2-16-9940/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

17. oktoober 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-9940

Hagi ese

U.K.i hagi osaühingu Reiting PR vastu lepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks

või

alternatiivselt

korraliseks

ülesütlemisavalduseks lugemiseks ning 1200 euro

saamiseks

Tsiviilasja hind

1200 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: U.K.; isikukood XXX; elukoht XXX; e-post

XXX. Kostja:

osaühing

Reiting

PR;

registrikood

10023806; asukoht Kastani 39-12, Tartu linn, 50410,

Tartumaa.

Kostja

esindaja:

Evelin

Jõgar

(e-post

menetlus@ejlegal.ee)

Menetlus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt U.K.i hagi osaühingu Reiting PR vastu lepingu erakorralise

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks

või

alternatiivselt

korraliseks

ülesütlemisavalduseks lugemiseks ning 1200 euro ja viivise saamiseks.

2. Tuvastada, et osaühingul Reiting PR ja U.K.i vahel sõlmitud koolitusteenuse

raamleping nr XXX lõppes korralise ülesütlemisega ja osaühingul Reiting PR ei

olnud alust lepingut erakorraliselt üles öelda.

3. Mõista osaühingult Reiting PR U.K.i kasuks välja 832 eurot 50 senti. Jätta U.K.i

rahaline nõue seda ületavas osas rahuldamata.

4. Võtta vastu U.K.i loobumine esitatud viivisenõudest ja lõpetada selles osas

menetlus.

5. Jätta rahuldamata U.K.i taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks. Võtta

taotlus protokolli juurde.

2/7

6. Jätta menetluskuludest 85% osaühingu Reiting PR kanda ja 15% U.K.i kanda.

Mõista osaühingult Reiting PR U.K.i kasuks välja menetluskulu 104 eurot 96

senti.

7. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. U.K. (hageja) esitas 29. juunil 2016. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi

osaühing Reiting PR (kostja) vastu. Hageja palub lugeda lepingu erakorralise

ülesütlemine alusetuks ja tühiseks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 1200 eurot.

Alternatiivselt

palub

hageja

lugeda

kostja

ülesütlemiseavaldus

korraliseks

ülesütlemiseavalduseks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 1200 eurot ning viivis

alates 24. maist 2016 kuni 3. juunini 2016 summas 4 eurot. 17. juuli 2017. a

menetlusdokumendis loobus hageja oma viivisenõudest.

Hagi kohaselt sõlmisid pooled käsunduslepingu, mille kohaselt tegutses hageja

XXXXXX XXXXXXXXXXX (XXX) XXXXX. 16. mail 2016 avaldati Eesti

Päevalehes hageja artikkel „Kas politsei kardab hambaharja?“. Samal päeval takistati

hageja tööd XXXXX XXX-s. Järgmisel päeval teatas kostja, et peatab hagejaga

koostöö. 24. mail 2016 ütles kostja lepingu hagejaga üles põhjendades seda hageja

artikli ilmumisega. Hageja leiab, et ei esine aluseid lepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks. Kostja peab maksma tasu lepingu peatamise aja eest. Kui lugeda

lepingu ülesütlemine korraliseks, peab kostja maksma hagejale töötasu lisaks

etteteatamistähtaja 1 kuu eest.

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 15. mail 2016 avaldati

Eesti Päevalehes hageja artikkel. 17. mail 2016 peatas kostja hagejalt teenuse tellimise

täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks. Kostja ütles lepingu 24. mail 2016

võlaõigusseaduse (VÕS) § 631 alusel üles. Ülesütlemise aluseks on järgmised asjaolud:

1) Eesti Päevalehes avaldatud arvamusartikkel, milles hageja kritiseeris avalikult

lõpptellija (XXX) tegevust ning milles hageja tugines lepingu täitmise käigus saadud

informatsioonile,

3/7

2) kostjaga kooskõlastamata hageja poolt otse lõpptellijale esitatud nõudmised ja

küsimused, millega hageja ületas lepingu punkti 4.2.6. sätestatud tegutsemise pädevust,

3) hageja rikkumised VÕS § 620 ja 625 järgimisel, mille käigus sattus muuhulgas ohtu

kostja ja XXX vahel sõlmitud koostöölepingu jätkumine.

Lepingu p 4.2.6 rikkumine seisnes selles, et hageja otsustas pakkuda lepingu alusel

teenuseid, mida lõpptellija ei olnud kostjalt tellinud. Samuti on hageja esitanud XXX-le

nõudmisi. Artikli avaldamisega, milles hageja kritiseeris XXX tegevust ja tugines

lepingu täitmisel saadud informatsioonile, rikkus hageja lepingu p 4.2.3, kahjustades

oluliselt kostja mainet peatellija ees, tuues muuhulgas kaasa ka avalikkuse kriitikat.

Pärast artikli ilmumist sattus ohtu kostja ja XXX vahel sõlmitud lepingu jätkumine.

Hageja tegevuse tõttu keeldus XXX põhjendatult kostjalt tellima teenust, mida hageja

pidi kostjaga sõlmitud lepingu alusel XXX-le osutama. Kostjal oli valik, kas lõpetada

leping hagejaga või lõpetatakse kostja ja XXX vaheline leping.

Hageja tasunõue ei ole põhjendatud. Lepingu p-de 1.2 ja 1.3 kohaselt ei olnud kostja

kohustatud hagejalt teenust tellima. Tasu maksmise kohustus oli lepingu p 3.1 kohaselt

seotud käsundi nõuetekohase täitmisega. Samuti ei pea kostja maksma hagejale tasu aja

eest, mil lepingu täitmine oli võimatu. Lepingu täitmise võimatuse tekitas hageja

tegevus, mille tõttu ei võimaldanud XXX talle ligipääsu XXX-sse.

KOHTU SEISUKOHT

3. Pooled ei vaidle selle üle, et nad olid sõlminud käsunduslepingu psühholoogiteenuse

osutamiseks XXX-s. Kostjal oli omakorda teenuse osutamiseks sõlmitud leping XXX,

st Eesti Vabariigiga. Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas kostjal oli alust leping

hagejaga erakorraliselt üles öelda.

4. VÕS § 631 kohaselt võib lepingupool käsunduslepingu erakorraliselt üles öelda, kui

ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei

või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni

ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Nimetatud

sätte alusel võib käsunduslepingu ülesütlemise aluseks olla lepingurikkumine, aga ka

muu seadusest tuleneva kohustuse rikkumine või muu asjaolu, mille tõttu ei saa oodata,

et pooled täidavad lepingut edasi (vt ka Riigikohtu 31. jaanuari 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-180-12, p 12). Seega on VÕS § 631 järgi võimalik käsundusleping

erakorraliselt üles öelda, kui lepingut üles öelda sooviva poole huvi lepingut lõpetada

kaalub üles teise poole huvi lepingu täitmist jätkata.

5. Esimese põhjusena lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on kostja välja toonud hageja

16. mail 2016 Eesti Päevalehes avaldatud arvamusartikli. Kohtu hinnangul nähtub

artiklist, et hageja kritiseeris erinevatest aspektidest XXX ja üldisemalt XXXX

kohtlemisel. Lisaks avaldas hageja artiklis ühe XXX-s XXX isikuandmeid. Kostja

leiab, et hageja rikkus artikli avaldamisega lojaalsuskohustust ning samuti avaldas

infot, milleks tal õigust ei olnud. Hageja leiab, et artikli avaldamine on õigustatud

sõnavabadusega.

6. VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale

lojaalselt. Samuti on pooltevahelise lepingu p 4.2.3 kohaselt koolitaja kohustus hoida

koolituskeskuse head mainet ning hoiduda igasugusest tegevusest ja tegevusetusest,

mis põhjustavad või võivad põhjustada klientide ja äripartnerite pretensioone,

usaldamatust või avalikkuse kriitikat või kahjustada koolituskeskuse mainet. Kohus

4/7

märgib, et sõnavabadus, millele hageja tugineb ei ole absoluutne õigus. Astudes

lepingulistesse suhetesse kostjaga pidi hageja arvestama talle käsunduslepingust

tulenevaid kohustusi. Negatiivse artikli avaldamine kostja kliendi ja hageja pakutava

teenuse lõpptellija suhtes ei ole oma olemuselt kostja suhtes lojaalne käitumine,

kuivõrd võib tekitada pingeid kostja ja tema lepingupartneri vahel. Samas tuleb sellises

olukorras kaaluda poolte huve ja õigusi. Negatiivse artikli avaldamine võib olla

õigustatud, kui selle poolt räägivad kaalukad hageja või avalikkuse huvid. Kohtu

hinnangul ei saa praegusel juhul hageja artikli avaldamist pidada lojaalsuskohustuse

rikkumiseks. Seda põhjusel, et nii XXX kui ka XXX on avalik-õiguslikud avalikku

võimu teostavad asutused. Selliste asutuste puhul on põhjendatud avalikkuse

kõrgendatud huvi nende tegevuse suhtes ning esineb oluline avalik huvi, et nende

tegevus oleks nii õiguspärane kui ka eetiline. Seetõttu peavad XXX ja XXX, st

sisuliselt riik, olema tunduvalt suurema kriitikataluvusega kui näiteks eraõiguslikud

isikud, kes avalikku võimu ei teosta. Samuti nähtub ka kostja esitatud XXX

seisukohtadest, et XXX-l endal ei olnud hagejale etteheiteid seoses kriitilise artikli

avaldamisega, vaid etteheited tulenesid peamiselt sellest, et hageja avaldas artiklis ühe

XXX delikaatseid isikuandmeid. Seega leiab kohus, et artiklis kostja lepingupartneri ja

lõpptellija kritiseerimine ei ole asjaolud, mis annaks praegusel juhul alust leping

erakorraliselt üles öelda, kuivõrd hageja huvi ja õigus sõna- ja arvamusvabadusele

kaalub üles kostja huvi, et XXX-d kui tema lepingupartnerit ei kritiseeritaks.

7. Kostja heidab hagejale ette, et hageja avaldas artiklis andmeid, mis said talle teatavaks

lepingu täitmise käigus. Artiklist nähtuvalt saab sellisteks andmeteks olla ühe XXX

isikut ja elusaatust puudutavad andmed. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse § 13 lg 2 kohaselt on asjassepuutuvad isikud kohustatud hoidma neile taotleja

kohta teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsena ja järgima nimetatud välismaalase

isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse nõudeid. Isikuandmete kaitse seaduse §

10 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti nõusolekul. Hageja

on hagi lisana 22 esitanud kohtule selle isiku nõusoleku enda andmete avaldamiseks,

kellest hageja oma artiklis rääkis. Seega ei ole hageja artikli avaldamisega kohtu

hinnangul rikkunud eeltoodud isikuandmete kaitse nõudeid. Samuti ei saa avaldatud

andmeid pidada kostja või tema lepingupartneri tootmis- või ärisaladuseks või muuks

infoks, mille saladuses hoidmiseks oleks kostjal VÕS § 625 lg 1 või lepingu p-de 6.1 ja

6.2 kohaselt õigustatud huvi. Poolte artikli avaldamisele järgnenud e-kirjavahetuses ei

ole kostja hagejale ette heitnud nõustatava nõusoleku puudumist andmete

avaldamiseks. Samuti nähtub hageja 18. mail 2016 kostjale saadetud e-kirjast, et hageja

avaldas andmeid vastavalt kliendi soovile. Seega tegutses hageja kohtu hinnangul XXX

andmete avaldamisel õiguspäraselt. Kui kostja oleks teavitanud lõpptellijat asjaolust, et

isikuandmete avaldamiseks oli andmesubjekti nõusolek, oleks seega olnud võimalik

tekkinud olukord lahendada selliselt, et hagejaga lepinguline suhe oleks jätkunud.

Ebaselguse puhul saanuks kostja hagejalt küsida kinnitust nõusoleku olemasolu kohta.

Seega ei ole kohtu hinnangul ka artiklis toodud asjaolude avaldamine aluseks hagejaga

lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

8. Teiseks toob kostja ülesütlemise alusena välja asjaolu, et hageja suhtles kostjaga

kooskõlastamata otse lõpptellijaga, millega rikkus käsunduslepingu p-s 4.2.6 sätestatud

kohustust. Nimetatud lepingupunkti kohaselt võib koolitaja (st hageja) esineda

koolituskeskuse (st kostja) nimel vaid käesoleva lepingu täitmise eesmärgil ning

koolituskeskuselt saadud volituste ulatuses; koolitajal ei ole õigust eelneva

kokkuleppeta suhelda koolituskeskuse nimel meediaga ega koolituste lõpptellijatega.

Arvestades lepingu sõnastust, mis räägib koolitusteenuse osutamisest, mitte poolte

5/7

vahel konkreetselt kokku lepitud psühholoogiteenuse osutamisest, ja kohtule esitatud

poolte lepingu sõlmimisele eelnenud kirjavahetust, leiab kohus, et tegemist on

tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Samas nähtub hagi lisadena 3 ja 4 esitatud e-

kirjadest, et pooled olid lepingu sõlmimisel lepingu p 4.2.6 osas läbi rääkinud. Kostja

on seejuures 3. aprilli 2016. a e-kirjas märkinud, et lepingupunkt ei keela suhelda

lõpptellijaga, kuid otsused võtab vastu kostja ning hageja ei või kostja teadmata ise asju

muuta. Kohtu hinnangul nähtub sellest, et pooled mõistsid lepingut sõlmides

lepingupunkti 4.2.6 selliselt, et see ei keela hageja ja lõpptellija vahelist suhtlust, kuid

hageja ei või ilma kostjaga kooskõlastamata muuta teenuse osutamise tingimusi. Sellest

tulenevalt leiab kohus, et hageja ei rikkunud seda lepingupunkti lõpptellijaga suheldes.

Kostja ei ole välja toonud, et hageja oleks muutnud psühholoogilise nõustamise teenuse

osutamise tingimusi, mis oli kokkulepitud kostja ja lõpptellija vahelises lepingus.

Hageja suhtlus lõpptellijaga ei saanud ulatuses, mis nähtub kohtule esitatud

kirjavahetusest, kahjustada kostja huve. Asjaolu, et hageja tegutses XXX huvides ka

rollides, mis väljusid poolte kokku lepitud psühholoogilise nõustamise piirest, ei

saanud omada kostjale negatiivset mõju. Tegemist ei olnud lepingu raames teenuse

osutamise või selle teenuse muutmisega. Käsundusleping ei välista hageja tegutsemist

omal käel XXX huvides väljaspool lepingujärgse teenuse osutamise raame.

Põhjendatud ei ole rääkida ka huvide konfliktist, kuivõrd hageja pidi psühholoogilist

nõustamist pakkudes lähtuma eelkõige nende isikute huvidest, kellele ta

nõustamisteenust osutas, mitte XXX või selle ametnike huvidest. Seda kinnitab näiteks

ka asjaolu, et poolte kirjavahetusest nähtuvalt oli psühholoogi ülesanne, mh hinnata,

kas on esinenud isikute väärkohtlemist ametnike poolt. Seega ei saa hageja poolt

lõpptellijaga suhtlemine ega lepingu raamest väljuv XXX huvides käitumine olla

lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks.

9. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal ei olnud alust lepingut hagejaga

erakorraliselt üles öelda. Samas on lepingu p-s 10.3 kohaselt võimalik leping korraliselt

üles öelda, teatades sellest vähemalt üks kuu ette. Kohtu hinnangul saab üldjuhul

olukorras, kus lepingupool on avaldanud tahet leping erakorraliselt üles öelda, kuid

erakorraliseks ülesütlemiseks alust ei ole, lugeda poole tahteavaldus korraliseks

ülesütlemisavalduseks, kuivõrd võib eeldada, et poole tahe on eelkõige suunatud

lepingu ülesütlemisele. Kostja ei ole praeguses asjas avaldanud, et juhul, kui lepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks alust ei ole, sooviks ta hagejaga lepingulist suhet jätkata.

Seega saab kohus rahuldada hageja alternatiivse nõude ja tuvastada, et leping lõppes

kostjapoolse korralise ülesütlemisega.

10. Teiseks vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus saada kostjalt tasu aja eest, mil

leping oli kostja poolt peatatud ning aja eest, mille võrra kostja ülesütlemisest lepingus

ettenähtust vähem ette teatas. Kohtu hinnangul on sisuliselt tegemist hageja kahju

hüvitamise nõudega, milles hageja nõuab kostjalt kostjapoolse lepingurikkumise tõttu

saamata jäänud tulu. Lepingu peatamiseks ei ole poolte lepingus alust ette nähtud.

Samuti ei tulene lepingu peatamise võimalust seadusest. Nagu kohus eelnevalt on

leidnud, ei olnud kostjal alust ka lepingut erakorraliselt üles öelda, mistõttu oleks kostja

pidanud lepingut täitma kuni lepingu p-s 10.3 sätestatud ühekuulise etteteatamistähtaja

möödumiseni. Kohtu hinnangul rikkus kostja seega lepingut peatades ja erakorraliselt

üles öeldes lepingut ning hagejal on seega õigus VÕS § 115 nõuda lepingu

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus ei nõustu kostjaga, et lepingu p 1.3,

mille kohaselt leping ei tekita koolituskeskusele kohustust koolitajalt teenust tellida,

välistab hagejal kahju tekkimise. Nimelt on kohtu hinnangul nähtuvalt käsunduslepingu

lisaks olevast tellimusest nr XXX kostja hagejalt juba teenuse tellinud. Tellimuse

6/7

sisuks on lepingu lisa 1 ja kostjalt hagejale 4. veebruaril 2016 saadetud e-kirja kohaselt

psühholoogilise nõustamise teenuse osutamine vähemalt 1 kord nädalas kuni 8 tundi.

Kuivõrd kostja tegevuse tõttu ei olnud hagejal võimalik alates lepingu peatamisest 17.

mail 2016 teenust osutada, jäi hagejal saamata tasu selle eest. Kohtu hinnangul on

eeltoodust tulenevalt täidetud VÕS § 127 lg-test 2-4 tulenevad kahju hüvitamise

eeldused.

11. Pooled vaidlevad ka kahju suuruse üle. Hageja lähtub sellest, et ta oleks saanud viie

nädala jooksul osutada teenust igal nädalal 8 tundi. Kostja toob välja, et tegelikult

hageja eelnevalt teenust sellises mahus ei osutanud. Samuti on kostja väitel hageja

lepingu peatamise nädalal enne lepingu peatamist teenust osutanud ja tasu saanud.

Kohus ei nõustu hagejaga, et lähtuda tuleks kokkulepitud maksimaalsest

nõustamismahust 8 tundi nädalas. Poolte kirjavahetusest nähtub selgelt, et 8 tundi on

ette nähtud maksimaalse nõustamise mahuna. Samuti ei toimunud enne lepingu

peatamist nõustamine selles mahus. Kohus leiab, et kuna kohtule ei ole esitatud

tõendeid selle kohta, milline oli psühholoogilise nõustamise vajadus XXX-s pärast 17.

maid 2016, saab kahju suuruse kindlaks määrata võttes aluseks selle kui suures ulatuses

hageja enne lepingu peatamist teenust osutas ja tasu sai. Nähtuvalt kostja esitatud

tabelist (II kd, tl 21) ja poolte seisukohtadest toimus nõustamisteenuse osutamine

peamiselt esmaspäeviti. Seetõttu nõustub kohus hagejaga, et kuivõrd lepingu täitmine

peatati 17. mail 2016, mis on teisipäev, ja leping öeldi üles 24. mail 2016, mis on

samuti teisipäev, siis hoolimata sellest, et hageja 16. mail 2016 sai teenust osutada ja

selle eest ka tasu, langes lepingu peatamise ajale ka esmaspäev 23. mai 2016, mil

hageja oleks saanud samuti teenust osutada. Seega ei nõustu kohus kostjaga, et hagejal

lepingu peatamise nädala eest tasu saamata ei jäänud. Kohus nõustub eelnevast

tulenevalt hagejaga, et hagejal jäi saamata tulu 5 nädala nõustamisteenuse osutamise

eest. Nähtuvalt kostja esitatud tabelist oli hageja osutanud enne lepingu peatamist

nõustamisteenust 10 nädala jooksul kokku 55,5 tundi, st keskmiselt 5,55 tundi nädalas.

Seega jäi kohtu hinnangul hagejal saamata kostja tegevuse tõttu tasu 27,75

nõustamistunni eest (5*5,55). Arvestades poolte kokkulepitud tunnitasu 30 eurot

(bruto), jäi hagejal seega saamata 832,5 eurot. Selles ulatuses tuleb hageja rahaline

nõue rahuldada. Ülejäänud osas jääb hageja nõue rahuldamata.

12. Hageja on esitanud kohtule taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostja

vaidleb taotlusele vastu. Kohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hageja soovib

sisuliselt protokollis sisalduvaid enda ütlusi täiendada. Kohtu hinnangul ei ole oluline,

et protokoll kajastaks sõna-sõnalt istungil öeldut, vaid, et selles oleks kajastatud õigesti

istungil toimunu peamine sisu. Hageja taotlusest ei nähtu, et protokoll kajastaks

sisuliselt ebaõigesti istungil öeldut.

13. Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 kohaselt tuleb

menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd kohus rahuldas

hageja tuvastusnõude tervikuna ja rahalise nõude ca 70 % ulatuses, jätab kohus

menetluskuludest 85% kostja kanda ja 15% hageja kanda. Hageja menetluskulud on

esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt riigilõiv 200 eurot, postikulu 2,2 eurot,

hagi printimise kulu 6,89 eurot ja transpordikulu 20,28 eurot. Kokku on kulud 229,37

eurot, millest 85%, st 194,96 eurot tuleb jätta kostja kanda. Tegemist on

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 139 lg 1 ja § 144 p 2 järgsete

menetluskuludega.

Kostja menetluskulud on menetluskulude nimekirja kohaselt 900 eurot, mis koosneb

esindajakulust 18 tunni eest tunnihinnaga 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui

7/7

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on kostja esindaja

tunnitasu põhjendatud, arvestades õigusteenuse tavapärast hinda. Kohus märgib, et

hageja väljatoodud riigi õigusabi tunnihinnad jäävad allapoole õigusteenuse turuhinda.

Samas leiab kohus, et kostja esindaja ajakulu ei ole tervikuna põhjendatud. Kostja

esitatud menetlusdokumentides väljendatud seisukohad kattuvad osaliselt, mistõttu ei

ole kohtu hinnangul põhjendatud, et järgnevate menetlusdokumentide koostamine on

kostja esindajal võtnud ca sama kaua kui hagile vastuse koostamine. Kohus peab

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 12 tundi. Seega on kostja menetluskulu 600 eurot,

millest 15%, st 90 eurot jääb hageja kanda.

Kohus tasaarvestab poolte vastastikkused menetluskulude hüvitamise kohustused ja

mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 104,96 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik