1-16-10618/45 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

1-16-10618

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2017, Valga Täitmiskohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Reelika Käis Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Külli Zimm Tõlk Alla Korkin Kriminaalasja number 1-16-10618 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid T.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav T.M . Isikukood: XXX viibib ; karistuse kandmisel Tartu Vanglas (karistuse kandmise algus 30. jaanuar 2017 12. veebruar 2018) ja lõpp

Kohtuistungi vorm ja toimumise aeg Kaugkohtuistung, 10. oktoober 2017

RESOLUTSIOON

Jätta T.M temale Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-10618 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega

vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai 15 ( ) vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.M tunnistati Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16- 10618 (kokkuleppemenetluses) süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi ning teda karistati 1-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti T.M ile - liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust, liites üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 15. septembri 2016. a otsusega mõistetud 10 kuu pikkuse vangistuse. (1 aasta ja 5 kuud) KarS § 65 lg 1 teise lause alusel arvati mõistetud karistusest maha Tartu Maakohtu 15. septembri 2016. a otsusega mõistetud osaliselt ärakantud karistus 4 kuud ja 17 päeva vangistust; kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi seega 1 aasta ja 13 päeva

1-16-10618

2 vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestati otsuse kuulutamisest, s.o alates 30. jaanuarist 2017. Vangistus 12. veebruaril 2018. lõpeb

2. 2. augustil 2017 saabusid Tartu Maakohtu Valga kohtumajale Tartu Vangla dokumendid T.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla hinnangul on T.M-i puhul uue 78%

ja kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 59%. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist.

3. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on T.M-i kriminaalkorras karistatud üheksa kor

da (millest kaks kustunud ning reaalset vanglakaristust kannab ta juba seitsmendat korda. Praegu ) kannab ta karistust varguse eest ning ka varem on teda korduvalt karistatud varguste, aga ka röövimiste eest sõltuvusainete tarvitamine ning . Kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli eesmärgiks majandusliku kasu saamine.

4. Tulenevalt kinnipeetav T.M-ile a lühikesest karistusajast ei ole taasühiskonnastavaid tegevusi määratud.

5. T.M ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi.

6. Kinnipeetav elas enne vangistust koos elukaaslasega XXX. Vabanemise korral soovib ta aga asuda elama oma isa juurde . Karistatu isa vajab oma tervisliku abi. T.M XXX seisundi tõttu on 8. klassi haridus. . Vahetult enne vangistust isik Isiku sõnul on ta teinud juhutöid aga ei töötanud ning hankis sissetulekut ebaseaduslikul teel. T.M i väitel saaks ta - vabanedes minna tööle , ent tõend seda väidet ei XXX kinnita. T.M on lisaks isale kaks venda, kellega ta saab hästi läbi. Isiku mõlemad vennad on samuti kriminaalkorras karistatud, ent on jätnud nüüdseks

oma kriminaalse eluviisi selja taha. Enamiku karistatu suhtlusringkonnast moodustavad kr inaal taustaga isikud T.M hakkas juba noorukina im se alkoholi tarvitama ning mitmed oma kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamist kinnipeetav enese jaoks siiski probleemiks ei pea: ta võidab, et ta seda edaspidi enam ei tarvita. Ka narkootikumide tarvitamist alustas T.M juba noores eas. Varasemate vangistuste jooksul on ta osalenud erinevates uimastite tarvitamise vastu suunatud programmides, kuid on sellest hoolimata vabanedes . Ka narkootikumide tarvitamist jätkanud praegu väidab T.M, et soovib uimatite tarvitamise maha jätta. T.M on impulsiivne ja tema probleemide lahendamis oskus on puudulik. Vanglas on T.M-i olnud e käitumine hea.

7. Kriminaalhooldusametnik

on esitanud sellise arvamuse. Rahvastikuregistri andmetel on T.M vallaline ja tal on mehel alaealine laps. ülalpeetavad puuduvad, kuid väidetavalt üks Karistatu isa A. V. suhtlusringkonnast kriminaalse taustaga (sh väitel on enamik poja kinnipeetava vennad). Kriminaalhooldusel on T.M olnud kaks korda ning mõlemal korral kriminaalhooldus ebaõnnestus.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. KrMS § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt t ei peaks vabastama.

1-16-10618

3 9. Kinnipeetav

avaldas kohtuistungil, et ta tahab enne tähtaeg vanglast välja pääseda. Ta on aru saanud, et talle pole narkootikume vaja. Ta soovib minna mingitesse narkootikumide vastu suunatud gruppidesse. Tema isa vajab tema abi. T.M soovib minna tööle oma venna juurde . XXX

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohus jätab T.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja põhjendab oma otsustust järgmiselt.

11. T.M kannab karistust KarS 199 lg 2 p-de 7 ja 9 oma sanktsioonist ja § järgi, mis on KarS § 4 lg KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise -st 3 tulenevalt teise astme kuritegu. astme kuriteo toime pannud inimese tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdlane on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. T.M on temale mõistetud 1 aasta ja 13 päeva pikkusest vangistusest kandnud enam kui 8 kuud. Seega on kinnipeetav poole temale ära ära kandnud enam kui mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vang äidetud. istusest vabastamiseks t

12. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loeteletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendade § 6 lg s. Tulenevalt vangistusseaduse -st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kaudselt viitab sellele ka karistusjärgset käitumiskontrolli reguleeriv KarS § 871 lg 1 p 3, mille kohaselt tuleb prognoosida, kas süüdlane võib toime panna uusi kuritegusid. Ka õiguskirjanduses on leitud, et KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabadusse laskmise korral toime uue kuriteo (Pikamäe – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 76/4.2.1). Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus: RKKKm 3-1-1-12-17, p 20. Olgu viimaks viidatud, et ka nt Saksamaal leitakse ennetähtaegse menetluse raames, et oluline on üksnes uute kuritegude oht. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja. Võimalikku nn kättetasumishuvi ( ) saab ennetähtaegse vabastamise menetluses arvestada üksnes käitumiskontrolli nõuete kehtestamisel. (Stree/Kinzig – Schönke/Schröder

zum StGB. 29. Auflage, § 57/10–13).

13. Mida raskemaid kuritegusid on kinnipeetavalt karta, sest väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi (Stree/Kinzig – Schönke/Schörder zum Strafgesetzbuch, 29. Auflage, § 57/15; Fischer zum Strafgesetzbuch, 63. Auflage, § 57/12). Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt

1-16-10618

4 juba toime pandud kuritegude põhjal. T.M on sooritanud eeskätt vargusi, aga ka röövimisi. Seega tuleb temalt ka tulevikus karta sarnaseid tegusid. Varguste näol on tegemist keskmise raskusega või isegi keskmisest kergemat laadi kuritegudega. Röövimised on aga keskmisest raskemad kuriteod. Siiski tuleb arvestada seda, et rööve pole T.M juba aastaid toime pannud. T.M-i vabastamine ei eelda

osust See tähendab seda, et väga kõrget tõenä tulevaste kuritegude mitte aset leidmise osas, aga kuritegevusvaba elu lootus peab siiski olema võrdlemisi kõrge ei ole: on väga tõenäoline, et süüdimõistetu hakkab tulevikuski . N see aga ii kuritegusid sooritama.

14. Retsidiivsusprognoosi jaoks relevantsetest asjaoludest kõneleb kohtu hinnangul T.M i - kasuks eeskätt vaid sotsiaalprogrammide läbimine vanglas: see annab alust loota, et T.M edaspidi meelemürke ei tarvita ja sellest lähtuvalt kuritegusid ei soorita (vt meelemürkide ja kuritegude seose kohta käesoleva määruse p ). Ära märkimist väärib siiski ka T.M i isa - 20 väidetav haigus: oma lähedase inimese eest hoolitsemine võib kurjategijat õiguskuulekal teel hoida.

15. Siiski tuleb käesoleva määruse eelmises punktis nimetatud asjaolusid tugevasti relativeerida.

16. Kõigepealt tuleb tähele panna seda, oma sõltuvusprobleemidega on T.M tegelenud ennegi, ent tulutult. Ei ole põhjust eeldada, et seekordsed programmid viljakamaks osutuvad. Tähelepanu tuleb juhtida ka sellele, et T.M on tema minevikku silmas pidades oma edaspidise õiguskuuleka elu osas põhjendamatult optimistlik: väide, et ta enam edaspidi lihtsalt meelemürke ei tarbi, kõneleb sellest, et T.M pole lõpuni aru saanud, et ta peab sama hästi kui kogu oma energia suunama meelemürkidest täielikule hoidumisele ja see saab olema raske.

17. Oma isa eest hoolitsemisse puutuvalt tuleb aga öelda järgmist. Esiteks ei ole kinnipeetav kuidagi tõendanud, et tema isal terviseprobleemid on. Isegi kui see aga nii on, ei ole see T.M iuute kuritegude ohtu silmas pidades kuigi oluline. Isegi kui T.M soovib pühenduda oma isa eest hoolitsemisele, ei pruugi see tal oma mõnuainete sõltuvuse tõttu õnnestuda.

18. Ülejäänud asjaolud räägivad selgelt selle kasuks, et T.M hakkab uuesti kuritegusid toime panema.

19. Kõigepealt viitab sellele äärmiselt ilmekalt T.M i minevik. Ta on kuritegusid - sooritanud korduvalt ja ka vanglas on ta viibinud juba seitse korda. See näitab seda, et T.M ipuhul ei saa loota vangla rehabiliteerivale toimele. Niisiis pole ka praeguse vangistuse puhul alust arvata, et see on T.M i õiguskuulekale teele suunanud. -

20. Äärmiselt oluline on ka see, et T.M on pikaaegne alkoholi ja narkootikumide tarvitaja. Need meelemürgid võivad inimese sama hästi kui täielikult endale allutada. T.M iga - nii läinud ongi: mõnuained on teda minevikus mitmel puhul mitmel moel kuritegusid toime panema suunanud. Et nad on seda teinud varem, teevad nad seda suure tõenäosusega ka edaspidi.

21. Kui lisada käesoleva määruse p s 19 ja 20 toodud ülimalt kaalukatele asjaoludele ka töö -de puudumine – sest lootust saada tööd ettevõttes, kus töötab tema vend, ei saa loomulikult samastada töö olemasoluga – (mis võib T.M i uuesti varavastaste kuritegude toime -

1-16-10618

5 panemisele suunata), saab öelda üksnes seda, et T.M i poolsed uued kuriteod on väga - tõenäolised. Seetõttu ei ole võimalik T.M i vabastada. -

/allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik täitmiskohtunik