1-17-9660/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKriminaalasi nr 1-17-9660
Legislator headnote
AI generated1-17-9660/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-17-9660
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Kriminaalasi nr 1-17-9660
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel
16. oktoober 2017. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Evelin Merilaine
Kriminaalasi V.N süüdistuses KarS § 423
1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades
Süüdistatav V.N , IK XXX; sünniaeg: 05. juuli 1992. a; kodakondsus: Eesti
Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; perekonnaseis: vallaline, 1 alaealine ülalpeetav; töökoht: XXX; õppimiskoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud
RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada KarS § 423 V.N
1 järgi ja karistuseks mõista kolm (3) kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg V.N
16. oktoobril 2017. a, s.o üks (1) päev ning lõplikuks karistuseks mõista kaks (2) kuud kakskümmend üheksa (29) päeva vangistust.
KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.N ei pane üheksa (9) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
1. elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX;
2. ilmub kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab
kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi
piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;
6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, V.N kontrollnõudeid kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.
Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse V.N (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista sundraha V.N-ilt kolmsada viiskümmend kaks (352) eurot 50 senti ja kaitsjatasu nelikümmend kaheksa (48) eurot.
KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud V.N osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest kolme (3) kuu jooksul.
Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksuja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS,
SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X),
EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal, SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99917700068831. Tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti.
Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale
kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka
juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
Süüdistus
V.N süüdistatakse selles, et tema, olles eelnevalt 06. septembril 2017. a ja 16. jaanuaril 2017. a juhtinud mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, juhtis uuesti 16. oktoobril 2017. a kella 00.53 paiku Tartu linnas Sõbra tänavalt kuni Salme tn 37
majani mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria
mootorsõiduki juhtimise õigust. Eeltooduga rikkus V.N kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
Sellega pani V.N toime KarS § 423
1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.
Kokkulepe
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
Kokkuleppes taotleb prokurör KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka V.N
kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16. oktoobril 2017. a, s.o 1 päev ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.N ei pane 9 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1
sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub
kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele; allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab
kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires
kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,
töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 352.50 eurot ja kaitsjatasu 48 eurot.
Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit (tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, tema igakuiseks netosissetulekuks on 1000 eurot, millest igakuiselt 235 eurot maksab elatist oma alaealisele lapsele ja 170 eurot
väikelaenu kuni aastani 2020, kuid lisaks on tal tasumisel üks rahatrahv) on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja
see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Seega taotleb prokurör määrata süüdistatavale menetluskulude tasumine ositi 3 kuu jooksul.
Menetlus kohtus
Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.
V.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 423 1
järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.
KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud
süüdimõistetu. V.N menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev
sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565
lg 2 vähendamisele, ja
kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust
arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.
Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.
Kohtunik Anneli Tanum