1-11-7711/223 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

1-11-7711

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2017, Valga Täitmiskohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Reelika Käis Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör K. Z. Kriminaalasja number 1-11-7711 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Ragnar Abarenkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav Ragnar Abarenkov . Isikukood: 37610142714 viibib ; karistuse kandmisel Tartu Vanglas (karistuse kandmise algus 31. 2011 27. september 2018) märts ja lõpp

Kaitsja Vandeadvokaat K. S. -post ) (e XXX Kohtuistungi vorm ja toimumise aeg Kaugkohtuistung, 10. oktoober 2017

RESOLUTSIOON

1. Ragnar Abarenkov temale Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2012. a otsusega Jätta kriminaalasjas nr 1-11-7711

mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2. K. S. Ragnar Abarenkovile Määrata Advokaadibüroole osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 160 (sada kuuskümmend) 80 (kaheksakümmend) eurot ja senti (sh käibemaks) ja arvata see menetluskulu hulka. Mõista see menetluskulu välja Ragnar Abarenkovilt. Menetluskulu tuleb tasuda kuu aja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Kui kulu ei tasuta täies ulatuses tähtaegselt, hakkab seda välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai 15 ( ) va

idlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1-11-7711

2

1. R. Abarenkov tunnistati Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1- 11-7711 kokkuleppemenetluses 184 lg 2 p-de 1 ja 2 süüdi karistusseadustiku (KarS) § järgi ning teda karistati 3-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka ka eelvangistuses viibitud 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi seega 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ndati mõistetud karistust Tartu

alusel suure Maakohtu 1. aprilli 2011 otsusega mõistetu karistuse, s.o 4 aasta 5 kuu ja 29 päevase d vangistuse, võrra lõplikuks mõisteti seega 7 päeva vangistust. ; karistuseks aastat 5 kuud ja 27 Karistuse kandmise aja algust arvestati alates 31. 2011 ning see 27. septembril märtsist lõpeb 2018.

2. Tartu Vangla 23. augustil 2017 saabusid Tartu Maakohtu Valga kohtumajale dokumendid R. Abarenkovi Vangla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. hinnangul on R. Abarenkovi puhul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus j 19% ärgmise 2 aasta jooksul ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 47%. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist.

3. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on R. Abarenkovi kriminaalkorras karistatud kuuel korral ning reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. R. Abarenkovi viimane kuritegu oli narkoo . Varasemalt on teda karistatud aga huligaansuse, raskendavail tikumide käitlemine asjaoludel tahtliku tapmise, , salajase varguse, narkokuriteo ning kelmuse eest. röövimise Kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli sõltuvusainete tarvitamine eesmärgiks ning majandusliku kasu saamine.

4. Kinnipeetav keeldus osalemast sotsiaalprogrammis Eluviisitreening , „ “ kuid ta läbis programmi hetk , kus ta „Õige “ oli motiveeritud kaasa töötama, oskas arutleda ja analüüsida. Programmi läbiviija hinnangul on R. Abarenkov sotsiaalselt avatud, ta tegutseb pigem hetke ajel, ei kaldu muretsema ning on järeleandlik välistele mõjutustele. Karistatu on vanglas osalenud majandusabitöödel – tema töödistsipliin oli hea. 30. mail 2016 paigutati süüdimõistetu edasise karistuse kandmiseks avavanglasse, kus ta liigub jär väljaspool vanglat elevalveta (kauplused ja jumalateenistus); lisaks on ta

lühiajalise väljasõidu raames käinud ka kodukülastusel ega ka järelevalveta . Probleeme ei ole R. Abarenkovil esinenud ei avavanglas

liikumiste puhul.

5. R. Abarenkovil pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi.

6. Kinnipeetav asub vabanemise korral elama oma emale L. A. kuuluvasse 1-toalisesse korralikku kööktuppa aadressil Õ käitumisraskuste tõttu suunati R. Abarenkov

. XXX pija koolist p isik alles vanglas. Vabanemise korral sühhiaatriakliinikusse. Põhihariduse omandas hakkab R. Abarenkovil puudub. karistatu saama töövõimetuspensioni, kuid kindel töökoht Süüdimõistetul on oma lähedastega head ja toetavad suhted. Oma endise abikaasaga R. Abarenkov aga läbi ei käi. Kuritegelikule teele asus R. Abarenkov juba 14-aastaselt. Kuritegude põhjuseks mõju. oli suuresti kaaslaste R. Abarenkov senise tutvusringkonna moodustavadki paljuski kriminaalkorras karistatud isikud. Alkoholijoobes ja võib R. Abarenkov norida tüli rakendada . vägivalda Tõsi, R. Abarenkov on ajapikku tarvitamist vähendanud, aga alkoholi täielikult alkoholist loobuda ta suutnud ei ole. Kinnipeetav on proovinud narkootikume: ta tarvitas neid pingete maandamiseks ja ärkvel püsimiseks;

ise R. Abarenkov narkootikumide tarvitamises probleemi Kinnipeetaval . R. Abarenkov on ei näe. on diagnoositud psüühikahäire 40% ulatuses töövõimetu. Kinnipeetav on riskiva ja hoolimatu elustiiliga. Viimase aasta jooksul on kinnipeetav vangistuses korralikult. käitunud

1-11-7711

3

7. Kriminaalhooldusametnik

on esitanud sellise arvamuse. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, õde, kaks venda ning tädid oma peredega. R. Abarenkovi ema sõnul tekkisid tema pojal probleemid, kui ta tutvus oma endise abikaasaga, kellega koos R. Abarenkov tarvitas uimasteid. poeg hakkab saama tuspensioni, Samuti ütles kinnipeetava ema, et tema töövõime kuid esialgu on tema ise ja R. Abarenkovi

Abarenkovit materiaalselt toetama õde nõus R. . Pereliikmed loovad, et R. Abarenkov leiab . Kriminaalhooldusperioodil endale kiiresti töökoha ei allunud karistatu kriminaalhooldusele: ta oli tagaotsitav, ta vahistati ning tema karistus pöörati täitmisele.

8. 28. septembril 2017 saabus kohtule teatis P. R. -lt, mille kohaselt on nad OÜ nõus pakkuma R. Abarenkovi vabanemist. le tööd ka pärast kinnipeetava vanglast

9. 4. oktoobril 2017 saabusid täiendavad dokumendid ka vanglast: distsiplinaarmenetluse käskkiri ja otsus karistatu kinnisesse vanglasse ümberpaigutamiseks. Kinnipeetav R. Abarenkovile määrati 29. septembril 2017 distsiplinaarkaristus, kuna ta rikkus lühiajalisel

väljasõidul viibides reegleid: viibis kohas, kus viibimiseks tal vangla luba ei olnud. Eeltoodu tõttu paigutati isik 29. septembri 2017. a otsuse alusel ümber kinnisesse vanglasse.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

10. KrMS § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ta ei soovi kohtuistungist osa . leidis t ei peaks võtta Prokurör , et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastama. R. Abarenkovit on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Kuritegude soodusteguriks on 30. maist sõltuvusainete tarvitamine. Süüdimõistetu on alates 2016. a paigutatud avavanglasse ning järelevalveta tähel liikumises pole rikkumisi datud. Positiivne on see, et R. Abarenkov on osalenud sotsiaalprogrammis „Õige Hetk , tal on “ toetavad lähedased ning vabanemise korral nii kindel elukoht kui ka kindel sissetulek töövõimetuspensioni näol. Negatiivne aga R. Abarenkovi isik ja asjaolu, et ta keeldus läbimast sotsiaalprogrammi Eluviisitreening narkootikumide tarvitamises „ “. Süüdimõistetu ise ei näe probleeme ning varasemalt pole R. Abarenkov kriminaalhooldust

läbinud ja on kuulutatud tagaotsitavaks. ei toeta isiku Kriminaalasja menetlemisel osalenud ringkonnaprokurör vabastamist.

11. Kinnipeetav

kohtuistungil, et ta ütles soovib enne tähtaega vanglast vabaneda. Tal on olemas töökoht pesumajas. Alkoholi ega narkootikume ta ei poolda. Narkokuritegu seisnes selles, et ta hoidis 3 grammi uimastit oma otstarbeks. Septembri lõpu distsiplinaarkaristuse sai ta selle eest, et läks otse koju sõitmise asemel pesumajast läbi, et saada ennetähtaegse vabastamise menetluse tarvis tõendit temal töö olemasolu kohta. „Eluviisitreeningust“ ta otseselt ei keeldunud: ta ei tahtnud oma isiklikest asjadest teiste juuresolekul rääkida ning soovis seepärast individuaalprogrammi, ent seda talle ei võimaldatud. XXX asuv korter ongi temale mõeldud, sealsamas majas elavad kaks tema tädi ja tema vend. Tagaotsitavaks kuulutati ta seetõttu, et läks Soome tööle. Oma viimase vägivallakuriteo sooritas ta 1998. aastal.

12. Kinnipeetava kaitsja

asus seisukohale, et R. Abarenkov tuleks vanglast enne tähtaega välja lasta. Vanglas on kinnipeetav käitunud hästi. Kahjuks rikkus R. Abarenkov 3. kodukülastuse ajal külastusrežiimi. Süüdimõistetul on elukoht, toetavad sugulased, töökoht ja pension. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest soovib R. Abarenkov loobuda.

KOHTU SEISUKOHT

1-11-7711

4

13. Kohus R. Abarenkovi v vabastamata jätab angistusest tingimisi enne tähtaega ja põhjendab oma . otsustust järgmiselt

14. R. Abarenkov kannab karistust esimese astme kuriteo eest: Tartu Maakohus tunnistas ta 24. jaanuari 2012. a 184 lg 2 p-de 1 ja 2 oma sanktsioonist ja otsusega süüdi KarS § järgi, mis on KarS § 4 lg KarS § 76 lg 2 kohaselt võib kohus -st 2 tulenevalt esimese astme kuritegu. p 2 tahtliku esimese astme kuriteo toime pannud inimese tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. R. Abarenkov on temale mõistetud 7 aasta 5 kuu ja 27 pikkusest vangistusest kandnud enamuse, s.o 6 aastat ja 6 kuud. Seega on päeva ära kinnipeetav kaks kolmandikku ja see ära kandnud enam kui temale mõistetud karistusajast ületab Karistust on kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). on KarS § 4 kuud. Niisiis -s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks t

äidetud.

15. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loeteletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendade § 6 lg s. Tulenevalt vangistusseaduse -st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just

uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kaudselt viitab sellele ka karistusjärgset käitumiskontrolli reguleeriv KarS § 871 lg 1 p 3, mille kohaselt tuleb prognoosida, kas süüdlane võib toime panna uusi kuritegusid. Ka õiguskirjanduses on leitud, et KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabadusse laskmise korral toime uue kuriteo (Pikamäe – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 76/4.2.1). Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus: RKKKm 3-1-1-12-17, p 20. Olgu viimaks viidatud, et ka nt Saksamaal leitakse ennetähtaegse menetluse raames, et oluline on üksnes uute kuritegude oht (nt nn olulised ei ole, sest need . Üldpreventiivsed kaalutlused ühiskonna õiglustunne) saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja. Võimalikku nn kättetasumishuvi ( ) saab ennetähtaegse vabastamise menetluses Genugtuungsbedürfnis arvestada üksnes käitumiskontrolli nõuete – Schönke/Schröder kehtestamisel. (Stree/Kinzig zum StGB. 29. Auflage, § 57/10–13).

16. Mida raskemaid kuritegusid on kinnipeetavalt karta, sest väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi (Stree/Kinzig – Schönke/Schörder zum Strafgesetzbuch, 29. Auflage, § 57/15; Fischer zum Strafgesetzbuch, 63. Auflage, § 57/12). Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. R. Abarenkov on sooritanud erinevat laadi kuritegusid: vargused, röövimine, tahtlik tapmine raskendavatel asjaoludel, kelmus, uimastite käitlemine nii vanglas kui ka vabaduses. Seega tuleb R. Abarenkovilt ka tulevikus karta sarnaseid tegusid. Samas pani R. Abarenkov suurema osa neist tegudest (vargused, röövimise, tahtliku tapmise

1-11-7711

5 raskendavatel asjaoludel ja kelmuse) toime juba kaua aega tagasi ja see vähendab nende uuesti aset leidmise tõenäosust. Siiski ei saa neid tegusid retsidiivsusprognoosi püstitades ka täielikult arvesse võtmata jätta. Eriti kehtib see raskendavatel asjaoludel tahtliku tapmise kohta, mis on üliraske kuritegu. Ka R. Abarenkovi viimane kuritegu – uimastite käitlemine –

on range sanktsiooniga kuritegu, aga abstraktse ohudeliktina siiski oluliselt leebem raskendavatel asjaoludel tahtlikust tapmisest. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et R. Abarenkovi vabastamine eeldab seda, et tõenäosust tema tulevaseks kuritegevusvabaks eluks peab olema suhteliselt kõrge. Nii see aga kohtu hinnangul ei ole.

17. Tõsi, mitmed asjaolud viitavad sellele, et R. Abarenkov kuritegusid toime panema ei hakka. Tema elutingimused saavad olema head: tal saab olema korter majas, kus elavad mitmed talle lähedased inimesed ja teda toetavaid isikuid on lisaks neile majaelanikele veelgi. Selline elukeskkond ja toetus lähedaste poolt võib R. Abarenkovil aidata õiguskuulekas olla. Vanglas on R. Abarenkov viimasel ajal korralikult käitunud, mistõttu võib loota, et ta teeb seda ka väljaspool vanglat ja suudab muu hulgas kuritegudest hoiduda. Kinnipeetaval oleks vabanemise korral töö pesumajas: töö olemasolu vähendaks jõudeaega, mida R. Abarenkov võiks kulutada kuritegude toimepanemisele (kas igavusest või uimastite tõttu) ja tööst saadav sissetulek vähendaks raha hankimisele suunatud kuritegude ohtu.

18. Eelöeldu siiski R. Abarenkov vabastamist ei tingi. i

19. Praegusele vangistusele eelnenud vangistuse kandmiselt vabastati R. Abarenkov ennetähtaegselt. Katseaega aga süüdimõistetu läbida ei suutnud, sest ta pani pärast vabanemist toime narkokuriteo. Et ta tegi seda varem, võib see toimuda ka edaspidi.

20. Positiivseks ei saa pidada ka „Eluviisitreeningu“ läbimata jätmist. Ehkki individuaalne töö võiks grupilisest tegevusest tõesti efektiivsem olla, ei saa siiski eeldada, et programmi läbimine grupis mõttetu on. aga jättis programmi läbimata ehk ta jättis kasutamata ühe R. Abarenkov võimaluse, mis võiks tal aidata õiguskuulekaks jääda.

21. Eeskätt aga kõnelevad R. Abarenkovi vabastamise vastu kaks asjaolu.

22. Kõigepealt peab viitama süüdimõistetu narkootikumiprobleemile. Kinnipeetav on tarvitanud narkootikume ja teda on ka kahe narkokuriteo eest karistatud (ühe pani ta toime vanglas ja teise vabaduses). See aga viitab sellele, et R. Abarenkovil on vähemalt mõningane sõltuvus narkootikumidest. Narkootikumid aga võivad inimese allutada endale sama hästi kui täielikult ja ajendada teda mitmel moel kuritegusid toime panema. Nii näiteks kätkevad narkootikumid endas varavastaste kuritegude riski, sest inimesel võib olla tarvis hankida raha uimastite soetamiseks. Samuti võib narkojoove tingida vägivallakuritegusid. Viimaks on võib narkootikumide käitlemine juba iseenesest raske kuritegu olla. i minevik näitab, R. Abarenkov et ta on kokku puutunud kõigi eelmainitud kuriteoliikidega. Narkootikumid võivad teda uuesti sellele teele suunata. Et R. Abarenkov on mitu aastat sunnitult narkootikumidest eemal olnud, ei tähenda, et ta neid edaspidi enam ei tarvita: ta pani ka oma viimase narkokuriteo toime pärast pikka vangistust (ja narkootikume vajas ta tema poolt kohtule öeldu kohaselt oma tarbeks). Kohus nõustub vangla ja prokuröriga, et kinnipeetav suhtub oma uimastiprobleemi liiga

kergekäeliselt: ta võib tõepoolest hetkel uskuda, et ta enam uimasteid ei tarbi, aga tema minevik näitab seda, et see uskumus ei pruugi baseeruda kuigi kindlal alusel.

23. Oluline on ka see, mis juhtus 11. septembril 2017. Selleks päevaks sai R. Abarenkov kodukülastusloa: ta võis minna . Kohtule põhjendas XXX. XXX Tema aga suundus R.

1-11-7711

6 Abarenkov seda sellega, et tahtis oma tööandja juurest tuua töötamist tõendavat dokumenti. See põhjendus on juba iseenesest väheusutav, sest R. Abarenkov on piisavalt intelligentne inimene ja saab aru, et dokumente on võimalik saata ka postiga või võtta kaasa siis, kui ta uuesti tööle läheb. Distsiplinaarmenetluse käskkirjast aga ilmneb ka info, mida R. Abarenkov kohtule ei öelnud. Kui kinnipeetav nägi viibides vanglatöötajaid enda poole tulemas, hakkas ta XXX nende eest ära jooksma. Sealjuures üritas ta pista endale püksi mingit eset. Põgenemise käigus aga viskas R. Abarenkov selle eseme kuhugi ära. Vanglatöötajatel seda üles leida ei õnnestunud. Küll aga ei pidanud vanglatöötajad võimalikuks, et see ese oli vene maksumärkidega sigaretipakk, mis oli ühel laual ja millele R. Abarenkov hiljem osutas: R. Abarenkovi käes olnud ese oli sellest suurem. Selline käitumine on uute kuritegude ohtu silmas pidades selgelt alarmeeriv. Esiteks võib viidata sellele, et hakkab järelevalve alt vabanedes R. Abarenkov panema toime tegusid, mis ei ole lubatavad. Tema minevikku silmas pidades võivad need teod olla kuriteod. Konkreetsemaks minnes aga ei saa siingi vaadata mööda R. Abarenkovi uimastiprobleemist. Kinnipeetav on käidelnud narkootikume nii vanglas kui vabaduses ja seetõttu on võimalik, et ka see tundmatu ese oli seotud narkootikumidega (või suisa kujutaski endast narkootikume). Et see jääb pelgalt oletuseks, ei tähenda, et kohus sellele tugineda ei saa: e raames prognoosib kohus inimese ohtlikkust ja nnetähtaegse menetluse põhjendatud kahtlusi tema ohutuse osas tuleb hinnata süüdimõistetu kahjuks (Fischer zum StGB. 63. Auflage, § 57/17c).

24. Eelnev kohus R. Abarenkovi vabastamata. at kokku võttes jätab ennetähtaegselt

25. Süüdimõistetu kaitsja K. S. esitas kohtule kirjaliku taotluse 160,80 eurose riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Kohus rahuldab selle taotluse ja arvab nimetatud tasu menetluskulude hulka. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri otsesõnu seda, kelle kanda see menetluskulu jääb. Sellele küsimusele vastamisel tuleb lähtuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. veebruari 2016. a määrusest nr 3 16, kus on analüüsitud -1-1-1- menetluskulude hüvitamist karistusjärgse käitumiskontrolli puhul. Riigikohus leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmise korral jääb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 alusel riigi kanda, sest a) kohtul on selles menetluses suur diskretsiooniõigus, b) menetlus toimub kinnipeetava tahtest sõltumata ja c) menetluse tulemiks võivad olla süüdimõistetud isiku põhiõiguste uued riived, mistõttu ei saa taunida süüdistatava soovi kaasata menetlusse kaitsja (vt p 9). Ennetähtaegse vabastamise korral esinevad samuti käesoleva määruse eelmises lauses viidatud alused a ja b. Küll aga ei esine alust c, sest ennetähtaegse vabastamise menetluses ei saa kohus isiku olukorda senisest halvemaks muuta. Olukord on suisa vastupidine, sest riik võib vangile vastu tulla ja tema situatsiooni paremaks muuta: vabastada ta enne seda, kui ta on lunastanud oma kuriteo, kandes ära kogu tema süüle vastava karistuse. Seetõttu ei saa panna riigile kohustust kanda ennetähtaegse vabastamise menetluses tekkiv kaitsjatasu. Niisiis tuleb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. veebruari 2016. a määruse nr 3-1-1-1-16 p 9.3 ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista R. Abarenkovilt. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/