1-16-9561/46 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-16-9561

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12.oktoober 2017.a (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 09.10.2017.a) Kriminaalasja number 1-16-9561 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi s

ekretär Tõlk Viivi Kalme

Nade

žda Bõstrova Prokurör Külli Zimm (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

H.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu H.B

Isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx Kaitsja Lembit Nirgi RESOLUTSIOON

Vabastada H.B Harju Maakohtu 07.02.2017. a otsusega kriminaalasjas 1- 16-9561 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 5 alusel määrata katseaeg tähtajaga kuni

H.B-le 21.09.2018.

Kohustada H.B täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elada k

ohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmud

a kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2 (4)

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2, 21

, 4, 5 H.B-le alusel määrata katseajaks järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi;

2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) v asuda tööle õi võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist.

Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks H.B Tallinna Vangla -Harju kriminaalhooldusosakonnale. Lääne

Vabastada süüdimõistetu H.B use kandmiselt peale käesoleva karist kohtumääruse jõustumist.

Sisse nõuda seitsekümmend H.B-lt riigituludesse kaitsetasu 76 ( kuus) eurot 80 senti vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumises arvates Maksuja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK,

EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR BANK EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99917700009489.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE

KÄIK

H.B Maakohtu 07.02.2017. a kohtuotsusega on süüdi tunnistatud Harju

kriminaalasjas nr 1-16-9561

199 lg 2 p 9

3 aastat KarS § järgi ja karistuseks mõistetud

vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat vangistust. KarS §

68 lg 1 alusel

arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 15.04.-16.04.2016. a ning 25.04.- 26.04.2016. a, s.o 4 päeva, seega jäi kuud ja 26 päeva. vangistust kanda 1 aasta 11 Karistuse

kandmise algusajaks loeti H.B kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 26.09.2016. a. Kohtuotsus 15.02.2017. a. jõustus Kinnipeetava karistusaeg algas 26.09.2016. .2018. a.

a ja lõpeb 21.09 KarS § 76 lg 1 p 2 alusel

võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 22.09.2017.

Kohtule e et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava H.B sitatud materjalidest nähtub,

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

3 (4)

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kui Prokurör d esitas enda arvamuse kirjalikult. , olles

tutvunud Tartu Vangla materjalidega H.B tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustus vangla seisukohaga ning ei toeta H.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

H.B avaldas kohtuistungil, et

soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Pärast vabanemist on isikul soov asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxx ning jätkata seal rehabilitatsiooni läbimist sügavamalt tegeleda sõltuvusega . H.B tahab narko ning arvab, et on suuteline lõpetama mõnuainete tarvitamise. Vanglas läbitud programmid on aidanud tal ümber hinnata oma väärtusi ning pannud teda järele mõtlema oma tegudele.

Tulevikus soovib ta suhelda ainult nende inimestega, kes on tervenenud ning narkootikume ei t l Isiku arvita. Erialalt on H.B rätsep, kuid sellel eriala töökogemus puudub.

sõnul on ta poolprofessionaalne betoonija, ehitaja, viimistleja ja maaler ning kavatseb vabanemise korral ehitusel tööd leida.

Kaitsja leidis, et kui H.B vabaneks tähtaegselt, puuduks tema üle igasugune kontroll ning isik ei pruugi enam vajalikku abi saada. Ennetähtaegse vabanemise korral asuks ta elama xxxxxxxxxxxxxxxxx, mille on ta eelnevalt läbi mõelnud. Vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduv sotsiaalprogrammi. ad ning kinnipeetav on läbinud kolm Kaitsja sõnul on kõige tähtsam tööle asumine. Kuna H.B on mitu ametit, leiab ta kaitsja arvates tööd. nõuete Kaitsja usub, et H.B saab kriminaalhooldus täitmisega hakkama.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt H.B poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused H.B tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. H.B on kriminaalkorras karistatud korduvalt, reaalset vanglakaristust kannab kuuendat korda. Korduvate kuritegude muster ei ole muutunud kinnipeetav paneb – süstemaatiliselt toime vargusi. Käesolevat vanglakaristust kannab H.B samuti varguste eest. Kuritegude toimepanemise n olnud majandusliku kasu saamise põhjuseks o soov negatiivset , mida on kindlasti mõjutanud narkootikumide tarbimine ning mõju avaldav seltskond.

Karistuse kandmise ajal on H.B H.B näidanud ennast positiivsest küljest.

on

. Tallinna Vanglas läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi osales H.B

AN tugirühma töös, kuid seoses Tartu Vanglasse üleviimisega see tegevus lõppes. Tartu Vanglas osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning kinnipeetav

tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Samuti osaleb kinnipeetav vangla tööhõives. H.B käitumine karistuse kandmise ajal on olnud igati korrektne, distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad.

H.B vabanemisjärgsed elutingimused on samuti head ning toetavad tema ennetähtaegset vabastamist vabanemise järgselt . H.B soovib asuda elama

4 (4)

xxxxxxxxxxxxxxxxx. V on kinnipeetav leidnud anglas läbitud rehabilitatsiooni tulemusel motivatsiooni oma varasemat eluviisi muuta.

Võttes arvesse H.B kohtuistungil antud selgitusi ning vangla positiivset iseloomustust, on kohus arvamusel, et H.B vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega on võimalik. Kohtu hinnangul on käesolev vangistus H.B puhul tulemuslik olnud, ta on mõistnud kuritegude toimepanemise põhjuseid ning tal on sioon oma Seda tekkinud tõsiseltvõetav motivat sõltuvusprobleemidega tegeleda.

kinnitab ka Kohus on arvamusel, et edukas valmisolek pärast vabanemist ravile asuda. rehabilitatsiooni läbimine ja narkootiliste ainete tarvitamisest loobumine võiks aidata H.B

Oluliseks peab kohus H.B puhul edasiselt jätkata õiguskuulekalt.

võimalust asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxx, kus pakutakse pikaaegsele uimastisõltlasele igakülgset abi, sealhulgas elu korraldamisel ka pärast rehabilitatsiooni. Tähtaegse abi vabanemise korral ei oleks isikul garanteeritud eluega töökohta, puudub toetavate lähedaste ring ning risk tagasilanguseks oleks suur. Seega on isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega ning ravile suunamine tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Lisaks allutatakse H.B käitumiskontrollile, mis tagab täiendava kontrolli H.B edasise käitumise üle, kas ta on suuteline järgima ühiskonnas kehtivaid norme.

KarS § 76 lg 5 alusel tuleb määrata katseaeg kuni H.B-le 21.09.2018. a.

Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada ka KarS § 75 H.B

sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb H.B-le kohustus katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel H.B-le kohustuse

asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist.

Menetluskulud H.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 09.10.2017 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 09.10.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas . Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud ning 76,80 eurot

märkis pealdisega riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 76,80 eurot.

Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole - endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse §

4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb H.B-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik