Legislator Case Law & Legislation
3-17-2070/2 AI generated

3-17-2070/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-17-2070/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

3-17-2070/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-2070 Haldusasi AS Cleveron kaebus Maanteeameti 14. juuli 2017 otsuse nr 15- 2/17-00014/438 ja 11. septembri 2017 otsuse nr 2-3/17- 00135/540 tühistamise nõudes.

RESOLUTSIOON 1. Tagastada AS Cleveron kaebus. 2. Toimetada määrus kätte kaebajale

Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates (HkMS § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 1. AS Cleveron esitas 31. mail 2017 Maanteeametile päringu, kus küsis viimase seisukohta oma Viljandis Reinu tee 48 kinnistult väljasõidu rajamise võimalikkuse kohta riigimaanteele. Maa-amet tegi seepeale 14. juuli 2017 otsuse, nr 15-2/17-00014/438, millega keeldus kõnealuse tee ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 alusel kooskõlastuse andmisest. Kaebaja, väites, et ta ei taotlenud Maanteeametilt EhS § 99 lg 3 alusel kooskõlastust, vaid soovis märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seaduse alusel teada Maanteeameti seisukohta sellise väljasõidu rajamise võimalikkuse osas, esitas 14. juuli 2017 otsuse peale vaide, mille Maanteeamet 11. septembri 2017 otsusega nr 2-3/17-00135/540 tagastas. 2. Leian, et AS Cleveron kaebuse menetlusse võtmine ei ole põhjendatud ning see tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Selle sätte kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Tulenevalt HkMS § 44 lõikest 1 puudub kaebeõigus juhul, kui vaidlustatav haldustegevus ei saa ilmselgelt kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Möönan, et kaebaja poolt Maanteeametile 14. juuli 2017 esitatud avaldust tulnuks pigem käsitada selgitustaotlusena, mitte taotlusena ehitusprojekti kooskõlastamiseks. Sellele vaatamata ei saa kuidagi kaebaja õigusi rikkuda see, et Maanteeamet käsitas seda taotlusena kooskõlastuse andmiseks ning vormistas selle kohta keelduva otsuse. Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtki sisulist vastuväidet Maanteeameti otsuses esitatud põhjendustele. See, et Maanteeamet tegi sellise otsuse, ei saa iseenesest kaebaja õigusi rikkuda. Kaebajale ei ole selle otsusega ega selle otsuse tegemisele eelnenud menetluse käigus pandud mistahes kohustusi ega piiratud tema

2 õigusi. Kui kaebaja ise leiab, et pole kooskõlastatust taotlenud, ei muuda otsus kooskõlastuse andmata jätmise kohta kaebaja õigustes ega kohustustes mitte midagi. Ilmselgelt ekslik on kaebaja seisukoht, nagu võiks Maanteeamet edaspidi keelduda juba kaebaja 31. mai 2017 avalduses kirjeldatud lahendust kajastava tegeliku ehitusprojekti kooskõlastamisest pelgalt viitega oma 14. juuli 2017 otsusele. Nimetatud otsus ei ole siduv mistahes kaebaja poolt tulevikus esitatavate taotluste lahendamisel või tegelikele ehitusprojektidele kooskõlastuste andmisel. Ei ehitusseadustikust ega haldusmenetluse seadusest ei tulene haldusorganile õigust jätta taotlust läbi vaatamata või kooskõlastust andmata põhjusel, et varem on samasugustel asjaoludel tehtud keelduv otsus või jäetud kooskõlastus andmata. Kaebaja väide, et Maanteeameti poolt otsuse tegemine on tekitanud õiguslikult ebaselge olukorra, ei ole õige. Maanteeameti 14. juuli 2017 otsus ei välista edaspidi kaebajat huvitava pealevõi mahasõidu ehitamiseks kooskõlastuse andmist ega kaebaja võimalusi selles küsimuses tema õigusi kahjustava otsuse vaidlustamist. Isiku subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda see, kui haldusorgan on keeldunud millegi tegemisest, mille tegemist isik haldusorganilt nõudnudki pole. Samuti ei saa kaebaja õigusi rikkuda see, et tema avaldusele ei ole vastatud selgitustaotlusele vastamise korras, kuna sisulise vastuse oma avalduses esitatud küsimusele (st. Maanteeameti seisukoha avaldusele lisatud joonisel näidatud mahasõidu võimalikkuse osas) on kaebaja Maanteeameti 14. juuli 2017 otsusest saanud. Kaebaja õigusi ei saa eraldivõetuna rikkuda ka vaide tagastamine. Kokkvõttes ei ole sellise kaebusega kohtu poole pöördumine kaebaja huvide ja õiguste kaitseks vajalik. Juhul kui kaebaja siiski leiab, et teda huvitava pealevõi mahasõidu rajamine on võimalik ja vajalik, ei takista miski tal esitamast Maanteeametile kooskõlastamiseks vastavat ehitusprojekti. Samuti võib kaebaja jätkuvalt püüda pidada Maanteeametiga läbirääkimisi sellise pealevõi mahasõidu või muu kaebaja huvidele vastava alketrnatiivse lahenduse võimalikkuse osas, kuigi Maanteeametit sedalaadi läbirääkimiste pidamiseks kohustada ei saa.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik