2-14-34928/41 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Korteriühistu Jõhvi Hariduse 4 hagi rahuldada. Kohtuasja number 2-14-34928 Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2017. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Korteriühistu Jõhvi Hariduse 4 hagi J. A. vastu võlgnevuse nõudes Hagihind

1 062,78 eurot Kohtuistungi toimumise aeg

03. oktoober 2017. a

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja 1:

Kostja 2:

Korteriühistu Jõhvi Hariduse 4 (registrikood 80162283, aadress: Hariduse 4-25, 41534 Jõhvi)

Vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko, JeweLex Advokaadibüroo, e-post: roman.golovenko@jewelex.ee )

J. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, registreeritud elukoht: xxx, elukoht: xxx, tegelik elukoht teadmata)

A. S. (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)

2

2. Välja mõista J. A.ilt korteriühistu Jõhvi Hariduse 4 kasuks 531 (viissada kolmkümmend üks) eurot 39 senti.

3. Välja mõista A. S.lt korteriühistu Jõhvi Hariduse 4 kasuks 531 (viissada kolmkümmend üks) eurot 39 senti.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Jätta hageja menetluskulud kostja J. A.i kanda.

3. Välja mõista J. A.ilt korteriühistu Jõhvi Hariduse 4 kasuks menetluskulude katteks 563 (viissada kuuskümmend kolm) eurot.

4. Välja mõista J. A.ilt korteriühistu Jõhvi Hariduse 4 kasuks viivis menetluskuludelt (563 eurolt) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on hagejal ja kostjal A. S.l õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjale J. A.ile toimetada kohtuotsus kätte avalikult. Kostjal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. Korteriühistu (KÜ) Jõhvi Hariduse 4 esitas 11.11.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. A. vastu 781,33 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu 19.01.2015. a määrusega anti maksekäsu nõue võlgniku vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest asja lahendaval kohtunikuabil tekkis kahtlus võlgniku J. A. tsiviilkohtumenetlusteovõimes (võlgnik viibis hooldekodus).

3

2. Hageja esitas 19.02.2015. a kohtule hagiavalduse J. A. vastu ning nõude suurendamise avalduse. Seisuga 12.02.2015. a on kostja võlgnevus 1 062,78 eurot (põhivõlg 1 019,08 eurot ja viivis 43,70 eurot). Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kostja on Jõhvis Hariduse 4 asuvas elamus korteri nr xx omanik. Elumaja haldab korteriühistu, mille liige on kostja. Kostjal on võlghooldustasu ja kommunaalteenuste tarbimise eest.

3. J. A. suri 01.09.2015. a. Kohtu 01.10.2015. a määrusega võeti hagi menetlusse ning peatati menetlus kuni J. A. pärijate (õigusjärglaste) väljaselgitamiseni, kuid mitte kauemaks kui 4 kuuks.

4. Kohtu 29.03.2016. a määrusega uuendati tsiviilasja menetlus ning senine kostja asendati J.

A. pärijatega – G. S.ga (pärandaja tütar) ja J. A.iga (pärandaja poeg).

5. G. S. ja J. A. teatasid 11.04.2016. a kohtule, et loobuvad korterist võla katteks.

6. G. S. suri 09.05.2016. a. Kohtu 26.05.2016. a määrusega peatati menetlus kuni G. S. pärijate (õigusjärglaste) väljaselgitamiseni, kuid mitte kauemaks kui 4 kuuks. Kohtu 03.02.2017. a määrusega uuendati tsiviilasja menetlus. G. S. vara pärisid tema tütar K. S., tütar E. S. ja abikaasa A. S. Kohtu 07.04.2017. a määrusega asendati kostja G. S. uute kostjatega: A. S.ga,

E. S.ga ja K. S.ga.

7. 29.09.2017. a teatas K. S. kohtule, et ta võõrandas 17.05.2017. a oma osa pärandvara ühisusest tasuta oma isale A. S.le, mistõttu ta ei tunnista hagi.

8. Kohtuistungil 03.10.2017. a teatas K. S. kohtule, et ta võõrandas 02.10.2017. a oma osa pärandvara ühisusest tasuta oma isale A. S.le. Hageja loobus nõudest kostjate E. S. ja K. S. vastu. Kohus lõpetas 03.10.2017. a määrusega menetluse kostjate E. S. ja K. S. suhtes. Hageja taotles, et kohus mõistaks pool võlgnevusest välja pärijalt J. A.ilt ja pool võlgnevusest pärijalt

A. S.lt. A. S. võttis hagi õigeks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

10. Kostja A. S. osas rahuldab kohus hagi seoses kostja õigeksvõtuga.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis kohtuistungil hageja nõude õigeks.

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kirjeldava osa õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

12. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik

4

pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.

13. Nõue kostja J. A.i vastu on põhjendatud, kuna kostja vastutab pärijana pärandaja J. A. võlgade eest (vt kohtuotsuse punkti 13).

14. Kohus selgitab kostjatele, et mõistlik on pärandvara ühisus lõpetada ning pärandvara pärijate vahel ära jagada (PärS § 152-161), sest kaaspärijatena pärandvara valdamine on keeruline.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

15. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

16. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti.

17. Kohus jätab hageja menetluskulud kostja J. A.i kanda seetõttu, et Hariduse 4-xx korteriomandit kasutas J. A., jättes tasumata korteriühistu maksed. Seega oli võlg põhjustatud J. A.i tegevusetusest. Kohus leiab, et ei ole õiglane jätta hageja menetluskulusid kostja A.S. kanda, sest A. S. võttis hagi kohe õigeks (TsMS § 168 lg 5).

18. Kohus leiab, et hageja vajalikud ja põhjendatud kulud on tasutud riigilõiv 200 eurot. Hageja õigusabikuludest on põhjendatud õigusabi kolme tunni ulatuses (3 x 120 eurot), so kokku 360 eurot. Tegemist ei ole keeruka vaidlusega, mistõttu õigusabi kolme tunni osas on piisav.

Õigusabikuludele lisandub dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot.

19. Kostjalt J. A.ilt kuulub hageja kasuks menetluskulude katteks väljamõistmisele kokku 563 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik