1-16-5512/27 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.10.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5512 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi

sekretär Keili Rosar Tõlk Jelena Laas Kriminaalhooldusametnik Jelena Džalalova Kaitsja Vandeadvokaadi abi Deniss Matvejev

määratud korras Kohtuasi S.M süüdistatuna KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi / Erakorraline ettekanne kohta S.M-i Süüdimõistetu S.M, ik XXX, elukoht xxxx viibib ; vahi all alates 05.10.2017 Asja läbivaatamine 12.10.2017 videokohtuistung il

RESOLUTSIOON

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametniku Jelena Džalalova erakorraline ettekanne rahuldada.

Pöörata täitmisele Viru Maakohtu 15.07.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5512 S.M-ile mõistetud karistus ärakandmata osas 4 (neli) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 05.10.2017 karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise alguseks 05.10.2017.

Kohaldada tõkendit vahistamine kuni kohtumääruse jõustumiseni, seejärel tühistada.

Välja mõista S.M-ilt (ükssada kakskümmend menetluskuluna riigituludesse 120 ) eurot kaitsjatasu adv. Deniss Matvejevi

poolt õigusabi osutamise eest.

2

Menetluskulud t - uleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu

ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK),

nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99916700048593.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Grandman Law Firm kasuks 120 Deniss Matvejevi poolt eurot (sh käibemaks 20%) adv. süüdimõistetu S.M-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus toimetada kätte S.M-ile , saata

teadmiseks kaitsjale, kriminaalhooldusametnikule ja Viru Vanglale.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Viru Maakohtu 15.07.2016 otsusega tunnistati

121 lg 2 p 2, 3 S.M süüdi KarS § järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liit 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 6 karistuseks 9 alusel asendati vangistus 357 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. S.M allutati üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning

teda kohustati järgi KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p ma - -s 2 sätestatud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtuotsus jõustus 02.08.2016.

22.08.2017 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik Nadezhda Migatšova Viru Maakohtule erakorralise ettekande S.M-i

suhtes põhjusel, et hooldusalune hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seisuga

22.08.2017 on S.M sooritanud 147 üldkasuliku töö tundi, tegemata on 210 tundi.

Kriminaalhooldajale 18.08.2017 antud seletuses kirjutab S.M , et ei töötanud ajavahemikul 22.-30.07.20 , et teda saadetakse vangla . Tal oli kohtuistung 17, kuna mõtles sse

teises asjas ja p oli tal b kohtul t ärast seda närvivapustus. Palu mitte pöörata tema karistus täitmisele, v talle võimalus teha ÜKT tunde aid anda .

Esmakohtumine S.M-iga toimus 05.08.2016, millal hooldusalusele tutvustati tema

õiguseid ja kohustusi, üldkasuliku töö tegemise korda ja aega ning erakorralise ettekande

koostamise ja läbivaatamise korda. 30.11.2016 kell 09.30 kriminaalhooldusosakonnas

registreerimise käigus teostat , mille käigus tuvastati i alkoholi tarvitamise kontroll hooldusalusel alkoholijoove 0,451 mg/l väljahingatavas õhus. Tehti kirjalik hoiatus. 14.06.2017

tuli teade Politsei-ja Piirivalveametist selle kohta, et kontrolli 13.06.2017 S.M alkoholi tarvitamist ning tuvastati alkoholijoove 0,96 mg/l . Tehti teine väljahingatavas õhus

kirjalik hoiatus. 07.07.2017 koostati

üldkasuliku töö tegemise ajakava ajavahemikuks 08.-30.07.2017. S.M sooritas 48 planeeritud tunnist 23 tundi. Perioodil 22.-30.07.2017 ei töötanud, arstitõendit ega muud dokumenti ei esitanud.

Katseaja kulgemist võib nimetada mitterahuldavaks, sest S.M on korduvalt rikkunud

kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja hoidub kõrvale üldkasuliku töö täitmisest. Juhindudes KarS § 69 lg 6 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata S.M-ile mõistetud karistus täitmisele.

3

Kuna S.M munud 27.09.2017 kohtuistungile olles istungi toimumisest ja selle ei il toimumise ajast teadlik ega teatanud mitteilmumise põhjustest, kuulutas Viru Maakohus S.M-i 03.10.2017 määrusega tagaotsitavaks ning määras tabamisel ta vahistada. 05.10.2017 peeti

S.M kinni.

06.10.2017 kuulas Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtunik Mari-Liis Avikson ära

tagaotsitavaks kuulutatud ja vahistatud isiku S.M-i ja otsustas, et Viru Maakohtu

03.10.2017 määrus, millega kohaldati S.M-i suhtes tõkendit vahistamine, on põhjendatud ja tõkend tuleb jätta

vahistamine muutmata.

12.10.2017 toimunud videokohtuistungil selgitas ta ei teinud -d süüdimõistetu, et ÜKT seepärast, et oli kurb, kuna läks naisega riidu. Ta ei ole veel valmis vanglasse minema. Selgitab, et ei ilmunud eelmisele istungile, kuna kukkus ja telefon . Alles 01.10.20 jäi garaaži 17 pöördus arsti poole. Tööl käis viimati kaks kuud tagasi. On nõus minema alkoholiravile ja lubab ära teha ka puuduolevad tunnid. Kriminaalhooldaja j Kaitsja oli ÜKT äi erakorralise ettekande juurde. seisukohal, et ei ole alust karistust täitmisele pöörata, kuna on arvamusel, et tegemata isik võib

145 tundi teha aasta jooksul. Kriminaalhoolduse eesmärgiks on inimese ümberkasvatamine, mistõttu on kaitsja arv kohus võiks pikendada katseaega ja kohustada isikut osalema amusel, et sotsiaalprogrammis.

Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, leiab,

et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud.

KrMS § 428 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule

erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid

või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi

vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

Kohtu arvates on põhjendatud kriminaalhooldusametniku seisukoht, et kriminaalhooldus

S.M-i täita talle määratud suhtes on kulgenud mitterahuldavalt, kuna isik ei suuda kontrollnõudeid ja kohustusi. S.M on korduvalt rikkunud talle pandud lisakohustust

mitte tarvitada alkoholi, mis näitab seda, et ta pole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kanda temale tingimisi mõistetud karistust. Samuti ei ilmunud süüdimõistetu kohtuistungile,

olles istungi toimumise ajast teadlik ega teatanud mitteilmumisest ega selle põhjustest kohut,

mistõttu kuulutati ta tagaotsitavaks ning vahistati. Eeltoodu näitab, et süüdimõistetu ei ole motiveeritud

täitma talle antud võimalust kanda karistus vabaduses järgides kohtu määratud tingimusi.

Materjalide 05.08.2016 toimunud esmakohtumise ajal selgitati

st nähtub, et S.M-ile

kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi

kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete rikkumise korral üldkasuliku töö tegemise , korda ja aega ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Isik on kinnitanud

4

oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Sellele vaatamata on hooldusalune isik rikkunud üldkasuliku töö tegemise nõudeid, kuna ta ei sooritanud ettenähtud

aegadel ettenähtud üldkasuliku töö tunde ega esitanud kohtule tõendeid üldkasuliku töö

tegemata jätmise põhjenduste kohta, mille alusel oleks rikkumisi võimalik lugeda vabandatavaks.

Kohtule esitatud ettekandest nähtub S.M üldkasuliku töö ka, et on korduvalt rikkunud

tegemise ajaks määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, mis näitab süüdimõistetu suutmatust alluda kriminaalhooldusele. Arvestades S.M-i senist käitumist üldkasuliku töö tegemise ajal umus, et ta suudab edaspidi täita kohtu poolt määratud , puudub kohtul veend lisakohustust ning

. järgida üldkasuliku töö tegemise korda

Lähtudes eeltoodus pöörab kohus täitmisele S.M-ile Viru Maakohtu t 15.07.2016

otsusega tegemata

mõistetud karistuse 145 tunni üldkasuliku töö ulatuses, mis vastab vangistusele 4 kuud 25 päeva.

Menetluskulud

Vandeadvokaadi abi Deniss Matvejev esitas 12.10.2017 kohtule tasutaotluse S.M-ile riigi õigusabi osutamise eest. Taotluse kohaselt osutas advokaat õigusabi järgnevalt:

1) 11.10.2017 menetlusdokumentidega tutvumine (kriminaalhooldaja ettekanne, lisad, kohtuistungite protokollid) 1,5 tundi, 60 eurot; 2) 12.10.2017 kohtuistungiks ettevalmistamine 2,5 tundi 60 eurot; 3) 12.10.2017 kohtuistungil osalemine 0,5 tundi, 20 eurot; 4) 17.10.2017 kohtulahendiga tutvumine 0,5 tundi 20 eurot. Kokku taotleb advokaat tasu riigi õigusabi osutamise eest 160 eurot, millele lisandub käibemaks summas 32 eurot, seega kokku 192 eurot.

RÕS § 22 lg 7 kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi

osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud.

Kohtu hinnangul ei ole advokaadi märgitud ajakulu nimetatud toimingute tegemiseks põhjendatud ega vajalik. Kohus leiab, et erakorralise ettekande l leheküljel) (2- ja sellele lisatud dokumentidega (kokku 5- tutvumiseks ning kohtuistungiks ettevalmistamiseks on l leheküljel) põhjendatud ajakulu kokku 4 pooltundi, millele lisandub kohtuistungil osalemise ajakulu

1 pooltund. Seega kokku loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks käesolevas asjas õigusabi osutamise eest 5 pooltundi summas 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot, kokku 120 eurot.

Maakohus juhindus KarS § ning KrMS § 427, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. 69 lg 6

(digitaalselt allkirjastatud)

Kristel Vedro Kohtunik

5

Tartu Ringkonnakohtu 15.11.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu 17. oktoobri 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

17.10.2017 kohtumäärus 1 5512 jõustus 02.12.2017 Tartu Ringkonnakohtu -16- kohtumäärusega.