4-17-4430/9 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2017 Raplas

Väärteoasja number 4-17-4430 Kohtu koosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Aivi Meister

Väärteoasi M. väärteoasi nr 2700,17,001887 LS § 227 lg 3 järgi F

Menetlusalune isik

M. F , EV kodanik, emakeel eesti keel, reg XXX

elukoht: xxxxxxxx vald, xxxxxxxx alevik, xxxxxxxx tn 7,

tegelik , elukoht: xxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx pst xxxxxxx töökoht: EM. OÜ, 6 kehtivat väärteokaristust, F

kontaktid: , 56 33 77 52 ergo.sade@gmail.com

Kohtuvälise menetleja esindaja Kohtuistungi toimumise aeg

Aigi Baumeister

25.09.2017

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M. LS § 227 lg 3 järgi ja karistada F teda arestiga viisteist (15) päeva.

KarS § 69 lg 1 järgi asendada arest 15 tunni üldkasuliku

tööga, mille tegemise tähtajaks määrata kaks (2) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

Otsus saata üldkasuliku töö korraldamiseks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale.

Lisakaristusena ära võtta M. -ilt mootorsõiduki F

juhtimise õigus kolmeks (3) kuuks. Viie päeva jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist on M. kohustatud F

loovutama oma juhitunnistuse Maanteeameti liiklusregistrile.

Edasikaebamise kord: Apelatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud

maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, kui kohtuotsus oli pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav,

s.o alates 16.10.2017.

Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad 04.08.2017 koostati M. -ile väärteoprotokoll selles, et tema 04.08.2017 kella 15.35 ajal Rapla F maakonnas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 87. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Peugeot Partner reg nr

xxxxxx kiirusega 145 +/- 5 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Seega ületas M. lubatud sõidukiirust vähemalt 50 km/h. M. tegevus on kvalifiteeritud LS § F F

227 lg 3 järgi. 25.08.2017 saatis Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskond väärteoasja arutamiseks kohtualluvusse.

25.09.2017 toimunud kohtuistungil taotles kohtuväline menetleja M. karistamist 04.08.2017 F

toime pandud rikkumise eest 15 päeva arestiga ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks. Kohtuväline menetleja põhjendab karistuse valikut asjaoluga, et M. on varem F

korduvalt samalaadsete rikkumiste eest karistatud ja talle on kohaldatud erinevaid karistusi, kuid ükski neist ei ole täitnud oma eesmärki, s.o mõjutanud M. seaduskuulekalt käituma. F

M.F oma süüd talle inkrimineeritava väärteo toimepanemises ei eita. Kiiruseületamist on põhjendanud sellega, et tee oli tühi ja tal oli kiire. Arestile vastu ei vaidle, kuid palub selle asendada

üldkasuliku tööga. Juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena raskendaks tal pere ja firma eest hoolitsemist. On nõus sellega, et lisakaristusena load mõneks ajaks ära võetakse.

Kohtu seisukoht

M. süü LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemises on tõendatud kiirusmõõturi F

kasutamise protokolliga, tunnistaja Julia Sorokina ütlustega ja tema enda poolt süü täieliku omaksvõtuga. LS § 227 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti ja sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümneks kuuks. Sama paragrahvi lg 5 p 3 järgi võib lg 3

ettenähtud väärteo puhul kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni.

KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitse huvisid. Kuna M. tunnistab oma rikkumist, võib seda F käsitleda KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud kergendava asjaoluna.

Karistusõiendist nähtuvalt on M. kuus kehtivat karistust liikluseeskirjade rikkumise eest. F

Neli neist on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi (lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h) ja kaks LS § 221 lg 1 järgi (juhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine foori

keelava tule ajal). Süüdlast on karistatud viiel korral rahatrahviga ja ühel korral sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Varasemad väärteod on toime pandud perioodil 29.08.2015 kuni 13.01.2017.

M. karistusõiendi põhjal teeb kohus järelduse, et kõnesoleva, so 04.08.2017 toime pandud F

rikkumise puhul ei olnud tegemist juhusliku või ettevaatamatu käitumise, vaid M. -ile F

tavapärase juhtimisstiiliga, mida iseloomustab liigne kiirustamine nii maanteel kui ristmikel.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja taotlus karistada süüdlast arestiga ja

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega, on põhjendatud ja seaduslik, kuna varasemad

karistused soovitud mõju M. käitumisele avaldanud ei ole. Kuna aresti puhul on tegemist F raskeima karistuliigiga, peab kohus õiglaseks vähendada kohtuväise menetleja taotletud lisakaristust

seaduses ettenähtud miinimumini, s.o kolmele kuule. Kohus leiab, et süüdlase taotlus, asendada

arest üldkasuliku tööga, on otstarbekas rahuldada. M. -ile ei ole varem aresti mõistetud ega F määratud ka üldkasulikku tööd.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Randjärv kohtunik