2-16-18531/27 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-16-18531

Määruse kuupäev

Tartu, 16. oktoober 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Malle Seppik

Kohtuasi

Indrek Rohtla hagi Kristjan Vestungi (Vestung), Ismo Olavi

Saukkola ja OÜ Krivest Group vastu kahju hüvitamiseks.

Hagi tagamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. märtsi 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Indrek Rohtla määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Indrek Rohtla, esindaja vandeadvokaat Kalev Saare

Kostja Kristjan Vestung, esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus

Kostja Ismo Olavi Saukkola, esindaja vandeadvokaat Tanel

Kalaus

Kostja OÜ Krivest Group, esindaja vandeadvokaat Piret Jesse

Asja läbivaatamise kuupäev

18. september 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas

nr 2-16-18531 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon Advokaadibüroole COBALT OÜ.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Indrek Rohtla (hageja) esitas 9. detsembril 2016 Kristjan Vestungi (kostja I), Ismo Olavi

Saukkola (kostja II) ja OÜ Krivest Group (kostja III) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja 650 000 euro suuruse kahjuhüvitise. 21. detsembril 2016 esitatud

hagiavalduse täienduses palus hageja alternatiivselt kohustada kostjaid andma tahteavalduse

osaühingu Krivest (Krivest) puhaskasumi dividendidena jaotamiseks 2 000 000 euro ulatuses

vastavalt Krivesti viimasele kinnitatud majandusaasta aruandele järgmiselt: „Jaotada OÜ Krivest

2-16-18531

osanike vahel dividende summas 2 000 000 eurot, kasumit muuks otstarbeks mitte kasutada, eraldisi

reservkapitali ega teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse mitte teha (märkides

otsuses Krivesti viimases kinnitatud majandusaasta aruandes nähtuva puhaskasumi suuruse).“

Hageja palus asendada eelnimetatud tahteavalduse kohtulahendiga.

Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja ja kostja III Krivesti osanikud. Hagejale kuulub

32,5% suurune osalus ja kostjale III 67,5% suurune osalus. Kostjad I ja II on omakorda kostja III

osanikud ja olid kuni 29. märtsini 2016 koos hagejaga Krivesti osanikud. Kostjale I kuulus 35% ja

kostjale II 32,5% Krivesti osakapitalist. Samuti on kostjad I ja II Krivesti juhatuse liikmed.

24. novembril 2016 toimunud osanike koosolekul hääletasid kostjad I ja II oma ühise kontrolli all

oleva kostja III kaudu pahatahtlikult Krivesti kasumi jaotamata jätmise poolt. Kostjate eesmärk oli

saada kontroll Krivesti kasumi üle ja juhtida see muul viisil enda käsutusse. Sellega tekitati hagejale

kahju 650 000 eurot, mis vastab 32,5%-le 2 000 000 euro suurusest jaotamata kasumist. Kostjatele I

ja II on tehtud Krivestist õigusliku aluseta väljamakseid. Kostja I on saanud ülemäärast ja osanike

otsusega kinnitamata juhatuse liikme tasu. Samuti on kostjatele I ja II makstud dividendi, samal ajal

kui hageja ei ole dividendi saanud. 23. märtsil 2016 asutasid kostjad I ja II kostja III, et vältida

hääleõiguse piiranguid olukorras, kus võidakse hakata otsustama nõuete maksmapanekut nende kui

juhatuse liikmete vastu. Kostjad I ja II on pärast kostja III asutamist korduvalt kasutanud enda

kontrolli all olevat kostjat III selleks, et võtta häälteenamusega vastu Krivesti huvidega vastuolus

olevaid otsuseid, mille eesmärk on kiita heaks seni õigusliku aluseta tehtud väljamaksed ja juhtida

Krivesti kasum ka edaspidi kostjate I ja II käsutusse. Samal ajal on kostja III oma vastuhäältega

takistanud Krivesti kasumi jaotamist kõigi osanike vahel. Seega on kostjad tekitanud kasumi

pahatahtliku kõrvalejuhtimisega hagejale kahju ja hagejal on õigus nõuda saamata jäänud

kasumiosale vastavat kahjuhüvitist ehk 650 000 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ja

äriseadustiku (ÄS) § 188 lg 1 alusel.

Alternatiivselt leiab hageja, et praegu esinevad erandlikud asjaolud, mis võimaldavad esitada nõude

kohustada enamusosanikku hääletama kasumi jaotamise otsuse poolt ja asendada hääled kui

tahteavaldused kohtuotsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 teisest lausest

tuleneb osanikule keeld kasutada otsuste tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või

kolmanda isiku kasuks eeliseid osaühingu või teiste osanike kahjuks. Kostjad on jaotamiskõlbuliku

kasumi jaotamise vastu hääletades rikkunud neile seadusest tulenevat hääletamiskohustust.

Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse ja palus hagi tagada, seades kostja I suhtes

kinnistusraamatusse keelumärke hageja kasuks kostja I ja Regina Vestungi ühisomandisse kuuluva

Tallinnas Tedre 55 asuva kinnistu kohta, ning keelata kostjal I käsutada ühisomandis olevat

kinnistut. Alternatiivselt palus hageja keelata kostjal I teha tahteavaldusi sama kinnistu

käsutamiseks, käsutamise võimaldamiseks või käsutamise heakskiitmiseks. Lisaks palus hageja

arestida kostjale I kuuluva kostja III osa nimiväärtusega 2000 eurot, kostjale II kuuluva kostja III

osa nimiväärtusega 2000 eurot, kostjale III kuuluva Krivesti osa nimiväärtusega 1728 eurot ning

kostjale III kuuluva OÜ Krivest Marine osa nimiväärtusega 2500 eurot.

Hagi tagamine on vajalik, sest vastasel korral muutuks otsuse täitmine hiljem võimatuks. Hageja

nõue on suur ja kostjatel ei ole legaalset sissetulekut, nad on saanud raha vaid Krivestist

ebaseaduslike väljamaksetena. Kostjate I ja II suhtes toimub kriminaalmenetlus. Nende ebaseaduslik

tulu võib juba olla kriminaalmenetluses arestitud ja see võidakse konfiskeerida. Kostja II elab

Soomes, mistõttu võib kohtulahendi täitmine osutuda keeruliseks. Kostjal III ei olegi muud vara kui

osalus Krivestis. Taotletud tagamisabinõud ei ole ebaproportsionaalsed. Lisaks palus hageja jätta

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 383 lg 12 järgi tagatise nõudmata või vähendada seda

mõistliku ulatuseni ehk kuni 2786 euro 40 sendini. Hageja on füüsiline isik, kes on kostjate I ja II

2(7)

2-16-18531

ebaseadusliku tegevuse tõttu kriminaalasjas kannatanu. Tal ei ole piisavat sissetulekut, et tasuda

tagatist täies ulatuses.

2. Harju Maakohus rahuldas 22. detsembri 2016. a määrusega hagi tagamise taotluse. Maakohus

arestis kostja I ja R. Vestungi ühisomandisse kuuluva kinnisasja, seades selle kohta

kinnistusraamatusse keelumärke hageja kasuks ning keelates kostjal I ühisomandis oleva kinnisasja

käsutamise. Samuti arestis kohus kostjale I kuuluva kostja III osa nimiväärtusega 2000 eurot,

kostjale II kuuluva kostja III osa nimiväärtusega 2000 eurot, kostjale III kuuluva Krivesti osa

nimiväärtusega 1728 eurot ning kostjale III kuuluva OÜ Krivest Marine osa nimiväärtusega

2500 eurot. Maakohus märkis, et käsutuskeelud tuleb teha nähtavaks keelumärgete kandmisega

äriregistrisse hageja kasuks. Lisaks märkis kohus, et kostjatel on õigus taotleda hagi tagamise

abinõude tühistamist, kui nad tasuvad selleks ettenähtud pangakontole 83 228 eurot või esitavad

sama summa ulatuses pangagarantii. Samuti määras kohus hagejale 7911 euro 40 sendi suuruse hagi

tagamise tagatise.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hageja oma nõudeid ja tagamise aluseks olevaid

asjaolusid piisavalt põhistanud. Eeldades hageja väidete õigsust, võib esineda põhjendatud kahtlus,

et hagi rahuldamise korral ei saa hageja oma nõuet rahuldada ja kohtuotsuse täitmine võib osutuda

võimatuks või raskeks. Nõue on suur ja kostjate varasemat käitumist arvestades võib eeldada, et nad

ei soovi kohtuotsust vabatahtlikult täita. Samuti on hageja taotletud abinõude kohaldamine võimalik.

Hagi tagamise abinõud on proportsionaalsed.

Maakohus märkis, et praegusel juhul ei ole põhjendatud jätta hagejalt tagatis täies ulatuses

nõudmata. Hageja tasutud 2786 eurot 40 senti ei ole piisav. Hagi tagamise meetmed on intensiivsed

ja arvestades tagatiseks seatud vara eeldatavat väärtust, on tagatise suurus 5% arestitud vara

eeldatavast väärtusest ehk 7911 eurot 40 senti.

3. Kostjad esitasid määruskaebuse, milles palusid hagi tagamise määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Alternatiivselt palusid kostjad teha hagi

tagamise jätkumise sõltuvaks hageja poolt 32 000 euro suuruse tagatise andmisest ja määrata, et kui

tagatist tähtpäevaks ei tasuta, jätab kohus hagi tagamata või tühistab hagi tagamise.

4. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27. märtsi 2017. a määrusega maakohtu määruse ja tegi uue

määruse, millega jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt soovib hageja saada Krivesti osanikuna dividendi.

Dividendi maksmise otsustavad osanikud häälteenamusega ja enamusosanik on hääletanud

dividendi maksmise otsuse vastu. Dividendi maksmisel on otsustusõigus enamusel, kes on oma

tahte kujundamisel ja hääletamisel vaba. Vähemus ei saa hea usu põhimõttele tuginedes nõuda

teistsuguse kasumi jaotamise otsuse vastuvõtmist, kui see, mille on teinud enamus.

Kahju hüvitamist on vähemusosanikel olukorras, kus kasumit ei jaotata, võimalik nõuda vaid

erandlike asjaolude esinemisel. Hageja arvates on erandlik asjaolu kasumi jaotamata jätmise

pahatahtlikkus ja kasumi suunamine enamusosaniku enda käsutusse. Selleks peab olema selgelt

tuvastatud kasumi jaotamata jätmise pahatahtlik eesmärk ja eesmärk suunata kasum muul viisil otse

enamusosaniku käsutusse. Dividendi jaotamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet ei saa

3(7)

2-16-18531

esitada isikute vastu, kes ei ole äriühingu, mille kasumit jaotada soovitakse, osanikud ja seega ei saa

hageja nõuda selle kahju hüvitamist kostjatelt I ja II. Kostja III vastu on selline nõue iseenesest

võimalik, kuid hageja ei ole hagiavalduses põhistanud, milles seisnes enamusosaniku pahatahtlikkus

kasumi jaotamata jätmisel ja kuidas nimetatud isik soovis jaotamata kasumi suunata otse enda

käsutusse. Väljamaksed tehti kostjatele I ja II ja see toimus enam kui kaks aastat enne selle osanike

otsuse tegemist, millega jäeti kasum osanike vahel jaotamata. Seega ei ole hageja põhistanud, et

kasum on juhitud kostja III kui enamusosaniku käsutusse.

Kostjaid I ja II ei saa kohustada hääletama dividendi maksmise otsuse poolt. Selline nõue on

võimalik esitada vaid kostja III kui Krivesti osaniku vastu. Hageja ei ole ka põhistanud, et kostjal III

oleks osanikuna seadusest või põhikirjast tulenev kohustus hääletada dividendi maksmise otsuse

poolt. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagi õiguslikult perspektiivikas. Maakohtu määrus tuleb tühistada

ja hagi tagamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega

jätta jõusse maakohtu määruse, või saata asja uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule või

ringkonnakohtule.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus menetlus- ja materiaalõiguse norme

rikkudes ebaõigesti hinnanud hagi õiguslikku perspektiivi. Ringkonnakohus on teinud hagi tagamise

staadiumis sisulise otsustuse vaidluse esemeks olevate asjaolude kohta, kuid ei ole arvestanud hagis

esile toodud asjaolusid kogumina ja on jätnud need nõude alustega õigesti sidumata. Ekslik ja

ennatlik on ringkonnakohtu järeldus, et hagejal ei olegi nõuet kostjate I ja II vastu ja et kostja III on

küll Krivesti osanik, kuid tal ei ole nõude rahuldamiseks vajalikku seost kostjatega I ja II. Hageja

nõuab kostjatelt osaühingu kasumi pahatahtliku ärajuhtimisega tekitatud kahju hüvitamist

VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 188 lg 1 alusel või alternatiivselt VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p-de 7

ja 8 alusel. Selle üle, kas kostja III on üldse saanud Krivesti osanikuks, toimub õigusvaidlus.

Krivesti osade kostjale III võõrandamise käsutustehing on näilik ja tühine ning seega ei ole kostja III

tegelikult Krivesti osanikuks saanud ja osanikeks on endiselt kostjad I ja II. See, kas kostja III on

saanud Krivesti osanikuks, selgub alles hagi sisulise läbivaatamise käigus tõendeid hinnates. Hagi

tagamise staadiumis ja ilma tõendeid hindamata ei saa selle kohta seisukohta võtta.

Sõltumata osa võõrandamise käsutustehingu kehtivusest võib hageja esitada kahjunõude kostjate I

ja II vastu, kui nõude eeldused on täidetud. See, kas need eeldused on täidetud, on võimalik kindlaks

teha hagi sisuliselt menetledes, mitte aga hagi tagamise staadiumis. Lisaks ei saa kostjate I ja II

vastutus olla välistatud vaid põhjusel, et nad on oma osaluse võõrandanud enda kontrolli all olevale

äriühingule. Hageja on piisavalt põhistanud ka kostja III pahatahtlikkust kasumi Krivestist

ärajuhtimisel.

Ekslik on ka ringkonnakohtu seisukoht, et hageja alternatiivne nõue ehk tahteavalduste andma

kohustamise nõue on õiguslikult võimatu. Selline nõue on võimalik, kui on tõendatud, et kostjad on

äriühingu vaba kasumi ebaseaduslikult osaühingust välja juhtinud ja hageja kasumist ilma jätnud.

Hagi tagamise menetluses on kohtutel hagi õigusliku perspektiivi hindamisel kõrgendatud

põhjendamiskohustus. Praegusel juhul ei ole ringkonnakohus seda kohustust täitnud.

4(7)

2-16-18531

7. Kostjad paluvad ühiselt esitatud vastuses jätta määruskaebuse läbi vaatamata või rahuldamata

ning ringkonnakohtu määruse muutmata. Alternatiivselt paluvad kostjad teha hagi tagamise

jätkumine sõltuvaks hageja poolt täiendava tagatise andmisest.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel

tühistada ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus

rahuldatakse.

9. Ringkonnakohus tühistas hagi tagamise määruse põhjendusega, et hageja nõue on õiguslikult

perspektiivitu ja seega ei saa hagi tagada.

Kolleegium märgib, et iseenesest saab ja tuleb hagi tagamise menetluses tõepoolest hinnata hagi

lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust ja kas

hagiga on üldse võimalik hageja soovitavat eesmärki saavutada (vt TsMS § 371 lg 2). Hageja nõue

oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet

võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu 3. märtsi 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12).

Hinnates hagi tagamisel hagi õiguslikku perspektiivi, peab kohus tulenevalt TsMS § 381 lg-st 2

kontrollima, kas hageja on nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud TsMS § 235

mõttes. Väite põhistamine tähendab, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite

usutavaks (vt nt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Väite

põhistamisele ei esitata samasuguseid formaalseid ja sisulisi nõudmisi nagu faktiliste asjaolude

tõendamisele hagimenetluses (Riigikohtu 13. märtsi 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-07,

p 11). Hagi ja hagi tagamise taotluse usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrolliks, kas kõikide

hagis nimetatud asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid, ega ka tõenditele hinnangu andmist

(vt Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 16).

10. Hageja on hagiavalduses esitanud kaks nõuet – esiteks kahju hüvitamise nõude ja teiseks

alternatiivselt kostjate kui Krivesti osanike häälte kui tahteavalduste kohtulahendiga asendamise

nõude.

Kolleegium käsitleb esmalt kahju hüvitamise nõude võimalikkust ja selle põhistamist.

Kolleegium leiab, et õige on määruskaebuse väide, et hagi tagamise staadiumis ei saanud

ringkonnakohus järeldada, et hagejal ei saa olla nõuet kostjate I ja II vastu ja et kostja III on küll

Krivesti osanik, kuid tal ei ole nõude rahuldamiseks vajalikku seost kostjatega I ja II.

Hageja nõuab kostjatelt osaühingu kasumi pahatahtliku ärajuhtimisega tekitatud kahju hüvitamist

VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 188 lg 1 alusel või alternatiivselt VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p-de 7

ja 8 alusel. Selline nõue on õiguslikult võimalik. Nimelt näeb ÄS § 188 lg 1 ette, et osanik võib

vastutada osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju

eest. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 sätestavad koostoimes kahjutekitaja vastutuse seadusest

tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 koostoimes

kahjutekitaja vastutuse tahtliku heade kommete vastase käitumisega tekitatud kahju eest.

11. Riigikohus on varasemas praktikas aktsiaseltsi vormis tegutseva äriühingu kohta leidnud, et

vähemusaktsionäridel on õigus kasumiosale ÄS § 276 lg 2 järgi ning kasumi jaotamisest

5(7)

2-16-18531

pahatahtliku hoidumise korral (kasumi ärajuhtimine vms) võimalus nõuda suuraktsionärilt ÄS § 289

lg 1 järgi tekitatud kahju (näiteks saamata jäänud dividend) hüvitamist (Riigikohtu 21. detsembri

2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04, p 30). Samuti on Riigikohus leidnud, et lisaks on

aktsionäril võimalik esitada nõue teiste aktsionäride vastu ka VÕS § 1043 alusel ja nõuda

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist eelkõige seadusest tuleneva kohustuse rikkumise korral

(VÕS § 1045 lg 1 p 7) või tahtliku heade kommete vastase käitumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 8).

Mõlemad nõuded on VÕS § 1044 lg 1 järgi võimalik esitada ka koos VÕS § 115 lg-st 1 ja ÄS § 289

lg-st 1 tuleneva kahju hüvitamise nõudega. Selleks, et niisugust vastutust kohaldada, tuleb tuvastada

kasumi jaotamata jätmise pahatahtlik eesmärk ja eesmärk suunata kasum muul viisil otse

enamusaktsionäri käsutusse (vt Riigikohtu 29. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14,

p-d 44 ja 46). Kuigi eeltoodud seisukohti on Riigikohus avaldanud aktsiaseltsi aktsionäride

vastutuse kohta, on osaühingu osaniku dividendi saamise õigust (ÄS § 157 lg 2) ja vastutust

(ÄS § 188) sätestavad normid ja seega ka vastutuse kohaldamise põhimõtted samad.

12. Küsimust, kas hagejal on kostjate vastu kahju hüvitamise nõue, ei saa lahendada hagi tagamise

taotluse menetlemisel.

12.1. Kolleegium märgib, et ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et dividendi jaotamata jätmise ja

kasumi pahatahtliku kõrvalejuhtimisega tekitatud kahju hüvitamist ei saa hageja nõuda kostjatelt I

ja II, kuna nad ei ole praegu enam Krivesti osanikud, vaid selleks on kostja III. Kui kostjad I ja II on

kahju tekitamise ajal olnud Krivesti osanikud, on hagejal see nõue võimalik esitada.

12.2. Lisaks ei ole õiguslikult välistatud, et tuvastatakse, et kostja III asutamise ja talle Krivesti

osaluse üleandmise eesmärgiks oli vältida kostjate I ja II vastu kahjunõuete maksmapanekut ja

hääleõiguse piirangu kohaldamist otsuste vastuvõtmisel. Hageja on leidnud, et sellises olukorras

võib osade võõrandamise tehing olla näilik ja seega tühine. Kolleegium märgib, et tulenevalt

abstraktsiooniprintsiibist ei saa omandi üleandmisele suunatud asjaõigusleping vähemalt üldjuhul

olla näilik. Näiliku tehinguga soovivad pooled jätta mulje tehingu tegemisest, mida nad tegelikult ei

soovi teha, või varjata teist tehingut (vt TsÜS § 89 lg 1). Kui vaidlusaluse käsutustehingu pooled

tegelikult soovisidki osaluse üle anda, siis ei ole tegu näiliku tehinguga. Küll aga võib osaluse

üleandmisele suunatud käsutustehing, mille eesmärk on ebamoraalne ja taunitav, olla vastuolus

heade kommetega.

12.3. Kolleegium on varem leidnud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel

põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja

taunitavateks (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-02, p 10) ja kuigi

üldjuhul ei saa osaluse üleandmisele suunatud asjaõigusleping oma neutraalsuse tõttu olla vastuolus

heade kommetega ning sel põhjusel tühine, võib see erandlikel juhtudel siiski nii olla. Eelkõige võib

käsutustehing olla heade kommete vastane juhul, kui just käsutustehingu eesmärk on heade

kommete vastane (vt Riigikohtu 10. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-12, p 11;

13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 31; 23. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-80-05, p 26). Muu hulgas võib see nii olla nt juhul, kui osaluse üleandmise kokkulepe on

sõlmitud eesmärgiga vältida osanikule või aktsionärile kohalduva hääleõiguse piirangu kohaldamist

(vt Riigikohtu 10. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-12, p 11).

12.4. Kõigi eeltoodud asjaolude paikapidavus ja tõendatus tuleb teha kindlaks asja sisulisel

lahendamisel.

6(7)

2-16-18531

13. Alternatiivse nõudena on hageja palunud kohustada kostjaid andma tahteavalduse Krivesti

puhaskasumi dividendidena jaotamiseks 2 000 000 euro ulatuses vastavalt Krivesti viimasele

kinnitatud majandusaasta aruandele.

Ka seda nõuet ei saa pidada õiguslikult võimatuks. Kolleegium on varasemas praktikas märkinud, et

iseenesest võib aktsionäridevahelisest võlasuhtest tuleneda kohustus hääletada üldkoosolekul teatud

kindlal viisil ja TsÜS §-st 32 võib aktsionärile tuleneda õigus nõuda ülejäänud aktsionäridelt kindla

sisuga tahteavalduse andmist ja selle asendamist kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 järgi. Sama kehtib

ka osaühingu osanike kohta. Riigikohtu praktika järgi on sellist nõuet võimalik esitada vaid

erandjuhul, st juhul, kui on võimalik määrata kindlaks sellise tahteavalduse sisu ja kui seaduses või

põhikirjas on sätestatud aktsionäri (osaniku) selge kohustus hääletada teatud kindlal viisil

(vt Riigikohtu 29. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14, p 35). See, kas praegu võivad

esineda erandlikud asjaolud või mõnest seadusesättest tulenev kohustus hääletada dividendi

maksmise otsuse poolt, tehakse samuti kindlaks asja sisulisel läbivaatamisel.

14. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et dividendi maksmise otsuse poolt hääletama saab

kohustada vaid Krivesti osanikke, kelleks praegu on vaid kostja III, kuid arvestades seda, et hageja

on vaidlustanud osaluse kostjale III võõrandamise käsutustehingu kehtivuse (vt määruse p-d 12.2.–

12.3), võib olla põhjendatud selle nõude esitamine nii kostja III kui samal ajal ka kostjate I ja II

vastu.

15. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi tuleb saata uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata,

kas hagi tagamise eeldused on täidetud, ja kostjate määruskaebus vastavalt lahendada.

16. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause

mõttes, jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest

menetluskulude jaotusest.

17. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tema määruskaebuselt tasutud kautsjon

TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Henn Jõks

Peeter Jerofejev

Malle Seppik

7(7)