2-17-5476/51 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-5476

Tsiviilasi

Mati Luha avaldus võlgade ümberkujundamiseks

Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. septembri 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andres Soosaare määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(võlausaldaja):

Andres

Soosaar

(ik: XXX), esindaja Kerli Kase

Vastustaja (avaldaja/võlgnik): Mati Luht (ik: XXX)

Nõustaja: vandeadvokaat Olev Kuklase

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

Aivar Riisalu (ik: XXX)

LMM Investment OÜ (rk: 10476531)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 5. septembri 2017 määrus ning saata Mati Luha avaldus

võlgade ümberkujundamiseks samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Mati Luht (avaldaja/võlgnik) esitas 05.04.2017 maakohtule avalduse võlgade

ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi enam kui 260 000 euro

ulatuses ja võlgniku igakuise sissetuleku suuruseks on 1500 eurot.

2. Maakohus võttis 24.05.2017 määrusega avalduse menetlusse, määras võlgniku nõustajaks

vandeadvokaat Olev Kuklase ja pani avaldajale kohustuse tasuda nõustaja tasu.

3. Nõustaja hinnangul ei kohelda kavaga ühtegi võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes

teiste võlausaldajatega. Kõigi nõudeid vähendatakse võrdses ulatuses ja kohustuse täitmise

tähtaeg pikeneb iga kohustuse suhtes sama perioodi võrra. Lisaks sellele, et pankrotimenetlus

oleks võlgnikule koormavam, saaks pankrotimenetluses võlausaldajate nõuded rahuldatud

väiksemas ulatuses. Kohustuste täitmisel on rõhk võlgniku töötasul.

4. Võlausaldajad Aivar Riisalu ja LMM Investment OÜ nõustusid kava kinnitamisega.

Võlausaldaja Andres Soosaar kava kinnitamisega ei nõustunud. Võlgnik on end teadlikult

muutnud varatuks. Võlgnik saab juhatuse liikmena ise otsustada, millist töötasu talle

makstakse. Alles praeguse menetluse ajal on JAHH Catering OÜ hakanud võlgnikule maksma

töötasu 1120 eurot kuus. Võlgnevus A. Riisalu ees on fiktiivne.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu

Maakohus

kinnitas

5. septembri

2017

määrusega

M. Luha

võlgade

ümberkujundamiskava järgmiselt:

Võla-

usaldaja

nimi

Kohustuse

kogu-

summa

Kohustuse

täitmise

tähtaja

pikend.

periood

kuudes

Kohustuse

tasumise

sagedus

Kohustuse

täitmiseks

tehtavate

osa-

maksete

arv/suurus

Kohustuse

vähenda-

mise ulatus

(%)

Kohustuse

täitmise

lõpptäht-

aeg

Täitmise

summa

kokku

Andres

Soosaar

44 284,80

eurot

60 kuud /

määruse

jõustumise

kuule

järgneva

kuu

10. kuu-

päevaks

Iga kuu 10.

kuupäev

369,04

eurot kuus

x 59 kuud

1 x 353

eurot

50%

määruse

jõustumise

kuule

järgneva

60. kuu

10. kuu-

päevaks

aastal 2022

22 142,40

eurot

Aivar

Riisalu

140 000

eurot

60 kuud /

määruse

jõustumise

kuule

Iga kuu 10.

kuupäev

637 eurot

kuus x 59

kuud

50%

määruse

jõustumise

kuule

70 000

eurot

järgneva

kuu

10. kuu-

päevaks

x

32 417,00

eurot

järgneva

60. kuu

10. kuu-

päevaks

aastal 2022

LMM

Invest-

ment OÜ

10 000

eurot

60 kuud /

määruse

jõustumise

kuule

järgneva

kuu

10. kuu-

päevaks

Iga kuu 10.

kuupäev

eurot

kuus x 59

kuud

1 x 280

eurot

50%

määruse

jõustumise

kuule

järgneva

60. kuu

10. kuu-

päevaks

aastal 2022

5000

eurot

Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus.

Maakohus kohustas võlgnikku esitama hiljemalt 15. novembril 2017 kohtule ja võlausaldajale

aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Edaspidi tuleb esitada

aruanne iga aasta 15. septembriks.

Menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse

seaduse (VÕVS) § 8 lg 1 alusel nende endi kanda ning nõustaja kulud võlgniku kanda.

Määruse kohaselt on kaks võlausaldajat, kelle nõuded moodustavad enam kui pool pandiga

tagamata nõuetest, nõustunud kava kinnitamisega ja üks võlausaldaja on vaielnud kava

kinnitamisele vastu. Ümberkujundamiskava on võimalik VÕVS § 24 alusel kinnitada.

Võlgnikul on kohustusi enam kui 194 000 eurot, millest ümberkujundamiskava alusel tasutakse

enam kui 97 000 eurot. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat

ebaõiglaselt võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgade ümberkujundamise käigus kujundatakse

võlausaldajate nõuded ümber eesmärgil, et nende nõue pärast ümberkujundamist on rahuldatav

suuremas ulatuses kui võlgniku pankroti korral. Kuivõrd võlgniku varaks on vaid igakuine

töötasu, on võlausaldajatel võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisel võimalus nõude

rahuldamisele suuremas osas kui pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses vara tagasivõitmise

võimaluse

on

nõustaja

hinnanud

perspektiivituks.

Pankrotimenetlusega

kaasneks

märkimisväärne kulu pankrotihalduri tasule ja kulutustele. Võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kestel peab võlgnik pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg-te 4 ja 5 kohaselt saama täies

ulatuses selle osa sissetulekust, millele seaduse kohaselt ei või pöörata sissenõuet, ning lisaks

25% sellest sissetulekust, millele võib seaduse kohaselt pöörata sissenõude. Sissenõuet ei saa

pöörata sotsiaaltoetusele.

Arvestades võlgniku varalist seisundit, on võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnik on

motiveeritud oma kohutusi täitma ja võlgadest vabanema ning kohtul puudub mõistlik alus

kahelda võlgniku tahtes, mis on kajastatud ümberkujundamiskavas. Võlausaldaja A. Soosaare

vastuväited ei anna alust jätta kava kinnitamata. Võlausaldajate huvid on kaitstud ka

VÕVS § 39 lg 3 regulatsiooniga, mille kohaselt taastuvad kreeditoride nõuded kava nurjumisel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. A. Soosaar esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 5. septembri 2017 määruse

tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta M. Luha võlgade ümberkujundamiskava

kinnitamata ja menetluskulud võlgniku kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on võlgnik vara nimekirjas märkinud, et võõrandas 2016. a sügisel (s.o vahetult enne

määruskaebuse esitaja poolt nõude sissenõudmise alustamist) LMM Investment OÜ osaluse

38 000 euro eest OÜ-le Hansabalt. OÜ Hansabalt ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on

võlgniku hea sõber ja koostööpartner A. Riisalu, kes on käsitletav võlgniku lähikondsena

PankrS § 117 mõistes. 38 000 eurot laekumist võlgniku arvelduskontode väljavõtetelt ei nähtu.

On ebausutav, et sellise väärtusega tehing tehti sularahas. Võlgnik on pahatahtlikult

võõrandanud oma peamise vara A. Riisalule, et vältida kaebuse esitaja nõude sissenõudmist;

2) esineb VÕVS § 25 lg 1 p-st 3 tulenev alus ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks, sest

võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke

andmeid oma sissetulekute ja võlausaldajate ehk kohustuste kohta. Kohus pidanuks analüüsima

võlausaldaja vastuväiteid põhjalikumalt ja lisaks kontrollima VÕVS-st tulenevate

ümberkujundamiskava rahuldamata jätmise aluste esinemist.

Võlgniku kohustus A. Riisalu ees summas 140 000 eurot on fiktiivne ja toodud välja selleks, et

võlgnik saaks võlausaldajate häälteenamusega läbi viia võlgade ümberkujundamise kava

kinnitamise ning vähendada määruskaebuse esitaja nõuet poole võrra. A. Riisalu allkirjaga

dokumendid laenu suhtes puuduvad ja puuduvad ka dokumendid, mis tõendaksid laenusumma

üleandmist. Võlgnik on koostanud võlatunnistuse alles 01.03.2017. Ei ole eluliselt usutav, et

kahe eraisiku vahel sõlmitakse laenuleping summas 150 000 eurot, koostamata ühtegi lepingut,

ning et võlgnik on kohustatud tagasi maksma kõigest poole laenusummast.

3) võlgnik saab töötasu LMM Investment OÜ-st ja JAHH Catering OÜ-st, mille juhatuse

liikmeks on ta ise ehk võlgnik saab ise oma sissetuleku üle otsustada. JAHH Catering OÜ on

otsustanud võlgnikule 1120 euro suurust tasu maksma hakata alles ajal, mil võlgnik esitas

kohtule võlgade ümberkujundamise avalduse. Võlgnik näitab oma sissetulekut suuremana, et

mõjutada kohut alustama võlgade ümberkujundamise menetlust ning peatama võlgniku suhtes

täitemenetluse;

4) oleks kohus pidanud lähtudes VÕVS § 24 lg-st 9 nimetama ümberkujundamiskava

põhjenduste hindamiseks eksperdi, kuna esialgse avalduse järgi oli võlgnikul kohustusi

260 000 eurot ja ümberkujundamiskava järgi on võlgnikul kohustusi rohkem kui 194 000 eurot;

5) ei nimetata VÕVS § 18 lg 2 järgi üldjuhul nõustajaks pankrotihaldurit. Kohus pidanuks

põhjendama, miks ta otsustas nõustajaks määrata isiku, kes tegutseb ka pankrotihaldurina.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

7. Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole võlgnik ja A. Riisalu lähikondsed;

2) pakkus A. Riisalu võlgnikule tööd, mille abil võlgnik saab asuda oma võlgu tasuma.

Praeguseks on JAHH Catering OÜ arendamine jõudnud faasi, kus saab hakata juhatuse liikmele

palka maksma ning võlgnik saab koheselt alustada oma kohustuste täitmist;

3) on võlgniku ja A. Riisalu vahel olnud rahalised suhted ca 30 aastat. Võlgnevus A. Riisalu

ees tekkis juba aastatel 1994–1995, kui koos prooviti erastada RAS-i Silmet. A. Riisalu on

võlgnikku ka hiljem erinevates ärides rahaliselt toetanud. Võlgnik sai A. Riisalu käest sularaha

150 000 eurot selle aasta algul, kui sai selgeks, et määruskaebuse esitaja ei soovi võlgnikuga

kompromissi sõlmida;

4) on nõudeid võlgniku vastu vähem, kui seadusest tulenev piir eksperdi määramiseks;

5) ei müünud võlgnik LMM Investment OÜ osakuid liiga odavalt. Keegi teine peale A. Riisalu

ei oleks ostnud 200 000-eurose võlakohustusega äriühingut. A. Riisalu ostis firma, kuna nägi

selle firma ja JAHH Catering OÜ meeskonnas perspektiivi toitlustuses tegutsemisel.

NÕUSTAJA SEISUKOHT

8. Võlgniku nõustaja vandeadvokaat O. Kuklase vaidleb määruskaebusele vastu.

Seisukoha kohaselt:

1) ei ole määruskaebuse esitaja toonud välja asjaolusid ega tõendeid, mis kinnitaksid tema

väiteid tagasivõitmise põhjendatuse ja tulemuslikkuse osas. Määruskaebusest ei nähtu, et osalus

oleks müüdud alla turuhinna või muud moodi võlausaldajaid kahjustades. Võlausaldaja saab ka

ise esitada vastava hagi, kui ta leiab, et tema õigusi on rikutud;

2) isegi kui tagasivõitmine oleks tulemuslik, siis määruskaebusest ei nähtu analüüsi, mis

kinnitaks, et tagasi võidetud vara müümine täitemenetluses/pankrotimenetluses ja saadud

vahendite arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamine oleks tulemuslikum kui võlausaldajate

nõuete rahuldamine võlgade ümberkujundamise menetluse raames;

3) ei ole A. Riisalu võlgniku lähikondne PankrS § 117 mõistes. A. Riisalu selgitas

kohtuistungil, miks oli tema kui võlausaldaja jaoks mõistlikum saavutada võlgnikuga

kokkulepe, et võlgnik jätkab tööd A. Riisaluga seotud firmas ja teenib A. Riisalule võlgnetava

summa tagasi. Tekkivast tulust peaks olema võimalik tasuda mõlemale võlausaldajale;

4) ei ole nõustaja valduses olevatest dokumentidest ning võlgniku ja A. Riisalu selgitustest

lähtudes võimalik antud võlakohustuse tegelikkuses kahelda;

5) ei tulene VÕVS § 24 lg-st 9 kohtu kohustust määrata ekspert, kui kohustusi on vähem kui

200 000 eurot. Määruskaebuse esitaja seda kohtuistungil ka ei taotlenud;

6) VÕVS § 18 lg 2 kolmandast lausest ei tulene, et pankrotihaldurina tegutseva isiku nõustajaks

olemine on välistatud ja et kohus peaks konkreetse isiku nõustajaks määramist põhjendama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja M. Luha avaldus

võlgade ümberkujundamiseks tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

A. Soosaare määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

10. Kohus võib jätta VÕVS § 23 lg 5 alusel võlausaldaja nõude suuruse kindlaks määramata

või määrata selle kindlaks üksnes osaliselt, kui nõuet, mida soovitakse ümber kujundada, kohtu

arvates tegelikult ei ole, selle suurus on ebaselge või nõude õiguspärasust või tõendatust ei ole

võimalik mõistlikult hinnata, mistõttu tuleb nõue või selle ulatus teha selgeks väljaspool

võlgade ümberkujundamise menetlust.

Nimetatud sättest tuleneb selgelt, et ümber saab kujundada selgeid nõudeid ning seetõttu tuleb

võlausaldajate nõuete suurused enne ümberkujundamiskava kinnitamist kindlaks määrata.

Praegusel juhul vaidlustas võlausaldaja A. Soosaar õigeaegselt võlanimekirjas märgitud

võlgniku kohustuse A. Riisalu ees summas 140 000 eurot. Vastuväite kohaselt võib nimetatud

kohustus olla fiktiivne ning märgitud võlanimekirja üksnes selleks, et saavutada ülekaal

ümberkujundamiskava poolt hääletavate võlausaldajate hulgas.

Asja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus A. Soosaare vastuväidet sisuliselt arutanud ega

teinud võlgnikule ettepanekut nimetatud kohustuse olemasolu kohta täiendavaid tõendeid

esitada. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et ainuüksi võlgniku poolt

01.03.2017 allkirjastatud võlatunnistus 150 000 euro laenu saamise kohta A. Riisalult ei ole

piisav tõendamaks võlgniku 140 000 euro suurust kohustust.

Maakohtu seisukoht, et A. Soosaare vastuväited ei ole sellised, mis annaksid aluse jätta võlgade

ümberkujundamiskava kinnitamata, võib olla ennatlik. Ringkonnakohus rõhutab, et võlgade

ümberkujundamise menetlus ei ole mõeldud ebaselgete nõuete ümberkujundamiseks.

Eelnevat kinnitab ka VÕVS § 23 lg 7, millest nähtuvalt saab võlgnik kohtu määrust

võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse kindlaksmääramise kohta eraldi (enne

ümberkujundamiskava kinnitamist) vaidlustada.

11. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus võimaldama menetlusosalistel esitada tõendeid

vaidlusaluse 140 000 euro suuruse kohustuse kohta ning seejärel otsustama, kas võlgniku

märgitud võlausaldaja A. Riisalu nõude suurust on võimalik kindlaks määrata või mitte.

12. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja