3-17-1806/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1806

Haldusasi

Ühishankijate SA KredEx ja AS SmartCap kaebus

riigihangete vaidlustuskomisjoni 21.08.2017 otsuse nr 122-

17/178587 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad (vaidlustajad) – ühispakkujad Wise Guys Ventures

OÜ ja Wise Guys Investment OÜ, volitatud esindaja

vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper

Vastustajad – ühishankijad SA KredEx ja AS SmartCap,

volitatud esindajad vandeadvokaadid Margus Kõiva ja

Jaana Nõgisto

Kolmandad isikud – ühispakkujad Mobi Solutions OÜ ja

Astrec Baltic OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Arne

Ots

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta ühishankijate SA KredEx ja AS SmartCap kaebus rahuldamata.

2. Mõista ühishankijatelt SA KredEx ja AS SmartCap ühispakkujate Wise Guys

Ventures OÜ ja Wise Guys Investment OÜ kasuks välja menetluskulu 1700 (üks tuhat

seitsesada) eurot, mis sisaldab käibemaksu. Muus osas jätta menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

kohtuotsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

23.10.2017

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1).

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses

(HKMS § 279 lg 1).

3-17-1806

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ühishankijad SA KredEx ja AS SmartCap (vastustajad) avaldasid 03.10.2016

e-riigihangete

registris

võistleva

dialoogina

läbiviidava

riigihanke

„Hankijate

investeerimisobjektiks

olevate

riskikapitalifondide

portfelliettevõtete

koolitus-

ja

arenguprogrammid“ (viitenumber 178587) hanketeate ja tegid kättesaadavaks hanke

alusdokumendid.

2. Hankemenetluses osalemise taotluse esitasid 7 isikut, sh ühispakkujad Wise Guys Ventures

OÜ ja Wise Guys Investment OÜ (kaebajad) ning ühispakkujad Mobi Solutions OÜ ja Astrec

Baltic OÜ (kolmandad isikud). Vastustajad kvalifitseerisid 16.01.2017 käskkirjaga nr 5-üld

4 taotlejat, sh kaebajad ja kolmandad isikud. Vastustajad tegid 15.06.2017 käskkirjaga

nr 47-üld kvalifitseeritud taotlejatele pakkumuse esitamise ettepaneku. Pakkumuse esitasid

3 pakkujat, sh kaebajad ja kolmandad isikud. Pakkumused avati 03.07.2017.

3. Vastustajad tunnistasid 26.07.2017 käskkirja nr 54-üld p-ga 2 kolmandate isikute

pakkumuse vastavaks; p-ga 4 lükkasid kaebajate pakkumuse tagasi ja p-ga 5 tunnistasid

kolmandate isikute pakkumuse edukaks. Kaebajate pakkumuse tagasilükkamisel tugineti

riigihangete seaduse (kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioonis; RHS) § 47 lg 2 esimesele lausele

ning pakkumuse esitamise ettepaneku p-dele 3.12 ja 8.4 ja p 4.2 esimesele lausele. Pakkumuse

kohaselt osaleb pakkujate meeskonnas hankelepingu vahetul täitmisel vaid üks hanketeate

p III.2.3 alapunktis 2.3.4 kirjeldatud kvalifitseeritud investeeringute spetsialist (H. Tammo),

kuid hankelepingu vahetul täitmisel ei osale teine kvalifitseerimiseks esitatud ja ühtlasi

kvalifitseeritud investeeringute spetsialist (R. Anton), mistõttu ei vasta pakkumus pakkumuse

esitamise ettepaneku p-le 8.4, mille kohaselt peavad hankelepingu vahetul täitmisel osalema

isikud, kelle pakkuja esitas taotlejana kvalifitseerimiseks.

4. Kaebajad esitasid riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse vastustajate

26.07.2017 käskkirja nr 54-üld p-de 4 ja 5 peale.

5. VAKO rahuldas 21.08.2017 otsusega nr 122-17/178587 vaidlustuse, tunnistas

vastustajate 26.07.2017 käskkirja nr 54-üld p-d 4 ja 5 kehtetuks ning mõistis vastustajatelt

kaebajate kasuks välja vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu. Põhjendused:

5.1. Pakkumuse esitamise ettepaneku p-s 8.4 ega hanketeate p-s 2.3.4 ei ole kehtestatud nõuet

pakkumuse sisule. Mõlemad käsitlevad nõuet pakkuja isikule, täpsemalt pakkuja tehnilist ja

kutsealast pädevust tõendavat kvalifitseerimistingimust. Seda, et tegu on kvalifitseerimis-,

mitte pakkumuse vastavustingimusega, näitab ka p 2.3.4 asumine hanketeate osas, mis

puudutab kvalifitseerimistingimusi. Pakkumuse esitamise ettepaneku p 8.4 tuletab pakkujatele

meelde hankija õigust hankemenetluses osalejate kvalifikatsiooni kontrollimiseks. Seega ei ole

pakkumuse esitamise ettepanekus p-s 8.4 kehtestatud nõuet, millele kaebajate pakkumus

vastustajate hinnangul ei vastanud. Ainuüksi sel põhjusel on kaebajate pakkumuse

tagasilükkamine vastuolus RHS § 47 lg-ga 2 ja § 64 (VAKO otsuses ekslikult § 67) lg-ga 2.

Sellest lähtuvalt on õigusvastane ka vastustajate 26.07.2017 käskkirja p 4.

5.2. Kui vastab tõele, et kaebajate pakkumuse kohaselt ei osale nende meeskonnas ühte

kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud investeeringute spetsialisti, peavad vastustajad

pöörduma tagasi kaebajate kvalifitseerimise otsuse juurde (RHS § 39 lg 3).

5.3. Kaebajatel on kolmandate isikute pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise

õigus. Ehkki pakkumuse esitamise ettepaneku p 5.2 järgi sõlmib hankija hankelepingu kuni

kahe pakkujaga, võimaldab säte piirduda ka vaid ühe pakkuja edukaks tunnistamisega ega

kohusta hankijat kahte edukat pakkujat valima. Seetõttu ei ole alusetu kaebajate kahtlus, et kui

3-17-1806

3(8)

kolmandate isikutega sõlmitakse hankeleping, ei pruugi kaebajatele jääda võimalust jõuda

hankelepinguni (Tallinna Halduskohtu 17.08.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-1703, p 14).

Pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, mis on tehtud pakkumuste õigusvastase hindamise

tulemusena, on samuti õigusvastane.

6. Vastustajad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 21.08.2017 otsuse nr 122-

17/178587 tühistamiseks. Põhjendused:

6.1. Vastustajad on nii hanketeate p III.2.3 alapunktides 6.2.3.4 ja 3.2.3.1, taotlusdokumendi

lisa 2 p-des 2.3.4 ja 2.3.1 kui ka pakkumuse esitamise ettepaneku p-s 8.4 välja toonud, et

taotlejal peavad olema hankelepingu täitmiseks mh vähemalt kaks investeerimiskogemusega

isikut, kellest iga kvalifitseerimiseks esitatud isik peab vastama esitatud nõuetele.

Kvalifitseerimiseks esitatavad isikud peavad osalema hankijaga sõlmitava hankelepingu

vahetul täitmisel. Pärast hankelepingu sõlmimist on taotlejal õigus asendada nimetatud isikuid

üksnes hankija kirjalikul nõusolekul tingimusel, et need isikud asendatakse vähemalt

samaväärse kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikutega. Kaebajad esitasid 16.11.2016 taotlusega

kvalifitseerimiseks kaks investeeringute spetsialisti (H. Tammo ja R. Anton). Vastustajad

tuvastasid, et spetsialistid vastasid hanketeates esitatud nõuetele, ning kvalifitseerisid kaebajad

16.01.2017 käskkirjaga nr 5-üld. Kaebajad esitasid 03.07.2017 pakkumuse, millest nähtus, et

hankelepingu

vahetul

täitmisel

osaleb

vaid

üks

taotluses

märgitud

ja

kvalifitseerimistingimustele

vastavuse

kontrolli

läbinud

investeeringute

spetsialist

(H. Tammo), kuid R. Anton kui teine kvalifitseerimiseks esitatud investeeringute spetsialist

hankelepingu vahetul täitmisel ei osale. R. Antoni rolliks oli märgitud “potentsiaalne investor”,

kuid sellest ei saa järeldada isiku vahetut osalemist hankelepingu täitmisel. Lisaks nähtub

pakkumuses esitatud potentsiaalsete investorite nimekirjas R. Antoni nime juures märkus

“läbirääkimised”, mis viitab, et R. Antoniga ei ole ka tema investori staatuses jõutud siduvate

kokkulepeteni. Kuna vastustajatel ei tekkinud R. Antoni rolli osas ebaselgust, puudus vajadus

küsida kaebajatelt täiendavaid selgitusi. Seega oli vastustajatel RHS § 47 lg 2 ja § 64 lg 2 alusel

õigus ja kohustus lükata kaebajate pakkumus tagasi. Tegemist oli pakkumuse sisulise

puudusega. Pakkumuse muutmine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei ole lubatud.

6.2. VAKO otsus on põhjendamatult formalistlik ja piirdub riigihanke alusdokumentide sätete

tõlgendamisega nende asukoha, mitte sisu, mõtte ja grammatilise sõnastuse alusel.

Hankemenetluse kitsendavalt formaliseeritud käsitlusest on loobunud ka Riigikohus

13.06.2013 lahendis asjas nr 3-3-1-24-13, kus selgitati, et riigihankemenetlus sisaldab mh ka

formaalseid elemente, kuid tegemist ei ole põhimõttega, millest tuleks juhinduda

hankemenetluse sätete tõlgendamisel. Vastustajad selgitasid VAKO-le, et isikute võimalikku

osalemist hankelepingu vahetul täitmisel on vastustajatel võimalik veenvalt kontrollida alles

pakkumuse alusel, sest pakkumusest peab nähtuma, kas kvalifitseerimiseks esitatud isikud ka

tegelikult hankelepingu täitmisel osalevad. Pakkumusega koos esitatud Fondi Strateegia pidi

sisaldama ülevaadet meeskonnast ja kirjeldust iga meeskonnaliikme rolli ja panuse kohta.

Seega on üheselt tegemist ka nõudega pakkumusele ja tingimusega, mis pidi tagama

hankelepingu esemeks oleva teenuse osutamise teatud viisil ja vahenditega. Asjaolu, et suurem

osa vastustajate viidatud tingimustest paiknevad pakkujate kvalifikatsiooni käsitlevates

dokumentides või nende osades, ei saa viia järelduseni, nagu ei oleks tegemist pakkumusele

esitatud nõuetega. Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et pakkumusele esitatud nõudega

saaks jätta arvestamata seetõttu, et see asub formaalselt kvalifitseerimise alapeatükis.

6.3. Pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimine ei eelda täiendava menetluse läbiviimist võrreldes

toimingutega, mille hankija oli juba läbi viinud. Nii pakkumuses esinev puudus kui ka pakkujal

esinev puudus on senises menetluses tuvastatud. Kuigi vastustajatel olnuks võimalus teha otsus

kaebajate kvalifitseerimata jätmise kohta, ei too see kaebajate jaoks kaasa olemuslikult erinevat

3-17-1806

4(8)

tagajärge, sest kummagi otsuse tulemusena ei oleks vastustajatel võimalik kaebajatega

hankelepingut sõlmida. VAKO-l tulnuks lähtuda analoogia korras haldusmenetluse seaduse

(HMS) §-st 58, sest vastustajatel tuleks teha uus samasisuline otsus.

6.4. Kolmandate isikute pakkumuse edukaks tunnistamine ei riiva kaebajate õigusi, sest

vastustajatel on õigus sõlmida hankeleping kuni kahe pakkujaga. Kuna praeguseks on

hankemenetlusse alles jäänud vaid kaks pakkujat, ei oma koht pingereas mingit tähtsust ja

kolmandate isikutega hankelepingu sõlmimine ei takista vastustajatel sõlmida hankelepingut ka

kaebajatega.

7. Kaebajad palusid jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

7.1. Pakkumuste esitamise ettepaneku p 8.4 sisaldab kvalifitseerimistingimust ehk nõuet

pakkujale, mitte pakkumusele. Vastustajate 16.01.2017 otsus kaebajate kvalifitseerimise kohta

on jätkuvalt kehtiv. RHS eristab ühemõtteliselt taotleja kvalifitseerimise otsust ja pakkumuse

vastavaks tunnistamise otsust. Pakkuja mittevastavus kvalifitseerimistingimustele on aluseks

pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks, mitte pakkumuse mittevastavaks tunnistamiseks. Seega on

vastustajate otsus kaebajate pakkumuse mittevastavuse tõttu tagasilükkamise kohta

õigusvastane.

7.2. Ka juhul, kui pakkumuse esitamise ettepaneku p 8.4 sisaldaks nõuet pakkumusele, on

kaebajate pakkumuse mittevastavuse põhjendusel tagasilükkamine õigusvastane. Nimelt on

R. Anton kaebajate poolt hankelepingu vahetule täitmisele kaasatud. Hanke tingimustest ei

tulene nõuet, millises konkreetses rollis või ülesannetes tegutsemist saab pidada hankelepingu

täitmisel vahetult osalemiseks. Vastustajate poolt tagantjärgi esitatud põhjendused on

ebamäärased ja vastukäivad. Kahtluse korral pidanuks vastustajad küsima kaebajatelt selgitusi.

7.3. Kolmandate isikute pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õigusvastane tulenevalt

riigihangetes kehtivast otsuste järgnevuse põhimõttest, kuna vastustajad ei arvestanud

hindamisel kõiki hanke tingimustele vastavaid pakkumusi. Pakkumuste esitamise ettepaneku

p-st 5.2 järeldub, et hankija sõlmib igal juhul hankelepingud majanduslikult kõige soodsama

pakkumuse teinud pakkujaga. Kuna vastustajad lükkasid kaebajate pakkumuse tagasi, ei ole

vastustajad kaebajate pakkumust hinnanud. Ei ole välistatud, et kaebajate pakkumus võib saada

hindamisel kolmandate isikute pakkumusega võrreldes enam hindepunkte (osutuda

majanduslikult soodsamaks), millisel juhul oleks kaebajatele vastustajatega hankelepingute

sõlmimine garanteeritud. RHS § 29 lg 3 p 1 järgi lõpeb hankemenetlus hankelepingu

sõlmimisega. Vastustajad on keeldunud kinnituse andmisest, et nad ei loe hankemenetlust

lõppenuks hetkel, kui kolmandate isikutega sõlmitakse hankelepingud. Vastustajad ei ole ka

kinnitanud, et sõlmivad igal juhul hankelepingud vähemalt kahe pakkujaga, vaid viitavad

üksnes sellisele õigusele ja võimalusele. Kuna halduskohtu määrus haldusasjas nr 3-17-1703

on jõustunud, on see menetlusosalisele siduv.

8. Kolmandad isikud paluvad kaebuse rahuldada. Põhjendused:

8.1. Kolmandate isikute pakkumuse edukaks tunnistamine ei riiva kuidagi kaebajate

subjektiivseid õigusi, mistõttu puudub kaebajatel selles osas kaebeõigus. Hankedokumendid

näevad ette, et hankija võib sõlmida hankelepingud kuni kahe pakkujaga. Kuna praeguseks

hetkeks osalebki hankes ainult kaks pakkujat, on vastustajatel võimalik sõlmida hankeleping

nii kolmandate isikutega kui ka kaebajatega.

8.2. Kaebajate pakkumuse tagasilükkamine oli õiguspärane, sest pakkumus ei vastanud

hanketeates ja pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud kahe investeeringute spetsialisti

vahetu osalemise nõudele. Kuna tingimus sisaldus pakkumuse esitamise ettepanekus, on

3-17-1806

5(8)

tegemist pakkumuse vastavustingimusega. Hanke esemeks oli väga spetsiifiliste teadmistega

isikute poolt osutatav teenus, mistõttu oli tavapärasest olulisem, millised konkreetsed isikud

seda teenust osutama hakkavad. Järelikult olid ka isikutele esitatud nõuded osaks pakkumusele

esitatud nõuetest ning nende nõuete järgimine on oluline. Hankijal peab olema võimalus

kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kelle pakkumusest ilmneb, et kvalifitseerimiseks

esitatud isikud tegelikult ei hakka hankelepingu täitmises osalema või ei pruugi osaleda.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kuna vastustajad viisid vaidlusalust riigihanget läbi enne praegu kehtiva riigihangete

seaduse jõustumist, lähtub kohus kuni 31.08.2017 kehtinud RHS-st.

10. Vaidlusalusest vastustajate 26.07.2017 käskkirjast nähtub, et kaebajate pakkumus lükati

tagasi põhjusel, et pakkumusedokumentide kohaselt osaleb pakkujate meeskonnas

hankelepingu vahetul täitmisel vaid üks kvalifitseeritud investeerimisspetsialist, samas kui teine

kvalifitseeritud investeerimisspetsialist hankelepingu vahetul täitmisel ei osale. Vaidlus toimub

selle üle, kas kvalifitseeritud investeerimisspetsialisti mitteosalemine hankelepingu vahetul

täitmisel on pakkumuse vastavust või pakkuja kvalifitseerimist puudutav tingimus.

11. Kvalifitseerimistingimused kehtestatakse pakkuja või tema poolt hankelepingu täitmisel

kasutatavate spetsialistide kohta ning need peavad tagama, et hankelepingut asuvad täitma

selleks vajalikke teadmisi ja oskusi omavad pädevad isikud (vt RHS § 39 lg 1, § 41 lg 1 p 5 ja

lg 6). Vastavustingimused kehtestatakse pakkumuse sisu jaoks ning need näitavad, kas

pakkumuses pakutud asi või teenus ning selle hind vastavad hankija eesmärkidele ja

vajadustele. Kuna tegemist on olemuslikult erinevate tingimustega, ei muutu nende sisu

olenevalt selles, millises hanke alusdokumentide osas/peatükis hankija need tingimused

kehtestab.

12. Hanketeate p II.1.5 kohaselt kavandavad hankijad investeeringuid riskikapitalifondidesse.

Hanke

esemeks

on

hankija

investeerimisobjektiks

oleva(te)

riskikapitalifondi(de)

portfelliettevõtetele koolitus- ja arenguprogrammide läbiviimine ning mitmesuguste

tugiteenuste (kiirendi teenuste) tellimine.

Taotlusdokumendi üldandmete kohaselt on hankija eesmärgiks teha investeeringuid seemne- ja

stardifaasi investeerivatesse riskikapitalifondidesse. Hanke eesmärgiks on investeerida kahte

fondi ja tellida kiirendi teenuseid. Hankija otsib sõltumatuid meeskondi, kes kaasaksid rahalisi

vahendeid paljudelt erinevatelt investoritelt, et pakkuda riskikapitali seemne- või stardifaasis

alustavatele ettevõtetele. Nimetatud meeskondades juhtidel (võtmeisikutel) peavad olema

kogemused innovaatiliste ettevõtete asutamisel, arendamisel ja rahvusvahelistamisel ja/või

noortes innovaatilistes ettevõtetes vastutavate investoritena tegutsemisel.

13. Eeltoodust järelduvalt on hangitavaks teenuseks koolitus- ja arenguprogrammide

läbiviimine ja tugiteenuste osutamine. Nõue, et pakkuja meeskonda kuuluksid isikud, kellel

oleks kogemusi innovaatiliste alustavate ettevõtetega, puudutab pakkuja kvalifikatsiooni, tema

pädevust, teadmisi, oskusi ja kogemusi, mitte teenuse sisu. Seega nõue, et pakkuja meeskonda

kuuluksid ja hankelepingu vahetul täitmisel osaleksid vähemalt kaks investeerimiskogemusega

spetsialisti, puudutab kohtu hinnangul pakkuja kvalifikatsiooni, mitte pakkumuse sisu. Nõue,

millised inimesed peavad hakkama lepingut täitma, puudutab pakkuja kvalifikatsiooni, mitte

teenuse sisu ja hinda.

14. Vastustajad on nimetatud tingimuse kehtestanud kvalifikatsioonitingimusena ka erinevates

hanke alusdokumentides. Nõue, et taotlejal peavad olema hankelepingu täitmiseks vähemalt

3-17-1806

6(8)

kaks investeerimiskogemusega isikut, on kehtestatud hanketeate kvalifitseerimistingimusi

puudutavas osas – p III.2.3 “Tehniline ja kutsealane pädevus” alapunktis 6.2.3.4. Tingimused,

et kvalifitseerimiseks esitatavad isikud peavad hankelepingu täitmisel ka vahetult osalema ja

nende vahetamine on lubatud pärast hankelepingu sõlmimist hankija nõusolekul, on kehtestatud

hanketeate p III.2.3 alapunktis 3.2.3.1. Samu kvalifitseerimistingimusi on korratud ka

taotlusdokumendi lisa 2 “Kvalifitseerimistingimused” p-des 2.3.4 ja 2.3.1.

15. Asjaolu, et vastustajad on samu tingimusi korranud ka pakkumuse esitamise ettepanekus

“Invitation to tender”, ei muuda neid tingimusi pakkumuse vastavustingimusteks. Vastupidi,

pakkumuse esitamise ettepaneku p 8.4 asukohast dokumendis (“Actions to be performed.

Additional information”) ja punkti sisust nähtub selgelt, et vastustajad juhivad pakkujate

tähelepanu asjaolule, et vastustajatel on igas menetlusetapis õigus pakkujate kvalifikatsiooni

kontrollida ja neile nõuetele mittevastav pakkuja menetlusest kõrvaldada. Seejuures viidatakse

vastustajate jaoks olulistele kvalifitseerimistingimustele, millele vastavust peetakse tähtsaks.

“8.4. Pursuant to § 39 subsection (3) of the PPA, the Contracting Authority has the right to

verify the suitability of a tenderer or Candidate throughout the entire Procurement procedure

and if the Contracting Authority learns that the financial and economic standing or the technical

and professional ability of the tenderer or Candidate does not comply with the requirements

provided for in the contract notice, the Contracting Authority has the right to make a new

decision on qualifying the tenderer or Candidate and disqualify the tenderer or Candidate. In

accordance with the sub-clauses 2.3.1, 2.3.3 and 2.3.4 of Qualification of the Procurement

(Annex 2 of Application Document), the tenderer has to consider that the persons presented

by the Candidate in order to qualify the Candidate must also participate directly in the

performance of the Public Contract, and also considering the information the Contracting

Authority has submitted during the dialogue. After signing the Public Contract, the tenderer

will have the right to replace those persons, but only with the Contracting Authority’s written

consent and on the prerequisite that these persons are replaced with persons having at least

equivalent experience and qualification and being described as the performers of the Public

Contract. The tenderer must prove the compliance of the aforementioned persons to the

Contracting Authority in the manner set out in the Application Documents (and in its annexes)

of the Procurement and the ITT”

16. Seega nähtub hanke alusdokumentidest selgelt, et ka vastustajad on määratlenud

investeerimisspetsialistide

olemasolu

ja

nende

osalemist

hankelepingu

täitmisel

kvalifitseerimistingimustena ega ole neid käsitlenud pakkumuse vastavustingimusena.

17. Kuigi RHS järgi toimub kvalifitseerimis- ja vastavustingimuste kontrollimine erinevates

menetlusetappides, on hankijal RHS § 39 lg 3 järgi õigus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni

kogu hankemenetluse vältel. Seega kui vastustajatele selgus pakkumuste läbivaatamise käigus,

et kaebajate kvalifikatsioon ei vasta enam hanketingimustele, oli neil viidatud sätte alusel õigus

teha kaebajate kvalifitseerimise kohta uus otsus.

18. Ekslik on vastustajate arusaam, antud juhul polnud vahet, kas teha kaebajate

kvalifitseerimata jätmise või pakkumuse mittevastavaks tunnistamise otsus. RHS § 63 lg-st 1 ja

§ 64 lg-st 1 nähtuvalt peetakse dialoogi ja tehakse pakkumuse esitamise ettepanek

kvalifitseeritud taotlejatele. Kui kaebajad ei vastanud enam kvalifitseerimistingimustele, ei

oleks vastustajad saanud nende pakkumuse vastavust hinnata (vt ka RHS § 47 lg 2). Suurim

viga oli aga selles, et vastustajad jätsid muutmata oma 16.01.2017 käskkirja nr 5-üld, millega

kaebajad kvalifitseeriti. Tegemist on eelhaldusaktiga, st et vastustajad olid teinud õiguslikult

siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (vt HMS § 52 lg 1 p 2).

Kehtiv haldusakt on kohustuslik igaühele, sh ka vastustajatele endile (HMS § 60 lg 2). Seega

3-17-1806

7(8)

ajal, mil kehtib kaebajate kvalifikatsiooni kinnitav haldusakt, et saa vastustajad teha sisuliselt

vastuolulist lahendit ja leida, et kaebajate kvalifikatsioon ei vasta hanketingimustele. Selleks

tuleb 16.01.2017 käskkiri kehtetuks tunnistada ja teha kaebajate kvalifikatsiooni kontrollimise

kohta uus otsus. Vastuolu tõttu kehtiva haldusaktiga oli vastustajate 26.07.2017 käskkirja

kehtetuks tunnistamine õiguspärane. Vastustajate viide HMS §-le 58 on asjakohatu. Praegusel

juhul ei eksitud pelgalt menetlus- või vorminõuete vastu. Kehtiv haldusakt on siduv ja

täitmiseks kohustuslik ka haldusorganile endale. Kehtiva haldusaktiga vastuolus olev haldusakt

on õigusvastane ja kuulub tühistamisele.

19. Kohus ei pea antud juhul asjakohaseks võtta seisukoha küsimuses, kas pakkumuses toodud

andmetest nähtuvalt vastasid kaebajad kvalifitseerimistingimustele ja millise otsuse peaksid

vastustajad järgneva menetluse käigus tegema. Kohtu ülesanne on teostada haldusorgani

tegevuse üle järelkontrolli, mitte viia haldusorgani asemel läbi haldusmenetlust, anda talle

juhiseid edasise haldusmenetluse läbiviimiseks ja hinnata edaspidi vastuvõetavate haldusaktide

õiguspärasust. Haldusmenetluse õiguspärase läbiviimise eest vastutab haldusorgan ise.

20. VAKO tunnistas õiguspäraselt kehtetuks vastustajate otsuse ka kolmandate isikute

pakkumuse edukaks tunnistamise osas. Pakkumuse esitamise ettepaneku p 5.2 kohaselt

sõlmivad vastustajad hankelepingu kuni kahe majanduslikult soodsama pakkumuse esitanud

pakkujaga (“The Contracting Authority awards a Public Contract to up to 2 (two) tenderers on

the basis of having the most economically advantageous Tenders according to evaluation

criteria. /…/ the Public Contract will be awarded to the tenderer(s) with the highest evaluation

points in total for their Successful Tender respectively.”). Viidatud sätte järgi on vastustajatel

õigus ja võimalus hankeleping kahe pakkujaga sõlmida, kuid ei kohusta seda tegema, mis

tähendab, et vastustajad võivad piirduda ka ainult ühe hankelepingu sõlmimisega. Kui

vastustajad otsustavad ühe hankelepingu kasuks, saab viidatud sättest nähtuvalt määravaks

pakkumusele antud koguhinne. Kui kaebajate pakkumusele antav koguhinne kujuneb

kolmandate isikute pakkumusele antud hindest kõrgemaks, tuleks hankeleping sõlmida

kaebajatega. Olukorras, kus vastustajad on juba sõlminud kolmandate isikutega hankelepingu

ning teise hankelepingu sõlmimise järele puudub vajadus või ka rahalised vahendid, jäävad

kaebajate õigused kaitseta, sest kohus ei tühista kehtivat hankelepingut (HKMS § 267 lg 3 teine

lause).

Seega

tuleb

vastustajatel

juhul,

kui

kaebajate

kvalifikatsiooni

vastavus

hanketingimustele leiab kinnitust, hinnata ka kaebajate pakkumust ja otsustada, kellega

pakkujatest hankeleping sõlmida.

21. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et VAKO otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks

puudub alus. Kaebus tuleb jätta terves ulatuses rahuldamata.

22. Kuna kohus teeb otsuse vastustajate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vastustajate kanda

(HKMS § 108 lg 1).

Kaebajad taotlevad menetluskulude 2560 eurot väljamõistmist. Menetluskulusid ja nende

kandmist tõendavad OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid 12.09.2017 arve nr 2017156

summas 2208 eurot ja selle tasumist tõendav 21.09.2017 maksekorraldus ning 26.09.2017 arve

nr 2017159 summas 352 eurot ja selle tasumist tõendav 26.09.2017 maksekorraldus. Arved

sisaldavad käibemaksu. Käibemaksukohustuslaste registri andmetel on OÜ Advokaadibüroo

Tepper & Partnerid käibemaksukohustuslane. Arvete spetsifikatsioonidelt nähtub, et õigusabi

seondub praeguse kohtuasjaga. Kohtu hinnangul on menetluskulud vaidluse iseloomu ja asja

mahtu arvestades liiga suured (HKMS § 109 lg 6). Kohus peab põhjendatuks mõista

vastustajatelt kaebajate kasuks välja menetluskulu 1700 eurot (sisaldab käibemaksu).

3-17-1806

8(8)

Kolmandad isikud osalesid menetluses vastustajate poolel, seetõttu jäävad nende menetluskulud

nende enda kanda (HKMS § 108 lg 8).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik