1-17-4278/19 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-4278 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 18. septembri

2017 määrus L.E (ik XXX)

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu L.E, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 18. septembri 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 31.05.2017 otsusega mõisteti L.E süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi ning karistati vangistusega neli kuud. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 31.08.2016 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuud ja 17 päeva vangistust võrra, millega mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 01.01.2016 ja lõpeb 01.11.2017.

2

2. Viru Vangla esitas 20.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohtu 18.09.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

4. L.E käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on kehtiv distsiplinaarkaristus. Distsiplinaarkaristusena kohaldatud 10-päevane paigutamine kartserisse viitab tõsisemale korrarikkumisele vangistuse ajal ja kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu

veelgi süvendab kahtlust võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale

käitumiskontrollile allutamise ajal. Seega on täitmata ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal.

5. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 13-l korral, reaalset vanglakaristust kannab viiendat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga.

6. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Maakohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on

varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on ka vähene haridus, puudub eriala, samuti puudub tal ka töölkäimise kogemus ja harjumus, kuna ametlikult ta töötanud pole, elas vanaema

pensionist ja ema sissetulekust. Seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Majandusliku olukorra teeb raskeks ning uue kuriteo toimepanemise riski suurendab ka asjaolu, et isikul on maksmata nõudeid summas 20 388,92 eurot.

7. L.E on diagnoositud narko-sõltuvus. Maakohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei

suuda vabaduses hoiduda narkootikumide tarvitamisest, siis suureneb uue kuriteo toimepanemise risk. Sõltuvust on varasemalt püütud ravida.

8. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid ei täitnud kontrollnõudeid ning sooritas katseajal uue kuriteo. Seega varasem tingimuslik karistus ja käitumiskontrollile allutamine ei ole L.E-le positiivset mõju avaldanud. Maakohtul puudub veendumus, et antud juhul

on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita.

Määruskaebus

9. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu L.E , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. 10. Süüdimõistetu palub temale uue võimaluse andmist. Ennetähtaegne vabastamine ajaliselt palju ei muudaks, aga annaks L.E-le sisemist enesekindlust, mis aitaks tal kasvatada endasse usku. Edaspidise elu korraldamisel vabaduses on sellel suur tähtsus, et ta oskaks vastu võtta õigeid otsuseid ja ei kordaks enam vanu eksimusi. Et enesega pärast vabanemist toime tulla ning välja tulla vanast keskkonnast, mis on olnud kriminaalne, vajab L.E tahet ja

enesekindlust. Suureks positiivseks jõuks oleks kohtu usaldus, mis annaks talle võimaluse tõestada, et ta saab endaga vabaduses hakkama. See annaks L.E-le motivatsiooni ka oma lähedastele tõestada, et ta on seekord usalduse ära teeninud. L.E kahetseb, et on kõiki alt vedanud, kes on tema usaldusse panustanud. Ta soovib kõike heastada, ehkki liiga hilja.

3

Ringkonnakohtu järeldused 11. Ka ringkonnakohus ei vabasta L.E vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist. 12. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste

hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud

edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning L.E ennetähtaegseks vabastamiseks.

13. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Õige on maakohtu poolt toodu, et

käesoleval juhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal, s.o käesoleva määruskaebemenetluse hetkel omab L.E kehtivat distsiplinaarkaristust. 14. Samuti on maakohus võtnud kogumina arvesse kõiki KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid ning jõudnud õiguspärasele järeldusele, et süüdimõistetu ei kuulu vabastamisele (vt käesoleva määruse p-d 4-8). Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et L.E puhul eksisteerib oht, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Eelkõige viitab sellele L.E varasem elukäik, s.o vaatamata süüdimõistetu võrdlemisi noorele

eale on teda kriminaalkorras karistatud 13-l korral ja ta viibib juba viiendat korda kinnipidamiskohas. Samuti on isik varasemalt viibides kriminaalhooldusel, pannud toime uue kuriteo. Seega saab öelda, et varasemad mõistetud karistused ei ole L.E käitumist

õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Samuti on maakohus välja toonud L.E puuduliku töökogemuse ning täitmata rahaliste nõuete kogusumma (20 388,92 eurot), leides, et majanduslike raskuste ilmnemisel võib süüdimõistetu taas kuritegusid toime panema hakata. Mööda ei saa ka minna L.E narkootilise aine sõltuvusest, mis on samuti uue kuriteo toimepanemist soodustav faktor.

15. Eeltoodud põhjustel ei ole L.E ennetähtaegne vabastamine õigustatud, isiku

ennetähtaegsesse vabastamisse tuleb suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub

ringkonnakohtul veendumus, et L.E

suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida.

16. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu

Ringkonnakohus Viru Maakohtu 18.09.2017 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk