusega ja

tegelikkuses oli see episood seotud ehitustöödega. Samuti ei nähtu tunnistaja ütlustest,

miks ja missugustel asjaoludel tellija ehituse rahastamist muutis ning miks ta pidi

hiljem raha tagasi maksma. Seega ei saa tunnistaja XX ütlustest tuvastada PERH tahet

käesoleva omanikujärelevalve hankelepingu perioodi määratlemisel.

62. Apellant ei nõustu maakohtu otsuse p-s 40 esitatud käsitlusega RHS § 69 sätestatud

regulatsioonist. Kuna faktiliselt muutis tellija ise oma käitumisega omanikujärelevalve

riigihankelepingu perioodi, ei ole sellele muutmisele tagantjärele tehtavad viited RHS

§ 69 sätestatud eeldustele kohased. Võimalus nõuda hankija tegevuse tõttu pikenenud

lepinguperioodi ületavas osas algselt kokkulepitud tasuga sarnast tasu oli lepingu p-s

1.3 tehtud viite läbi OKÜ-le olemas, see oli arusaadav kõikidele samas valdkonnas

tegutsevatele ettevõtjatele ja vastas ka vaidlevate poolte tahtele, mistõttu pakkujate

ebaõiglast kohtlemist ei esine.

Vastus apellatsioonkaebusele

63. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud apellandi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

64. Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate

dokumentidega, leiab, et maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise kohta on

lõppjäreldusena õige, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb muuta maakohtu otsuse

põhjendusi.

65. Maakohus on õigesti tuvastanud järgnevad asjaolud, mille osas ei olnud poolte vahel

vaidlust:

 03.04.2012 sõlmis kostja riigihanke tulemusena AS-ga Merko Infra töövõtulepingu

regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku D-, C-korpuste ja kahetasandilise parkla

13(19)

Tsiviilasi nr: 2-16-7999

ning B-korpuse liftide ehitustööde teostamiseks (lühendatult TVL). Ehiustööde tähtaeg

oli 37 kuud lepingu sõlmimisest ehk kuni 03.05.2015 (I kd lk 149-171).

 03.04.2012 sõlmisid hageja (lepingu sõlmimise ajal ärinimi Vealeidja OÜ) ja kostja

riigihanke tulemusena omanikujärelevalve teenuse osutamise lepingu (lühendatult

OJVL) nr 9-4.2/11 (I kd lk 11-20).

 11.07.2012 vähendas kostja AS-ga Merko Infra sõlmitud TVL mahtu kogu V

ehitusjärjekorra ulatuses ning sõlmis V ehitusjärjekorra ehitamiseks uue riigihanke

tulemusena 28.04.2015 töövõtulepingu nr 2015/9-4.2/20-1 RIITO Ehituse AS-ga.

Tööde teostamise tähtajaks oli 10 kuud ehk kuni 28.02.2016 (lühendatult TVL2, I kd

lk 50-67, lk 172).

 17.05.2016 teatas kostja hagejale, et ütles RIITO Ehituse AS-ga sõlmitud TVL2 üles

ning sellest tulenevalt tuleb hagejal osutada omanikujärelevalve teenust veel kuni

parkla katuslae betoneerimis-pingestamistööde lõpetamiseni ja kogu RIITO Ehituse

AS poolt teostatud ehitustegevuse dokumenteerimiseni (I kd lk 80).

 Ebakvaliteetse ehitamise ning töö tähtaegse valmimise võimatuse tõttu V ehitusjärgu

osas lõpetas kostja RIITO Ehituse AS-ga sõlmitud töövõtulepingu ja sõlmis

22.09.2016 uue töövõtulepingu AS-ga Remet ning KRTL OÜ-ga (II kd lk 91-107).

Selleks ajaks oli RIITO Ehituse AS teostanud V järgu ehitustöid ca 20% ulatuses.

Nende tööde osas jäi omanikujärelevalve teostajaks hageja. Ülejäänud 80% tööde

osas, mida asusid teostama AS Remet ja KRLT OÜ, sõlmis kostja omanikujärelevalve

teenuse lepingu AS-ga Telora-E (II kd lk 108-114).

 Hageja teostas omanikujärelevalvet kuni august (kaasaarvatud) 2016.

66. Pooled ei vaidle, et nendevaheline leping oli käsundusleping. VÕS § 619 sätestab, et

käsundiandja on käsundisaajale kohustatud käsundi täitmise eest maksma tasu.

67. Hageja soovib omanikujärelevalve teenuse osutamise eest tasu perioodil 28.08.2015

kuni august 2016, väites, et poolte vahel oli kehtiv võlasuhe ja kostja oli kohustatud

hagejale teenuse eest

tasuma

põhimõttel, mis

tulenes

omanikujärelevalve

käsunduslepingu üldtingimuste (OKÜ 2005) p-st 6.1.1 b. Kostja leiab, et kogu ehituse

järelevalveteenuse tasus oli lepingus kokku lepitud ja tasu suurus ei olenenud

ajaperioodist, mille vältel teenust osutatakse.

68. Vaidlus on poolte vahel lepingu tingimuste tõlgendamise üle, ennekõike selle üle, kas

leping oli sõlmitud kuudes määratud tähtajaga või sündmuse saabumisega seotud

tähtajaga. Hageja väidete kohaselt oli 03.04.2012 leping sõlmitud tähtajaga 42 kuud,

kuid kostja väitis, et hageja pidi teenust osutama kuni tegeliku ehitusperioodi lõpuni ja

hankedokumentides märgitud lepinguperiood 42 kuud oli orienteeruv ning ei olnud

siduv.

69. VÕS § 29 lg 1 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust

tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on

määrav lepingupoolte ühine tahe. Maakohus tuvastas, et 03.04.2012 lepingu tekstist

tuleneb poolte ühine tegelik tahe lepingu sõlmimisel ja lepingus on kokku lepitud, et

lepingu tähtaeg on määratud ehituse tegeliku valmimisega. Pooltevahelise lepingu p-s

3.2 on kokku lepitud, et teenust tuleb osutada kuni tegeliku ehitusperioodi lõpuni,

millena pooled mõistavad hetke, kui tellija on allkirjastanud kõigi teostamisele

14(19)

Tsiviilasi nr: 2-16-7999

kuulunud ehitusjärjekordade ehitustööde kohta lõpliku valmiduse aktid ja samuti on

ehitised saanud kasutusload. Lepingu hinnaks oli 568 103,50 eurot, millele lisandus

käibemaks (p 4.1), mis jagunes teenuse osutamisel seonduvalt ehitusjärjekordade ja

nende etappidega. Eeltoodust järeldas maakohus, et kostja poolt teenuse osutamise

periood oli määratletud ainult kostjast sõltumatu sündmuse saabumisega. Kolleegium

eeltooduga täiel määral ei nõustu. Eelviidatud OJVL p-st 3.2 tulenes teenuse maht, see

tähendab milliste ehitustööde teostamisel pidi kostja teenust osutama ja selles osas ei

olnud poolte vahel vaidlust, kuid vaidlus oli selles, kas pooled olid p-s 3.2 toodud

teenuse mahu saavutamiseks kokku leppinud ka kindla ajamäära või mitte. Lepingus

lepingu kestvust kindlas ajaühikus määratud ei olnud.

70. Poolte arusaamad lepingu ajalise kestvuse osas on kardinaalselt erinevad ja seetõttu

ühist tegelikku tahet, millest saaks järeldada, kas lepingu tähtaeg oli kokku lepitud

määratud sündmuse saabumisega (ehituse valmimine) või kindla ajaühikuga, tuvastada

ei ole võimalik, mistõttu tuleb kolleegiumi arvates lähtuda VÕS § 29 lg-st 5, mille

kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse

lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi

mõistma ja lg 4 p-dest 1, 3, 4, 5 ja 6, mis sätestavad, et lepingu tõlgendamisel tuleb

eelkõige

arvestada

lepingu

sõlmimise

asjaolusid,

sealhulgas

lepingueelseid

läbirääkimisi, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu

olemust ja eesmärki ja vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele

tavaliselt antavat tähendust ja tavasid ning lepingupoolte vahelist praktikat. VÕS § 29

lg 6 järgi lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes

sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.

71. 03.04.2012 OJVL p-s 1.2.1 on pooled kokku leppinud, millised on lepingu

dokumendid ja nende pädevusjärjekord. Pädevusjärjekord on järgmine: OJVL,

riigihanke menetluses esitatud küsimustele tellija poolt antud vastused, riigihanke

menetluse käigus HD muudatused ja täiendused, HD 2 „Hanke eseme tehniline

kirjeldus“, HD 3 „Hankelepingu tingimused“, OJV pakkumise hind, OJV pakkumus

ülejäänud osas. OVJL p 1.2.2 järgi tuleb lepingu sisu vastuolulisuse korral lähtuda p-s

1.2 toodud prioriteetsuse järjekorrast. OVJL p 1.3 järgi juhinduvad pooled osas, mis ei

ole lepingu dokumentides reguleeritud, Omanikujärelevalve Käsunduslepingu

Üldtingimustest (OKÜ 2005).

72. OJVL oli sõlmitud riigihanke korras, mistõttu lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda mh

ka riigihanke dokumentidest. Riigihanke läbiviimise ajal kehtinud RHS § 43 lg 1 järgi

on pakkumus pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis on pakkujale siduv

alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni hankedokumentides määratud

pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni ja lg 2 kohaselt pakkumus peab

vastama hanketeates, hankedokumentides ja juhul, kui hankija teeb käesolevas

seaduses sätestatud korras eraldi pakkumuse esitamise ettepaneku, selles ettepanekus

sätestatud tingimustele. Seega sai hageja pakkumust tehes lähtuda ainult

hankedokumentides toodud tingimusest ja oli nendega pakkumust tehes seotud. Kostja

poolt 19.12.2011 avaldatud hanketeate (hanke viitenumber nr 126091) p II.3 järgi oli

hankelepingu või dünaamilise hankesüsteemi kestuseks 42 kuud. Hanketeate p-s II 1.5

kirjeldati ehitustöid, milliste teostamisel tuleb omanikujärelevalve teenust osutada (I

15(19)

Tsiviilasi nr: 2-16-7999

kd tl 76). Riigihanke viitenumbriga nr 126091 dokumendi HD 2.1 p 7.1 (planeeritav

ajakava) järgi on tellija koostanud kõigi ehitusplatsil teostatavate tööde koondajakava

HD 3.2. Pakkuja peab arvestama, et ehitustööd teostatakse faktiliselt hilisemalt

juhtivtöövõtja poolt koostatavate ja tellija poolt kinnitatavate täpsustavate ajakavade

alusel, vt HD 2.3.1 p 3.6 (I kd tl 180). Dokumendi HD 3.2 ajakava järgi pidid kõik

tööd olema lõpetatud 01.05.2015 (I kd tl 74). AS-ga Merko Infra (juhtivtöövõtja)

03.04.2012 sõlmitud lepingu p 3.3 järgi on ehituse valmimise tähtaeg 37 kuud alates

lepingu sõlmimisest ja p-des 3.3.1-3.3.13 on kokku lepitud ehitusjärjekordade

valmimise vahetähtajad (I kd tl 154-155). Ebaõige on kostja väide, et juhtivtöövõtja

võis lepingu täitmisel kokkulepitud tähtaegu muutes muuta ka ehitustööde valmimise

lõpptähtaega. Juhtivtöövõtjaga sõlmitud lepingu järgi sai muuta ainult vahepealsete

järkude tähtaegu, kuid mitte lõpptähtaega 37 kuud.

73. Kostja on enne lepingu sõlmimist 27.02.2012 pöördunud hageja poole kirjaga nr 6-

1/5-, milles palub hagejalt kinnitust, kas ta on valmis täitma lepingut kuni ehituse

tegeliku valmimiseni, millest tuleneb, et ehituse aeg ei ole piiratud konkreetse

ajavahemikuga ja sõltumata ehitamise kestusest ei ole hagejal õigust täiendavale tasule

või hüvitisele. Samuti palus kostja selgitada, milliseks hindas hageja pakkumist tehes

ehitusperioodi (II kd tl 23-24). Hageja 02.03.2012 vastuse nr 013 kohaselt

ehitusperioodi eeldatava kestuse määramise aluseks võttis hageja HD 3.2 ajakava ja

hanketeate (viitenumber 126091) p-s II.3 esitatud perioodi (II kd tl 25-26). Eeltoodud

kirjavahetusest tuleneb, et hageja tegi pakkumise hanketeates toodud teenuse

osutamise ajast lähtudes. Kostja väide, et OVJ teenuse osutamise tähtaeg seotuna

tööde tegeliku valmimisega oli poolte poolt enne lepingu sõlmimist eraldi läbi

räägitud, on tõendamata.

74. Hinnates OJVL-s, hankedokumentides, juhtivtöövõtjaga sõlmitud lepingus ja

pooltevahelises kirjavahetuses (nii enne lepingu sõlmimist kui ka lepingu lõppemisel)

väljendatut, leiab kolleegium, et leping oli sõlmitud kuudes määratud tähtajaks, s.t 42

kalendrikuuks.

Ennekõike

lähtub

selline

järeldus

hageja

poolt

koostatud

hankedokumentidest, mille tingimused olid pooltele siduvad. Kolleegiumi arvates ei

tõenda lepingueelne pooltevaheline kirjavahetus vastupidist.

75. OVJL p 4.1.1 järgi oli hagejale makstav tasu seotud ehitusjärjekordade valmimisega,

kuid sellest ei saa järeldada, et olenevalt ehitusjärjekordade valmimisest pidi hageja

osutama teenust üle 42 kuu. Lepingus nimetatud ehitusjärjekorrad pidid juhtiva

töövõtjaga sõlmitud lepingu ja ajakava kohaselt olema teostatud 37 kuu jooksul.

76. Eelnevalt tuvastatule vastupidist järeldust ei anna alust teha ka pooltevaheline

kirjavahetus 2015. aastal seoses lepingu perioodi lõppemisega ja kostja poolt uue

ehitushanke väljakuulutamisega töödele, mida esimese hanke järgi pidi teostama AS

Merko Infra ja mille suhtes oli uueks töövõtjaks RIITO Ehituse AS. 27.05.2015 kirjas

on hageja rõhutanud, et nõustub seoses lepingu mahu ja tähtaja muutmisega osutama

edasist teenust tasuga 13 856 eurot kuus (I kd tl 78). Kostja vastuse kohaselt RIITO

Ehituse AS poolt teostatakse töid orienteeruvalt kuni juunini 2016 ja hageja on

kohustatud lepingu järgi tööde tegemist jätkama tasuga, nagu oli OJVL-s kokku

lepitud (I kd tl 80). Juba enne lepinguperioodi lõppu tegi hageja ettepaneku seoses

lepingu täitmise aja ja mahtude muutmisega lepingu muutmiseks (I kd tl 83), kuid

16(19)

Tsiviilasi nr: 2-16-7999

kostja sellega ei nõustunud ja vastas, et hageja on kohustatud osutama teenust OJVL p

3.2 järgi kuni tegeliku ehitusperioodi lõpuni (I kd tl 85-87). Ka 03.06.2015 kirjas (I kd

tl 89-92) on hageja korranud oma seisukohta lepinguperioodi lõppemise kohta ja

kostja on 01.07.2015 vastuskirjas (I kd tl 93-96) nõudnud lepingu täitmist kuni

tegeliku ehitusperioodi lõpuni. Ülejäänud teineteisele saadetud kirjades ei ole poolte

seisukohad muutunud.

77. Lisaks leiab kolleegium, et lepingu sisu arvestades, ei saa hagejale panna kohustust

osutada teenust kindlaksmääramata aja jooksul. Hageja on lepingu täitmiseks

kohustatud tagama, et igal tööpäeval viibiks objektil vähemalt 4 isikut tavapärase

tööpäeva vältel ja ülejäänud valdkondade spetsialistid peaks olema objektil vähemalt 2

tundi, kui vastavaid töid teostatakse või kui neid tuleks teostada ja samuti on nad

kohustatud osa võtma ehitusnõupidamisest (riigihanke viitenumbriga 126091

dokument 2.1 p 8.2.1). 03.04.2012 OJVL p 2.3 järgi kohustus hageja kaasama lepingu

täitmisse kõik riigihankes loetletud spetsialistid ja kasvõi ühe mitteosalemist loetakse

lepingu oluliseks rikkumiseks. Kolleegium leiab, et eeltoodud tingimuse täitmine

hageja poolt eeldab igakuiselt palgakulutuste tegemist mitmele inimesele, mistõttu

lepingu sõlmimine viisil, kus selle lõpptähtaeg ei sõltu hagejast ja hageja peab

ehitustööde perioodi pikenemisel kandma kulude kandmise riski, ei ole vastavuses ka

teenuse osutamise majandusliku loogikaga. Ka eeltoodu viitab sellele, et leping sõlmiti

määratud tähtajaks, milleks oli 42 kuud. Arvestades ehitustööde spetsiifikat, võib

tavapäraseks pidada, et ehitused ei valmi tähtajaks, kuid seda arvestades oligi

hankedokumentides märgitud OJV tööde osas 5 kuu võrra pikem tähtaeg, kui oli seda

juhtivtöövõtjale tehtud pakkumises.

78. Ebatäpne on hageja käsitlus, mille kohaselt algas kostjale teenuse osutamine

27.02.2012. Vastavalt OJVL lepingu p-le 3.1. pidi hageja alustama teenuse osutamist

lepingu sõlmimisest, s.o 03.04.2012. Samuti pidi juhtivtöövõtja alustama lepingu p 3.1

järgi tööde teostamisega lepingu allakirjutamisest, s.o 03.04.2012. Seega OJVL

lepingu lõpptähtaeg oli 02.10.2015.

79. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas pärast 02.10.2015 pikendasid pooled lepingut ja pärast

lepingu pikendamist on hagejal õigus nõuda tasu OKÜ 2005 p 6.1.1 b järgi või oli

poolte vahel sõlmitud uus lepinguline suhe. Kolleegium leiab, et uue lepingu

sõlmimise asjaolusid, s.t vastavate tahteavalduste olemasolu, ei ole hageja esile toonud

ega tõendanud.

80. Lepingu oluliste tingimuste, s.h tasu ja tähtaeg, muutmine saab toimuda VÕS § 13 lg 1

järgi poolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ette nähtud muul alusel. OJVL p

10.2 kohaselt võib lepingut muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel ja p 10.3 järgi

igasugune lepingu muudatus peab olema vormistatud kirjalikult ning selles peab

olema väljendatud muuhulgas muudatuse mõju lepingu tasule, lepingu täitmise

tähtajale ning muudatuste jõustumise algus. Vaidlust ei ole, et pooled ei ole kirjalikult

OJVL muutnud.

81. VÕS § 13 lg 3 järgi, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping

lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda,

kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu

muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Hageja väidete kohaselt väljendus

17(19)

Tsiviilasi nr: 2-16-7999

kokkulepe lepingu tähtaja pikendamise ja tasu maksmise aluste muutmise osas selles,

et hageja osutas pärast kokkulepitud perioodi lõppu teenust edasi ja kostja võttis

osutatud teenuse vastu. Kostja vastuväidete kohaselt lisaks OJVL-s kokkulepitud viisil

tööde akteerimisele ei ole hageja talle ühtegi kuutasu arvestusega arvet esitanud, vaid

on jätkanud arvete esitamist vastavalt tema enda poolt koostatud ja esitatud aktidest

tulenevatele ehitusmahtudele (I kd tl 147, 04.07.2016 menetlusdokumendi p 3.5.3).

Kolleegiumi arvates ei saa eeltoodust järeldada, et kostja nõustus tasu maksmisega

hageja poolt soovitud viisil. Kostja on hageja poolt tehtud tööd hageja koostatud

omanikujärelevalve teenuse osutamise aktide alusel vastu võtnud ka pärast 02.10.2015

samal viisil, kui lepingu kehtivuse ajal, s.o tulenevalt peatöövõtjate poolt vastaval

perioodil akteeritud ehitustööde mahust OJVL p-st 4.9.2 lähtudes, ja hageja on

esitanud kostjale tasumiseks arved mitte kuutasu, vaid aktide järgi. Nii on oktoobris

2015 akteeritud tööde järgi hageja esitanud kostjale 51 563,18 euro tasumiseks arve nr

20150685 (I kd tl 192), jaanuarikuus akteeritud tööde eest arve nr 20160035 2 219,82

euro tasumiseks (I kd, tl 194) ja veebruaris 2016 akteeritud tööde eest 247,66 euro

tasumiseks arve nr 20160091 (I kd tl 196). Hageja väitis, et ta on kostjalt nõudnud

pärast lepingu tähtaja möödumist seoses lepingu pikenemisega tasu OKÜ 2005 p 6.1.1

b järgi, kuid kohtule ei ole esitatud ühtegi arvet, kus hageja sellist tasu oleks nõudnud.

OJVL p 4.7 järgi pidi kostja tasuma hagejale 30 päeva jooksul pärast arve

kättesaamist.

82. Maakohus on õigesti rõhutanud, et lepingu muutmise aspektist oli oluline arvestada, et

OJVL oli sõlmitud riigihanke läbiviimise tulemusel ja eeltoodu tõttu on hankijal

võimalik sõlmitud lepingut muuta väga piiratud mahus ja ainult juhul, kui sellise

muutmise võimalus on olemas hankedokumentides. Asjaolu, et pooled lepingu tähtaja

ja tasu muutmise piirangutest teadlikud olid, tuleneb ka tunnistaja XX ütlustest, mille

kohaselt oli kostjaga varasemalt X-korpuse ehitamisel OJV teenuse osutamisel

praegusega analoogne olukord, kus ehitaja ei lõpetanud lepingut kokkulepitud

tähtajaks ja siis vormistati lepingu pikendamine ja maksti täiendav tasu. X-korpuse

osas hüvitas hagejale juurdemakstu kostjale ehitaja, kelle süül ehitus pikenes. Kuna

ehitust rahastati EL rahadest, siis pidi kostja hagejale juurdemakstu pärast

finantseerijale tagastama (III kd tl 20). Ka eeltoodust tuleneb, et pooled olid teadlikud

RHS-st tulenevatest piirangutest lepingu muutmisele, kuid vaatamata sellele jätkas

hageja teenuse osutamist pärast lepingu tähtaega.

83. Kolleegium järeldab eeltoodust, et hageja on pärast 02.10.2015 jätkanud OJVL

täitmist viisil, kus ta on jätnud kostjale mulje, et ta on nõus pärast 02.10.2015 täitma

lepingut edasi tasu eest, mis oli OJVL-s kindla summana kokku lepitud ja kuulus

väljamaksmisele vastavalt ehitusjärkude valmimisele. Vaidlust ei ole, et 02.10.2015 ei

olnud kokkulepitud ehitustöid lõpetatud ja osa poolte vahel kokkulepitud tasust oli

välja maksmata. Kuigi lepingu muutmise kohta käivas kirjavahetuses on kostja

selgesõnaliselt avaldanud, et ta ei nõustu lisaks lepingus kokkulepitule hagejale tasu

maksma, ei ole hageja lõpetanud teenuse osutamist lepingu lõppedes, vaid on jätkanud

teenuse osutamist ja esitanud kostjale omanikujärelevalve teenuse osutamise akte ja

teenuse eest arveid tasu arvestusega mitte kuupõhise arvestuse järgi, vaid vastavalt

valminud ehitustöödele ehk vastavalt OJVL-le. Pooltevahelises kirjavahetuses on

18(19)

Tsiviilasi nr: 2-16-7999

hageja küll nõudnud kuuarvestuse järgi tasu, kuid tema poolt koostatud arvetest ja

teostatud tööde aktidest, mis on tasumise aluseks, see ei nähtu. Seega on hageja ise

käitunud viisil, millest kostja sai järeldada, et hageja on nõus teenust osutama edasi,

saades tasu OJVL p-s 4.1 kokkulepitule vastavalt ja lepingut tasu osas OJVL-i

muudetud ei ole.

84. Lisaks märgib kolleegium, et tuvastatud asjaoludest tulenevalt ei saa järeldada, et isegi

juhul, kui hagejal oleks õigus nõuda kostjalt tasu OJVL p 3.1 ja OKÜ 2005 p 6.1.1 b

järgi kuuarvestusest lähtuvalt, on tasu nõue muutunud sissenõutavaks. Nimelt OJVL p

4.7 järgi pidi kostja tasuma hagejale 30 päeva jooksul pärast arve kättesaamist. Seega

olid pooled VÕS § 82 lg 1 järgi kokku leppinud, millal tuleb kostjal tasu maksmise

kohustus täita. Kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale arveid igakuise tasu

13 526,27 eurot saamiseks esitanud, siis ei oleks vastav nõue, kui see oleks olemas,

VÕS § 82 lg 1 alusel muutunud sissenõutavaks.

85. Kuna hageja on nõudnud käsundi täitmise eest tasu, siis ei kontrolli kolleegium, kas

hagejal võiks olla kostja vastu muid nõudeid, näiteks kulude hüvitamise nõue (VÕS

§ 628 lg 2).

86. Arvestades eeltoodut on maakohtu poolt hagi rahuldamata jätmine lõppkokkuvõttes

õige.

87. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole

ebaõigesti hinnanud tõendeid või jätnud neid hindamata. Selles, et ehitustööd

pikenesid, ei olnud poolte vahel vaidlust ja vaidlust ei olnud ka selles, et pärast

lepingu tähtaja möödumist on hageja teenust osutanud. Kostja ei vaielnud vastu

sellele, et hageja on pidanud ka pärast 02.10.2015 tegema kulutusi lepingu täitmiseks.

88. Maakohus on õigesti seoses hagi rahuldamata jätmisega jätnud menetluskulud TsMS

§ 162 järgi hageja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi

jätta apellandi kanda. Vastustajal menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar

Krista Kirspuu

Anu Uritam

Jõustunud Riigikohtu 23.04.2018 otsuses toodud muudatustega

RESOLUTSIOON

19(19)

Tsiviilasi nr: 2-16-7999

1. Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-

16-7999, muutes otsuse põhjendusi.

2. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud Riigikohtus Sweco EST OÜ kanda. Sihtasutusel

Põhja-Eesti Regionaalhaigla puuduvad kassatsiooniastmes menetluskulud.

4. Arvata kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.