4-16-3803/28 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

16. oktoober 2017 Kohtuasja number 4-16-3803 Kohtukoosseis Juhan Sarv Kohtuasi

I.U-le üldkasuliku töö katkestamine ja asendusaresti täitmisele pööramine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 15. septembri 2017. a määrus Määruskaebuse esitaja I.U (isikukood xxx) Teised määruskaebemenetluse pooled Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 15. septembri 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ja Politseija Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Varasem menetlus

1.

Kohtuvälise menetleja Maksuja Tolliameti 6. aprilli 2016. a otsusega karistati I.U tubakaseaduse § 39 lg 1 järgi rahatrahviga 225 trahviühikut ehk 900 eurot.

2. määratud

6. mail 2016 esitas Maksuja Tolliamet Viru Maakohtule taotluse asendada I.U-le rahatrahv arestiga. Taotluses märgiti, et I.U on jätnud rahatrahvi tasumata. Kohtuvälisele menetlejale teadaolevalt I.U ei tööta ja tema teadaoleva registervara realiseerimise kulud ületaks selle vara müügist saadava tulu.

3. määratud rahatrahv KarS § 72 Viru Maakohtu 28. juuni 2016. a määrusega asendati I.U-le alusel 22-päevase arestiga, mis omakorda asendati KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel 22 tunni üldkasuliku tööga (edaspidi ka ÜKT). Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määras maakohus kolm kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Taotlus aresti täitmisele pööramiseks

4. 27. detsembril 2016 esitas Politsei ja Piirivalveameti Ida prefektuur Viru Maakohtule taotluse pöörata KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele I.U-le kohaldatud aresti kandmata osa (19 päeva).

2(4) Taotluse põhjendus oli järgmine. 25. juulil 2016 koostati I.U-le üldkasuliku töö ajakava, mille süüdlane allkirjastas. Selle ajakava kohaselt pidi I.U asuma tööle alates 12. augustist 2016. Määratud ajaks I.U aga töökohale ei ilmunud ega teavitanud ÜKT koordineerijat oma mitteilmumisest. 24. augustil 2016 teatas töö juhendaja, et I.U helistas talle ja andis teada, et läheb tööle Soome. Ta jõuab tagasi septembri alguses ja siis teeb oma tunnid lõpuni. Septembri alguses võttis I.U telefoni teel ühendust ÜKT koordineerijaga, kes kokkuleppel tööandja ja I.U-ga koostas süüdlasele uue ajakava, mille I.U allkirjastas 7. septembril 2016. Selle ajakava kohaselt pidi I.U asuma tööle 7. septembril 2016. Määratud ajaks I.U tööle ei ilmunud ega teavitanud sellest ÜKT koordineerijat. I.U ilmus tööle 9. septembril 2016 ja töötas 3 tundi, kuid pärast seda kadus ta ära. Tegemata on 19 tundi üldkasulikku tööd. Töö juhendaja teatel töötab I.U Soomes, kuid on lubanud tagasi jõuda ja üldkasuliku töö määratud tähtajaks lõpetada. 7. novembril 2016 teatas töö juhendaja, et I.U tööle ei ilmunud. Süüdlane ei teavitanud oma mitteilmumisest ei ÜKT koordineerijat ega töö juhendajat.

Seega eiras I.U kooskõlastatud ajakavu ega käinud tööl. Süüdlasel olid ÜKT koordineerija kontaktandmed olemas, kuid ta ei võtnud temaga ühendust ega teavitanud teda enda ilmumata jäämisest. I.U ei saa enam üldkasulikku tööd tegema usaldada, sest lisaks käesolevale asjale on ta jätnud asenduskaristusena kohaldatud üldkasuliku töö täielikult või osaliselt tegemata veel kolmes väärteoasjas (4-14-3615; 4-14-3614 ja 4-14-3606).

Kuna I.U oli teadlik talle määratud ÜKT tundidest ja ÜKT tegemise tähtajast, oli tutvunud talle määratud ajakavadega, aga ei järginud neid ega ilmutanud asenduskaristuse kandmise vastu huvi, hoidis ta üldkasulikust tööst KarS § 69 lg 6 mõttes kõrvale.

5. sama kohtu 28. juuni Viru Maakohtu 15. septembri 2017. a määrusega pöörati I.U-le 2016. a määrusega kohaldatud asenduskaristus – 22 päeva aresti – täitmisele. Kohus luges sellest karistusest kantuks 3 päeva aresti, määrates kandmisele kuuluvaks karistuseks 19 päeva aresti. Kohus tuvastas, et I.U ei teinud talle määratud üldkasulikku tööd kolme kuu jooksul ära, sooritades 22 tunnist 3 tundi tööd. Tegemata on jäänud 19 tundi üldkasulikku tööd. I.U põhjendused kohustuse tähtajaks täitmata jätmise kohta ei ole mõjuvad. Kohtu määratud tähtaeg üldkasuliku töö teostamiseks oli piisavalt pikk. Tegemist on üldkasuliku töö tegemisest tahtliku kõrvalehoidumisega ja seetõttu tuleb karistus täitmisele pöörata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Viru Maakohtu määruse peale esitas (ekslikult apellatsioonina pealkirjastatud) määruskaebuse

I.U, kes palub muuta maakohtu määrust nii, et ta ei peaks kandma 19-päevalist aresti korraga, vaid osade kaupa. Kaebuse esitaja põhjendab oma taotlust sellega, et ta töötab Soomes ja tal on katseaeg. Kui ta peab nii kaua töölt puuduma, võivad tal tekkida probleemid tööandjaga. Samas ei taha ta tööd kaotada, sest tal on finantskohustused nii Eestis kui ka Soomes. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.

Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja I.U määruskaebuses märgitu ei anna alust kohtumäärust muuta – seda ka mitte osas, millega maakohus ei näinud ette karistuse ositi kandmise võimalust.

3(4)

8. hoidis Maakohus on tuvastanud – ja seda ei vaidlustata ka määruskaebuses –, et I.U üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Arvestades üldkasulikust tööst kõrvalehoidumise asjaolusid – eeskätt rikkumise ulatust –, aga ka seda, et I.U on jätnud üldkasuliku töö nõuetekohaselt tegemata mitmes teiseski väärteoasjas, leiab ringkonnakohus, et maakohus ei eksinud, kui kohaldas I.U rikkumisele reageerides KarS § 69 lg-s 6 ette nähtud õiguslikest tagajärgedest kõige raskemat ehk pööras aresti täitmisele.

9. palub määruskaebuses võimalust kanda arest ositi, kuna ta töötab Soomes ja pikema I.U eemalviibimise korral võivat tal tekkida probleemid tööandjaga.

10. KarS § 66 lg 1 sätestab, et mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.

11. kohaldatud aresti ositi kandmisele määramise vastu Ringkonnakohtu arvates räägib I.U-le

see, et süüdlane on näidanud end käesolevas menetluses väga ebausaldusväärsena. Nähtuvalt määruse punktis 4 refereeritud Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlusest, jättis

I.U korduvalt enda lubadused täitmata ja kokkulepitud ajal üldkasuliku töö tegemisele ilmumata. Ühtlasi ei vaevunud ta üldkasuliku töö koordineerijat enda ilmumata jäämisest ega selle põhjustest teavitama. Tagantjärele põhjendas I.U oma käitumist sellega, et ta oli Soomes tööl. Seejuures kumab süüdlase põhjendustest arusaam, et üldkasuliku töö tegemise kohustus ei ole prioriteetne, vaid midagi sellist, millega võib tegeleda siis, kui muudest tegevustest (sh töötamisest Soomes) aega üle jääb (kui jääb).

12. Määruskaebuses esitatud taotluse hindamisel pole tähenduseta ka väärteoasja materjalidest nähtuv fakt, et Viru Maakohus pidi Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 27. detsembri 2016. a taotluse arutamiseks määratud kohtuistungi kokku kolmel korral (24. aprillil, 19. juunil ja

30. augustil 2017) edasi lükkama, kuna I.U kohtuistungile ei ilmunud ja kutset polnud talle võimalik kätte toimetada. Lõpuks oli maakohus sunnitud kuulutama I.U tagaotsitavaks.

13. on olnud sedavõrd piiratud, nagu Olukorras, kus menetleja koostöövõimalused I.U-ga eelnevast nähtub, pole ringkonnakohtul usku, et I.U ilmuks regulaarselt õigeks ajaks aresti kandma. Tema senist käitumismustrit silmas pidades on põhjust arvata, et suure tõenäosusega

I.U ettenähtud aegadel arestikambrisse ei ilmuks, põhjendades vajaduse tekkides sellist käitumist töötamisega Soomes või muude „vajalikumate“ asjade tegemisega. Seega peaks riik hakkama I.U iga ilmumata jäämise järel otsima ja talle karistuse kandmise vajadust meelde tuletama. Juhul, kui I.U kannab aresti ära korraga, on tal ka vähem võimalusi oma kohusetundetu käitumisega probleeme tekitada.

14. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et ehkki töösuhte säilitamise vajadus on iseenesest selline argument, mis võib anda aluse KarS § 66 lg 1 kohaldamiseks, on I.U oma varasema käitumisega näidanud, et talle pole võimalik kõnealuses küsimuses vastu tulla, kuna suure tõenäosusega ta regulaarselt õigeks ajaks karistuse kandmisele ei ilmuks. Sõltumata eelmärgitust osutab kohus sellelegi, et määruskaebuse väide, et tal võib tööandjaga probleeme tekkida, on oletuslik ega põhine mingitel konkreetsetel faktidel.

15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes V™S § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 15. septembri 2017. a määruse muutmata ja I.U määruskaebuse rahuldamata.

4(4)

16. V™S § 198 sätestab, et määruskaebuse läbi vaadanud kohtu tehtud kohtu määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Osutatud norm kehtib 1. septembrist 2002. 27. jaanuaril 2011 vastu võetud ja 1. septembril 2011 jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 23.02.2011, 1) § 10 p-ga 23 muudeti aga V™S § 196 lg 4 ja see sõnastati järgmiselt: “Riigikohus otsustab ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 160 sätestatut järgides.

Määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võtab Riigikohus menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.” Osundatud sättest järeldub, et määruskaebuse saab esitada mh ka „määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse“ peale ehk teisisõnu ringkonnakohtu sellise määruse peale, millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus. Seega on V™S § 198 ja § 196 lg 4 teine lause omavahel vastuolus. Tulenevalt põhimõttest on V™S § 196 lg 4 teisel lausel kui hilisemal seadusel prioriteet V™S § 198 kui varasema seaduse ees. Järelikult on ei ole ringkonnakohtu määrus, millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus, lõplik ja selle peale on võimalik määruskaebe korras edasi kaevata.

17. arest täitmisele esitati veel aastal 2016, Taotlus pöörata üldkasuliku tööga asendatud I.U mil kehtinud V™S § 210 1 lg 1 ja § 2103 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli sellise taotluse esitamise pädevus Politseija Piirivalveametil (alates 1. jaanuarist 2017 läks kõnealune pädevus üle vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnikule). Seetõttu saab kohtumenetluse poolena käesoleva määruse süüdlase advokaadist kaitsja kõrval vaidlustada Politseija Piirivalveamet. Määruskaebus käesoleva määruse peale tuleb V™S § 192 lg 11 kohaselt esitada Riigikohtule ja V™S § 193 lg 1 teise lause järgi saab kohtumenetluse pool seda teha 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt)