4-09-8049/8

4-09-8049/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

2009-07-06

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1 4-09-8049 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuli 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-09-8049 (1015637373) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Yevheniy Shcherbani kaitsja Andres Aaviku kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peainspektori M Kasak 28.04.2009 kiirmenetluse otsusele nr 1015637373 Yevh...

4-09-8049

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuli 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-09-8049 (1015637373) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Yevheniy Shcherbani kaitsja Andres Aaviku kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peainspektori M Kasak 28.04.2009 kiirmenetluse otsusele nr 1015637373 Yevheniy Shcherbani karistamises VMS § 164 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, so 4800 krooni. Menetluses osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Igor Skorohodov

Menetlusalune isik: Yevheniy Shcherban, ik: 37910030014, elukoht: xxx.

Kaitsja: Aavik ja Partnerid Advokaadibüroo vandeadvokaat Andres Aavik, Tuukri 19 Tallinnas RESOLUTSIOON

Rahuldada Yevheniy Shcherbani kaitsja Andres Aaviku kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peainspektori M Kasak 28.04.2009 kiirmenetluse otsusele nr 1015637373 Yevheniy Shcherbani karistamises VMS § 164 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, so 4800 krooni. 2. Tühistada Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peainspektori M Kasak 28.04.2009 kiirmenetluse otsus nr 1015637373 Yevheniy Shcherbani karistamises VMS § 164 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, so 4800 krooni. 3. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 06.07.2009. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 05.08.2009. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 06.08.2009.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peainspektori M Kasak 28.04.2009 kiirmenetluse otsusega nr 1015637373 karistati Yevheniy Shcherbani VMS § 164 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, so 4800 krooni selles, et menetlusalune isik omas elamisluba töötamiseks OÜ B , kuid alates 08.2008 sõlmis töölepingu ja asus ametlikult tööle OÜ B , leping sõlmiti isiku sõnul OÜ B direktori FK. Menetlusalune isik töötas OÜ B s ebaseaduslikult alates 08.2008 kuni 11.01.2009, millega on rikkunud VMS § 164.

Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles leiti, et vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele ja väärteomenetlus menetlusaluse isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu lõpetamisele. Menetlusalune isik võeti vastutusele VMS § 13 lg 1 ja § 164 alusel, millise sätte kohaselt välismaalasel peab olema elamisluba töötamiseks Eestis. Menetlusalusele isikule on määratud karistus mitte selle eest, et tal oleks puudunud elamisluba töötamiseks Eestis, vaid selle eest, et alates 08.2008 töötas ta sama kontserni tütarettevõttes B OÜ samal aadressil Tallinnas, mitte aga OÜ B . Välismaalaste seadus selle eest vastutust ette ei näe, ja kohtuvälise menetleja seisukoht selles osas ei vasta seadusele. Välismaalaste seaduse § 51 sätestab Eestis viibimise seaduslikud alused, milleks muu hulgas on lg 1 p 1 kohaselt Eestis elamisluba. Välismaalaste seaduse § 164 kohaselt on väärteoks Eestis töötamiseks seadusliku aluse puudumisel välismaalase poolt Eestis töötamine.Menetlusalusele isikule oli 26.10.2006 väljastatud isikutunnistus elamisloaga töötamiseks. Alates 13.01.2009 on menetlusalusel isikul isikutunnistus elamisloaga töötamiseks B OÜ , mille menetlusalune isik taotles lähtudes KMA töötajate seisukohtadest ja algatatud väärteomenetlusest. Eeltoodu alusel asub kaitsja seisukohale, et menetlusaluse isiku suhtes tehtud kiirmenetluse otsus ei vasta seadusele. Menetlusalune isik ei ole rikkunud VMS § 13 lg 1 nõudeid ega toime pannud VMS § 164 ettenähtud tegu.

Kohtuväline menetleja leidis, et vaidluse esemeks ei ole asjaolu, et kaebajal puudub elamisluba Eestis töötamiseks, vaid asjaolu, et kaebaja ei töötanud elamisloas töötamiseks määratud tingimustel. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1 peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Menetlusalune isik on taotlenud elamisluba tulenevalt VMS § 12 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt võib tähtajalise elamisloa anda välismaalasele töötamiseks. Menetlusalune isik esitas 14.09.2004 tähtajalise elamisloa taotluse VMS § 12 lg 1 p 1 alusel elamisloa saamiseks töötamiseks keevitajana B OÜ ja KMA väljastas elamisloa töötamiseks B OÜ keevitajana alates 25.10.2004 kuni 24.10.2006. 13.10.2006 esitas menetlusalune isik KMAle uue tähtajalise elamisloa taotluse VMS § 12 lg 1 p 1 alusel elamisloa saamiseks töötamiseks laevakorpuse töölisena B OÜ ja KMA väljastas elamisloa töötamiseks B OÜ laevakorpusetöölisena alates 25.10.2006 kuni 24.10.2008. 29.07.2008 esitas menetlusalune isik tähtajalise elamisloa taotluse VMS § 12 lg 1 p 1 alusel kehtiva elamisloa töötamiseks pikendamiseks sama tööandja juures laevakorpuse töölisena. KMA väljastas menetlusalusele isikule elamisloa töötamiseks B OÜ laevakorpuse töölisena 25.10.2008 kuni 24.10.2013. 11.12.2008 esitas menetlusalune isik KMAle uue tähtajalise elamisloa taotluse VMS § 12 lg 1 p 1 alusel elamisloa saamiseks töötamiseks laevakorpuse töölisena B OÜs. Samas MTA tööandjate väljatrüki kohaselt saab menetlusalune isik B OÜst palka juba alates 2008 juunist. Asjaoluga, et menetlusalune isik töötas teises firmas ning tal puudus selleks elamisluba, karistas KMA 29.04.2009 oma otsusega menetlusaluset isikut VMS § 13 lg 1 rikkumise eest, millega menetlusalune isik pani toime VMS § 164 järgi karistatava teo. VMS § 13 lg 1 sätestab, et välismaalasel peab olema elamisluba töötamiseks või tööluba tegevuseks Eestis töölepingu või muu lepingu alusel, samuti muuks tegevuseks teise isiku heaks, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, sõltumata

tegevuse aluseks oleva lepingu liigist, vormist või lepingu sõlminud teise poole asukohast või elukohast, kui välisleping või seadus ei sätesta teisiti. Nähtuvalt KMA poolt esitatud dokumentidest on menetlusalune isik esitanud 13.10.2006 ja 31.07.2008 KMAle taotlused elamisloa saamiseks Eestis töötamiseks B OÜ . VMS § 131 lg 1 kohaselt on tööluba luba, millega antakse välismaalasele, kellel on elamisluba töötamiseks, loas määratud tingimustel. Nimetatud sätestab ka VMS § 131 lg 1, et elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus Eestis viibida töötamise eesmärgil elamisloas määratud tingimustel. VMS § 1333 lg 6 sätestab, et elamisloas töötamiseks määratakse kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused, sealhulgas vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht. Välismaalasel on keelatud töötada Eestis elamisloaga töötamiseks, milles ei ole tingimusi kindlaks määratud. Vabariigi Valitsuse 26.11.2002 määrusega nr 364 ”Tähtajalise elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja välismaalase Eestist eemalviibimise registreerimise kord” § 12 sätestab tähtajalise elamisloa taotlemisel töötamiseks esitamise dokumendid. Sama korra § 12 lg 3 kohaselt, tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta, esitab KMAle vormikohase kinnituse välismaalase tööle võtmise kohta elamisloa ja tööloa saamisel ning Tööturuameti kohaliku asutuse loa välismaalase Eestisse tööle võtmisel. Menetlusaluse isiku poolt KMAle 31.08.2008 esitatud taotluse kohaselt on kaebaja tööandjaks märgitud BOÜ ning vastav luba on kohaliku Tööhõiveameti poolt saadud. Seega ei saanud kaebajal tekkida arusaama, et ta võib töötada organisatsioonis kus meelepärasem on. Lähtudes eeltoodust on VMS üheselt ja selgelt määratletud, mis alusel võib välismaalane Eestis elamisluba taotleda ja selle saamisel töötada. Seega ei ole õige kaebuses esitatud väide, et VMS ei näe ette elamisloa sidumist töötamisega konkreetses äriühingus, isegi kui selleks võib osutuda tütarettevõte. 11.12.2008 esitas menetlusalune isik KMAle tähtajalise elamisloa taotluse VMS § 12 lg 1 p 1 alusel elamisloa saamiseks töötamiseks laevakorpuse töölisena B OÜ. MTA andmetel saab menetlusalune isik palka B OÜ juba alates juunist. Ülekuulamise protokollis märgib menetlusalune isik, et ta töötab B OÜ alates 2008 augustist. Isikule on väljastatud elamisluba töötamiseks B OÜ laevakorpuse töölise ametikohal alates 25.10.2008 kuni 24.10.2013. Alates 12.01.2009 omab isik elamisluba töötamiseks B OÜs. Seega töötas menetlusalune isik B OÜ seadusliku aluseta alates 08.2008 kuni 11.01.2009.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik esitatud kaebuse juurde ja selgitas, et töötab B OÜs alates 2008 aasta augustist-septembrist. Enne töötas mujal, sama ettevõte, kuid teine firma, so OÜ. Pärast OÜs töötamist esitas uue taotluse töötamiseks OÜs. Elamisluba taotles 2008 töötamiseks OÜs, töötas OÜs, kuid läks teise firmasse. Elamisluba oli antud töötamiseks OÜs, siis läks M OÜsse. Pärast öeldi, et on vaja uut taotlust, kuid siis oli juba liiga hilja. Pärast tehti luba ümber. OÜ lõpetas tegevuse ja mindi üle OÜsse. Siis juhtkond ütles, et tuleb teha taotlus OÜ jaoks ja siis tehti ümber. Ei teadnud seadust. OÜs ei olnud enam tellimusi ja tööd, firma lagunes ja puutus tööga seoses kokku OÜga ning palus, et teda sinna võetaks ning ta võeti sinna ning läks üle. Ei tea kuidas on palka saanud juunist alates OÜst, see on üks ettevõte, ei tea kuidas seal asjad on. OÜ kukkus kokku augustis 2008 ja siis paluski end üle viia. Teadis, et elamisluba on olemas, pärast tööandja ütles, et vaja uut. Mäletamist mööda esitas taotluse elamisloa pikendamiseks 2008 aasta mais-juunis. Sai tööd ja oligi kõik, pole tähtsust kelle jaoks töötab, antakse tööd ja kõik. Kellega sõlmis OÜs lepingu, ei mäleta, OÜs sõlmis lepingu K. See ei olnud sama isik, kes Laevaehitud OÜs oli, kellega lepingu sõlmis. Ei saanud aru, et tööandja muutus. Töötaja jaoks on küll oluline kes on tööandja.

Kaitsja leidis, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada. Isikut ei saa süüdi mõista teo eest, mida seadus ette ei näe. VMS § 164 sätestab väga selgelt vastustuse juhuks, kui välismaalane töötab Eestis seadusliku aluseta. Seadusliku aluse mõiste on VMS § 51 lg 1 p 1: välismaalase Eestis viibimise seaduslikuks aluseks on elamisluba. Seega kõik muud arutused teema ümber kas isik töötas ühe tööandja juures või teise tööandja juures ja rikkus sellega VMS sätteid, ei ole asjakohane. VMS § 13 lg 1 sätestab, et peab olema elamisluba töötamiseks või tööluba tegevuseks Eestis töölepingu või muu lepingu alusel. Neid kitsendusi see säte ei sea. VMS §

13 ja 164 sätteid tuleb vaadelda koosmõjus, väärteo tunnused puuduvad. Mis puudutab Vabariigi Valitsuse määrust nr 364, siis selle § 12 ei ole asjakohane, sest seal on sätestatud tööandja kohustused. Menetlusalune isik on töötaja ja ta ei saa tööandja kohustusi täita. Asjakohatu on ka viide VMS § 131 ja 133 sätetele, kuna neid rikkumisi ei ole menetlusalusele isikule ei väärteoprotokollis ega otsuses süüks arvatud. Isegi kui menetlusalune isik oleks neid sätteid rikkunud, siis seadusandja ei ole sellist tegevust väärteona karistatavana käsitlenud. Menetlusalusel isikul oli elamisluba Eestis töötamiseks kogu aeg. Kohtuväline menetleja tunnistab seda, et hetkel ei ole vaidluse all seadusliku aluse puudumine Eestis viibimiseks. Väidetakse, et töötas ühe tööandja juures ja luba oli antud töötamiseks teise tööandja juures. B on üks ja sama kontsern, asukohaga Tallinnas. Selline rikkumise käsitlus KMA poolt on formaalne. Töö OÜs ja OÜs on sama. Firmad saavad tellimusi eks või remondiks, üks firma on aktiivselt tegev. e OÜ jätkab tegevust, kuid siis lõppes ühe lepingu täitmine. Otsustati, et inimesed jätkavad tütarettevõttes ja menetlusalune isik jätkas OÜs. Leiab endiselt, et menetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusalune isik töötas Eestis ebaseaduslikult, vastavalt VMS § 131 lg 4 p 3 ja 133 lg 1 sätetele antakse töötamise õigus just loas määratud tingimustel. Menetlusalune isik on viibinud Eestis pikemat aega, taotlenud korduvalt loa pikendamist töötamiseks. KMA arhiivist on näha dokumentidel allkirjad, kus menetlusalune isik on tahtnud töötada. See tähendab, et isik tegelikult saab aru, mismoodi asjaajamine Eestis käib. Isik on süüd tunnistanud ja see on tõendatud menetlusaluse isiku oma käega kirjutatud ülekuulamise protokollis, samuti on süü tõendatud MTA andmebaasi väljatrükiga. Mis puudutab tütarettevõtteid, siis viidatud äriühingud on erineva registrikoodiga, firmad on erinevad. Äriregistris on andmed olemas, äriühingutel ei ole mingit seost. VMS § 164 saab tõlgendada selliselt, et kui vaadata seadust tervikuna, siis pole tõesti vastutust, kuid seda saab laiendada. Kui anti luba töötamiseks ühes ettevõttes, siis ei tohi töötada teises. Palub jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja koostatud väärteoprotokolli ja otsusega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamused, kontrollinud kohtuistungil menetlusaluse isiku allkirjastatud taotlust tööloa pikendamiseks, samuti Maksu- ja Tolliameti andmeid menetlusalusele isikule palga maksmise kohta, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Esitatud kaebuses asuti seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumises puuduvad menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo tunnused ja menetlus tuleks lõpetada. Kaebuses leitakse, et menetlusalust isikut on karistatud mitte selle eest, et tal oleks puudunud elamisluba töötamiseks Eestis, vaid et ta töötas sama kontserni tütarettevõttes B OÜs samal aadressil Tallinnas, mitte aga OÜs B . VMS selle eest vastutust ette ei näe. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud sätet tuleks tõlgendada laiemalt ja lähtuda seaduse mõttest ning menetlusalune isik saanuks vastavalt VMS § 131 ja 133 sätetele töötada vaid ühe tööandja juures vastavalt loas märgitud tingimustele.

Kohus asub seisukohale, et kaebemenetluses on tõendatud, et menetlusalune isik on 13.10.2006 esitanud taotluse tähtajalise elamisloa pikendamiseks seoses töötamisega ja tööandjana on taotluse oma osa täitnud OÜ B . Tööandja andmete kohaselt oleks töökohustuste lõpp olnud 27.10.2011. Elamisluba töötamiseks anti välja 25.10.2006. 29.07.2008 esitas menetlusalune isik taotluse isikutunnistuse saamiseks seoses kehtivusaja lõppemisega ning tööandjana on taas märgitud OÜ B . Maksu- ja Tolliameti andmetel on menetlusalune isik saanud palka ajavahemikul 2008 juuni kuni november kaasaarvatud tööandjalt B OÜ. Kohus asub seisukohale, et menetlusaluse isiku teadmata ei saanud tema tööandja muutuda. Menetlusalune isik selgitas, et ta sõlmis töölepingu OÜ ga augustis- septembris, kuid kohus ei pea taolist väidet õigeks. Palga maksmise aluseks saanuks olla vaid lepingu sõlmimine OÜ ga ja mitte augustis 2008, vaid vähemalt juunis 2008. Nendest andmetest ei nähtu aga seda, et ta oleks palka saanud B OÜlt. Seega selleks, et saada palka B

OÜlt pidi menetlusalune isik kõigepealt lõpetama töösuhte eelmise tööandjaga ja sõlmima uue töösuhte uue tööandjaga, so B OÜga.

Siinkohal asub kohus seisukohale, et kaebuses esitatud väide ühe kontserni ettevõtetest või tütarettevõtetest ei ole asjakohane, kuivõrd ei kaitsja ega menetlusalune isik ei esitanud ühtegi sellekohast tõendit ja kui kasvõi vaadata äriühingute registrikoode, siis on tegemist erinevate äriühingutega. Seega on tegemist täiesti iseseisvate äriühingutega, kellel on erinevad nimetused, pangakontod, bilansid, eraldi esitatavad aastaaruanded, tulud, kulud. Isegi juhul, kui nende äriühingute omanikering ja juhatus koosnevad samadest isikutest, on sellegipoolest tegemist erinevate juriidiliste isikutega ja seega ka erinevate tööandjatega. Sellest tulenevalt oli juba alates 2008 juunist menetlusaluse isiku tegelikuks tööandjaks B OÜ OÜ ja B OÜl puudus menetlusaluse isikuga töösuhe, milline oli aluseks elamisloa töötamiseks väljastamisel.

Vastavalt VMS § 51 on muuhulgas ühe seadusliku alusena välismaalasel Eestis viibimiseks Eesti elamisluba § 51 lg 1 p 1 mõttes. Käesoleval juhul oli menetlusalune isik saanud VMS § 13 lg 1 sätestatud alusel elamisloa töötamiseks Eestis töölepingu või muu lepingu alusel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt seadusliku aluseta Eestis viibival välismaalasel on keelatud Eestis töötada. Väärteoasjas leiduvast taotlusest nähtuvalt on taotletud elamisloa pikendamist töötamiseks Eestis ja taotluse peab kohustuslikult täitma ka tööandja ning põhjendama miks tal seda töötajat vaja on ja kui pikaks ajaks on töötamise aeg tagatud. Kui nii töövõtja kui tööandja põhjendused on piisavad ja tööturu kohalik ametiasutus annab välismaalase Eestisse tööle asumiseks oma loa, siis KMA ka elamisloa töötamiseks väljastab. Seega on olulisteks tingimusteks töövõtja tahe, konkreetse tööandja olemasolu, tööandja poolt töötamiseks tagatud aeg, töötamise koht ja töökoht ja soov just seda töötajat saada ja kohaliku tööturu olukord. Vastavalt VMS § 133 lg 1 sätetele antakse elamisloaga töötamiseks välismaalasele õigus Eestis viibida töötamise eesmärgil elamisloas määratud tingimustel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt elamisloa töötamiseks võib anda välismaalasele töötamiseks Eestis registreeritud tööandja juures töökohal, mida ei ole kolme nädala jooksul avaliku konkursi korras ja riiklikku töövahendusteenust kasutades täidetud esitatavate kvalifikatsiooni- ja kutseoskusnõuetele vastava Eesti kodaniku või Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega. Viimase sätte sõnastusest võib vaid üheselt aru saada sellest, et tööandja peab olema Eestis registreeritud. Seega peab see tööandja olema identifitseeritav. Sellest tulenevalt on VMS § 133 lg 1 kohaselt elamisloa töötamiseks olulised tingimused selles taotluses märgitud VMS § 133 lg 6 mõttes, mis olid loa väljastamise aluseks. Juhul, kui üks nendest tingimustest kaob, kaob ka alus elamisloale töötamiseks. Kui menetlusalusel isikul lõppes töösuhe B OÜga, siis langesid ära ka kõige olulisemad elamisloa töötamiseks tingimused, so tööandja, töökoht ja selle kadumisel ka töötamise koht, tööandja poolt tagatud töötamise aeg. Alates sellest hetkest muutub kohtu arvates ka välismaalase viibimine Eestis seadusliku aluseta Eestis viibimiseks ning selleks, et asuda tööle uue tööandja juurde, peab isik esitama uue taotluse ja lootma, et leidub ka sobiv tööandja ning et kohalik tööturu olukord on selleks soodne. Kui aga tööandjaga töösuhte lõppemisel kaob ära elamisloa alus, on elamisloas määratud tingimused oluliselt muutunud, elamisluba sisuliselt muutunud kehtetuks kuigi loa andmisest ei ole keeldutud, samuti muutub kehtetuks elamisloal märgitud tähtaeg, sest see on seotud tööandja poolt tagatud töötamise ajaga. Tööandjaga töösuhte lõppemisel seda tähtaega enam ei ole, sest see tööandja ei taga töövõtjale enam tööd, seega ei ole enam töökohta. Seega on Eestis viibimise seaduslik alus ära langenud ja seetõttu viibib välismaalane Eestis seadusliku aluseta ja tal on VMS § 13 lg 2 kohaselt keelatud Eestis töötada VMS § 14 lg 2 p 1 ja § 12 lg 9 p 1, lg 10 p 4 sätestatu tõttu.

Ülaltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et väärteoprotokollis ja vaidlustatud otsuses märgitud ajavahemikul, kohtu arvates küll pikemal ajavahemikul, puudus menetlusalusel isikul nii seaduslik alus Eestis viibimiseks kui ka õigus Eestis töötada. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalune isik rikkus üheaegselt nii VMS § 13 lg 1 sätestatud kohustust (välismaalasel peab olema elamisluba töötamiseks või tööluba tegevuseks Eestis töölepingu või muu lepingu

alusel) kui ka § 13 lg 3 sätestatud keeldu (välismaalasel on keelatud Eestis töötada, kui välismaalasel puudub elamisluba töötamiseks). Selles osas asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik töötas välismaalasena Eestis töötamiseks seadusliku aluseta VMS § 164 mõttes.

Kohtu arvates oleks menetlusaluse isiku käitumist võimalik hinnata eelmärgitud väärteona kui kiirmenetluse otsuses oleks rikutud õigusnormina märgitud VMS § 13 lg 1 ja 13 lg 3 sätteid, viitega § 13 lg 6le, mis kohtu arvates andnuks aluse menetlusaluse isiku süüditunnistamiseks VMS § 164 ettenähtud väärteo toimepanemises.

Kohus aga ei saa väljuda kiirmenetluse otsuse piiridest ega laiendada, raskendades sellega menetlusaluse isiku olukorda, inkrimineeritud rikkumise kirjeldust. Kohtu arvates on vaidlustatud otsuses väärteo kirjeldus ebapiisav ja puudulik ning vaidlustatud otsuses ei ole ammendavalt kirjeldatud faktilisi asjaolusid, mida hinnates saaks üheselt otsustada, kas isik on pannud toime väärteo või mitte ja otsuses märgitud teokirjelduse alusel ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates on kohus seotud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega. Kohtul on küll kiirmenetluse otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest. See tähendab, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole kiirmenetluse otsuses kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada kiirmenetluse otsuses kajastamata koosseisulisi asjaolusid ja selle kohaselt isikut karistada. Kiirmenetluse otsuse piiridest väljumine oleks väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Seetõttu leiab kohus, et vaidlustatud otsus tuleb VTMS § 132 p 1 alusel tühistada ja väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada ning esitatud kaebus rahuldada.

Märt Toming kohtunik