4-17-3487/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-17-3487

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2017. a,

Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-3487 Kohtunik Raina Pärn Taotluse esitaja Kriminaalhooldusametnik Kerli Vasar Taotlus Üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks Süüdlane K. F

Isikukood: ; elukoht: XXX xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Peatada K. -ile Tartu Maakohtu 31.07.2017

4-17-3487 F . a määrusega väärteoasjas nr

määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine nädalaks, s.o kuni

3 (kolmeks) 06.11.2017. a.

Kohustada K. 3.11.2017. a. F tegema üldkasuliku töö tunnid ära hiljemalt 1

Kohtumäärus tuleb saata Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna ja K. -ile. le F

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada

Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja määruskaebus 1 kaudu kirjalikult 5

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

30.12.2017. a otsusega määras Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur väärte - oasjas nr

2

2490,14,002218 K. -ile F LS § 2 alusel karistuseks rahatrahvi 125 trahviühiku 24 lg 2

ulatuses, s.o 500 eurot ja § 201 lg 2 115 trahviühiku ulatuses, s.o alusel karistuseks rahatrahvi

460 eurot.

Kokku 240 trahviühikut, s.o 960 eurot.

Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta on jõustunud 19

.01.2015. a.

22.06.2017. a edastati kohtule Politsei- K. -ile F ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus asenduskaristuse kohaldamiseks.

Tartu Maakohtu 31.07.2017 asendati Ka . a määrusega rS § 72 lg 1, 2 ja § 69 lg 1 alusel K. -ile F

Politsei- ja Piir .2014. a otsuseg ivalveameti Lõuna prefektuuri 30.12 a väärteoasjas nr 2490,14,002218 määratud tasumata rahatrahv 960 eurot, s.o 240 trahviühikut, millele vastab 24

päeva aresti 24 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise

tähtajaks 2 kuud alates kohtumääruse jõustumisest.

Nimetatud kohtumäärus jõustus 16.08.2017. a.

13.10.2017. a saabus Tartu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku Kerli Vasara taotlus K. -ile F

Tartu Maakohtu 31.07.2017. a määrusega määratud üldkasuliku töö tähtaja

pikendamiseks on K. seisuga F . Kriminaalhooldusametniku taotlusest nähtuvalt

12.10.2017. a sooritanud 20 tundi üldkasulikku tööd ning sooritamata on 4 tundi üldkasulikku

tööd. K. poolt kriminaalhooldusametnikule antud selgituste kohaselt on tal seljas tsüst, F mis teeb valu. K. selgitustest nähtuvalt tehakse talle 13.10.2017. a operatsioon F ja peale

operatsiooni ei ole tal koheselt võimalik üldkasuliku töö tunde sooritada. K. esitas F kriminaalhooldusametnikule xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxinna

ngul on 3 nädalat piisav aeg K. paranemiseks, töö planeerimiseks ja kohustuste F täitmiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et taotlus üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

VTMS § 2103

lg 2 sätestab muuhulgas, et kui süüdlane ei saa talle mõistetud või määratud

üldkasulikku tööd teha haiguse tõttu, esitab kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks. Taotlus peab sisaldama andmeid peatamise aluste ning ettepanekut peatamise aja kohta. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö tähtaja üldist piirangut.

Tartu Maakohtu 31.12.2017 . a, seega tulnuks K. talle F . a määrus jõustus 16.08.2017

asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö tunnid ära teha hiljemalt 16.10

.2017. a. Seisuga 12.10.2017. a on K. talle F määratud üldkasuliku töö tundidest sooritatud 20 tundi,

tegemata on 4 tundi. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K. F ei ole temale määratud üldkasuliku töö tundide tegemisest tahtlikult kõrvale hoidunud, vaid üldkasuliku töö tundide tegemist on takistanud

3

K. tervislik seisund tegemata tundide arvu, F . Võttes arvesse K. üldkasuliku töö F

üldkasuliku töö tegemiseks ettenähtud tähtaega ja temal diagnoositud vigastuse iseloomu, leiab

kohus, et käesoleval juhul esineb alus süüdlasele määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatamiseks.

Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest ei nähtu ettepanekut, kui pikaks ajaks

tuleks üldkasuliku töö tegemine peatada ja milline peaks olema uus tähtaeg üldkasuliku töö

tegemiseks. Sellest tulenevalt määrab kohus, et üldkasuliku töö tegemine peatatakse kolmeks

nädalaks ja pärast peatamise tähtaja lõppemist on K. aega üks nädal tegemata F üldkasuliku töö tundide (4) sooritamiseks. Seega kohus peatab üldkasuliku töö tundide tegemise kuni 06.11.2017. a ja määrab, et tegemata üldkasuliku töö tunnid tuleb sooritada hiljemalt 13.11.2017. a.

Raina Pärn Kohtunik