2-16-13790/16 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-16-13790

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-13790 Tsiviilasi

OÜ Xxxxhagi Xxxxvastu võlgnevuse 7192,64 euro ja viivise 6857,59 euro saamiseks Tsiviilasja hind

14 050,23 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja Triin Reinmaa (Creditreform Eesti OÜ, e-post triin@creditreform.ee) Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja advokaat Liisi Kents (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, e-post liisi.kents@entsik.ee) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada OÜ Xxxx(hageja) ja Xxxx(kostja) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Kostja tasub põhivõla ja kõrvalnõuete eest 7891,53 eurot ja menetluskulude eest 312,50 eurot, kõik kokku 8204,03 eurot, tasudes märgitud summa Creditreform Eesti OÜ arvelduskontole Swedbank AS- is, viitenumbriga 1608605547 hiljemalt 31. detsembriks 2017.

2-16-13790

1.2. Kostja tasub käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1. märgitud summa Creditreform Eesti OÜ arvelduskontole Swedbank AS-is, viitenumbriga 1608605547 alljärgneva graafiku alusel:

Maksetähtaeg Summa 1. 11.10.2017 2051 eurot 2. 31.10.2017 2051 eurot 3. 30.11.2017 2051 eurot 4. 31.12.2017 2051,03 eurot

1.3. Kostja poolt määruse resolutsiooni punktis 1.2. märgitud maksete tasumisega viivitamisel kohustub kostja tasuma viivist määras 0,03% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.

1.4. Kostja poolt määruse resolutsiooni punktis 1.2. märgitud osamakse tasumisega viivitamise korral on hagejal õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.

1.5. Käesolevas kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-16-13790 menetlus.

3. Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 325 eurot, Creditreform Eesti OÜ arvelduskontole Swedbank AS-is.

4. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Xxxx(hageja) esitas 13.09.2016 Harju Maakohtule hagi Xxxx(kostja) vastu võlgnevuse 7192,64 euro ja viivise 6857,59 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis 25.12.2014 hageja kostjaga tähtajalise eluruumi üürilepingu. Üürileping sõlmiti tähtajaga üks aasta lõppkuupäevaga 25.12.2015, eluruumide üürimiseks aadressil Xxxx, Tallinn. Üürilepingu p 4.B. kohaselt kohustus kostja tasuma üüri 1218 eurot kuus ja vastavalt p-le 4.C. kohustus kostja tasuma lisaks üürile täiendavalt kõrvalkulude eest. Kostja on üürilepingust tulenevat kohustust,

2-16-13790

tasuda üüri ja kõrvalkulude eest, rikkunud. 20.11.2015 ütles hageja kostjaga sõlmitud üürilepingu üles, kuna kostjal olid tasumata 4 kuu üür ja kommunaalkulud. Kostja on üürilepingu ülesütlemise teatise kättesaamist ja võlgnevuse suurust kinnitanud oma allkirjaga. Vastavalt ülesütlemise teatisele oli üürilepingu lõpetamise ja valduse tagastamise päevaks 01.12.2015. Kostja tasus võlgnevuse, kuid nimetatud kuupäevaks kostja korterit ei tagastanud. 2015. a detsembrist kuni 2016. a juulini paluti kostjal korduvalt üürile antud eluruumid vabastada. Alles 04.07.2016 tagastas kostja üürilepingu alusel tema kasutusse antud eluruumid. Korteri üleandmise-vastuvõtmise aktis sätestati, et üürnik tasub tema poolt üüripinnal kuni akti allkirjastamise kuupäevani üürilepingus kokku lepitud üüri/kõrvalkulude eest. Üürileandja ja üürnik kinnitasid, et 04.07.2016 seisuga on üürniku võlgnevus üürileandja ees 11 899,86 eurot, millest 7673,40 eurot on üürivõlg ja 4226,46 eurot on viivis. Lisaks sellele olid üürnikul tasumata kommunaalkulud summas 669,24 eurot. Kostja võlgnevus üüripinna üleandmise hetkel oli 12 569,10 eurot. Kostja lubas üüripinna üleandmisel võlgnevuse juuli lõpuks likvideeri, kuid kostja ei teinud ühtegi tasumist. Kuna kostja ei täitnud kõiki oma kohustusi üürileandja ja teenusepakkujate ees ning üürileandja esitas kostja vastu lepingust tuleneva nõude, ei tagastanud üürileandja vastavalt üürilepingu p-le 4A tagatisraha 1150 eurot. Üürileandja arvestas 31.07.2016 tagatisraha kommunaalkulude, summas 669,24 eurot, katteks ja osaliselt üürivõlgnevuse katteks. Kostja üürivõlgnevus hageja ees on 7192,64 eurot (s.o 7673,40 eurot - (1150 eurot - 669,24 eurot)). Hageja märkis, et hagi esitamise seisuga (s.o 13.09.2016) ei olnud kostja võlgnevust tasunud.

2. 21.10.2016 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse.

3. 09.10.2017 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitasid mh, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 432 alusel, st kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, ning kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lisaks taotles hageja kohtult (tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p-st 1) poole menetluses tasutud riigilõivu summas 325 eurot tagastamist Creditreform Eesti OÜ arvelduskontole Swedbank AS-is.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.

5. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

6. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

2-16-13790

7. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.

8. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on käesoleval juhul kompromissis kokku leppinud, et kostja tasub hagejale menetluskulude eest 312,50 eurot ning kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

9. Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg

2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja on tasunud 12.09.2016 hagiavalduse esitamise eest riigilõivu summas 650 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 325 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda Creditreform Eesti OÜ arvelduskontole Swedbank AS-is.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik