1-16-9178/33 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

1169178

Otsuse kuupäev

12. oktoober 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo

Randma

Kohtuasi

Kriminaalasi Carl-Cristofer Hoogi (Hook) süüdistuses

KarS § 263 lg 1 pde 1 ja 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 21. märtsi 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Carl-Cristofer Hoogi kaitsja vandeadvokaat Maksim

Greinoman, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Jüri Vissak

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

13. september 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 21. märtsi 2017. a otsus ja Tartu Maakohtu 6. jaanuari

2017. a otsus osas, millega Carl-Cristofer Hook tunnistati süüdi KarS § 263 lg 1 pde 1 ja 2

järgi. Tartu Ringkonnakohtu 21. märtsi 2017. a otsus tühistada ka osas, millega jäeti valitud

kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu Carl-Cristofer Hoogi kanda.

2. Tunnistada Carl-Cristofer Hook süüdi KarS § 121 lg 1 järgi.

3. Mõista Eesti Vabariigilt Carl-Cristofer Hoogi kasuks välja 624 (kuussada kakskümmend

neli) eurot valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

4. Muus osas jätta maa- ja ringkonnakohtu otsus muutmata.

5. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

6. Mõista Eesti Vabariigilt Carl-Cristofer Hoogi kasuks välja 312 (kolmsada kaksteist) eurot

valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

7. Kanda resolutsiooni pdes 3 ja 6 nimetatud summad R. V-i arvelduskontole

XXXXXXXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Carl-Cristofer Hoogile esitati karistusseadustiku (KarS) § 263 lg 1 pde 1 ja 2 järgi süüdistus

selles, et ta tungis 11. detsembril 2015 kell 23.05 Tartus Xxxxxxxxxx X asuva maja juures

huligaansel ajendil kallale V. V-ile.

2. Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2017. a otsusega tunnistati C-C. Hook lühimenetluses süüdi ning teda

karistati KarS § 263 lg 1 pde 1 ja 2 järgi 1-aastase vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning

1-16-9178

KarS § 74 lgle 5 ja § 65 lgle 2 tuginedes suurendati 8-kuulist vangistust Harju Maakohtu

23. jaanuari 2014. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa (s.o 6 kuu ja 19 päeva) võrra.

Nii kujunes C-C. Hoogi liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 19 päeva vangistust, mis asendati

KarS § 69 lg 1 alusel 439 tunni üldkasuliku tööga. Sama otsusega rahuldati kannatanu tsiviilhagi

ning C-C. Hoogilt mõisteti V. V-i kasuks välja 400 eurot varalise kahju katteks ja 3000 eurot

mittevaralise kahju katteks. Kokkuvõtlikult olid maakohtu seisukohad järgmised.

2.1. C-C. Hoogi süü on tõendatud kannatanu V. V-i ning tunnistajate O. S-i ja S. S-i ütlustega,

11. detsembri 2015. a kiirabikaardiga ning Tartu Ülikooli Kliinikumi väljastatud patsiendikaardi ja

epikriisiga. Nende tõendite kohaselt tungis süüdistatav 11. detsembril 2015 kell 23.05 Tartus

Xxxxxxxxxx X asuva maja juures juhuslikule möödujale V. V-ile selja tagant kallale, lõi teda

rusikatega mitu korda pea ja keha piirkonda ja vastu käsi ning tekitas kannatanule füüsilist valu ja

vasaku käe 5. sõrme proksimaalse lüli nihkega murru. Samuti purunes rüseluse käigus kannatanu

mobiiltelefon ja tal kukkus käest klaaspudel. C-C. Hook haaras maast pudeli, lõi sellel vastu tänava

äärekivi põhja alt ja hakkas osaliselt purustatud pudelit käes hoides kannatanule lähenema, lubades

„roosi teha“. Süüdistatava ähvardused tundusid tõsiselt võetavana nii kannatanule kui ka

süüdistatavaga koos olnud tunnistajatele O. S-ile ja S. S-ile, kes üheskoos süüdistatava maha

surusid. C-C. Hook rikkus oma käitumisega korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 ps 1 sätestatud

nõuet, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil,

eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt.

2.2. Süüdistatavat tuleb karistada 1-aastase vangistusega. C-C. Hook tekitas ründe käigus kannatanule nii

füüsilist valu kui ka kehavigastuse, mille tõttu tuli kannatanul minna operatsioonile. Samuti

ähvardas C-C. Hook kannatanut katkise pudeliga ja realiseeris seega KarS § 263 lgs 1 loetletud kaks

kvalifitseerivat tunnust. Teisalt ei olnud kannatanule tekitatud kehavigastus raske ja C-C. Hook pani

kuriteo toime hilisõhtul, mil tänaval liikus vähe inimesi. Eelnevast tulenevalt oli kõrvaliste isikute

ring, keda kannatanu ründamine oleks võinud häirida, oluliselt väiksem kui päevasel ajal. Samuti

kahetses C-C. Hook kohtuistungil puhtsüdamlikult toime pandud tegu. Kuna süüdistatavat on varem

vägivallaga toime pandud avaliku rahu vastu suunatud kuritegude eest vangistusega karistatud, pole

võimalik talle rahalist karistust mõista.

2.3. Kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud. Ründe käigus purunes kannatanu mobiiltelefon väärtusega

400 eurot ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 127 lgte 1 ja 4 ning § 128 lgte 2

ja 3 alusel tuleb see varaline kahju kannatanule hüvitada.

2.4. Samuti tekitas süüdistatav kannatanule füüsilist valu ja vasaku käe 5. sõrme proksimaalse lüli

nihkega murru, mis nõudis ulatuslikumat meditsiinilist sekkumist. V. V. jäeti 11. detsembri 2015. a

õhtul järgmise päeva hommikuni haiglasse, 14. detsembril 2015 hospitaliseeriti kannatanu uuesti ja

talle tehti sõrmevigastuse ravimiseks üldanesteesiaga operatsioon. Seejärel teibiti 4. ja 5. sõrm üheks

nädalaks kokku. Edaspidi lubati sõrmi vabalt liigutada, kuid soovitati vältida füüsilist tööd kahe kuu

vältel. On üldteada, et operatsiooniga kaasneb teatav ebamugavustunne ja hirm, üldanesteesia puhul

tuleb enne operatsiooni söömata olla ja ka operatsioonijärgne teadvusele tulek on ebameeldiv. Kuna

V. V. kardab paaniliselt isegi veenivere võtmist, põhjustas operatsioon talle märkimisväärseid

kannatusi.

2.5. Kannatanu tervis pole siiani täielikult taastunud, tema sõrm ei lähe sirgu ning sõrme liigutamine

on valus ja ebamugav. Samuti on vigastatud sõrme liiges turses ja valulik. Kuna sõrmede vaba ja

valutu liikumine on tähtis paljude igapäevaste tegevuste juures ning pole teada, kas kannatanu sõrm

täielikult taastub, on kannatanu elu häiritud ja tema elukvaliteet on mõningal määral püsivalt

langenud. Kannatanu mängib klaverit ja sõrmevigastus takistab tal ka seda tegemast.

2(8)

1-16-9178

2.6. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 128 lg 5 ja § 134 lg 2 kohaselt tuleb eelkirjeldatud füüsiline ja

hingeline valu ning kannatused V. V-ile hüvitada ning mittevaralise kahju hüvitisena tuleb talle

maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 127 lg 6 esimese lause kohaselt otsustab mittevaralise kahju

hüvitise suuruse kohus ja tulenevalt VÕS § 134 lgst 5 arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise

määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud

isikusse pärast rikkumist. Samuti peavad kohtute välja mõistetavad mittevaralise kahju hüvitiste

suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ja olema sarnastel asjaoludel võrreldavad.

2.7. Arvestades kannatanu ründamise asjaolusid, ründe käigus füüsilise valu ja tervisekahjustuse

tekitamist, sõrmevigastuse ravimiseks vajaliku operatsiooniga kaasnenud täiendavat ebamugavust,

elukvaliteedi püsivat langust ning asjaolu, et süüdistatav pole kannatanu ees vabandanud, on

praegusel juhul mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma 3000 eurot. Samuti on see

summa kooskõlas ühiskonna üldise heaolu tasemega. 2008. aastal mõistsid kohtud kergemate

tervisekahjustustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitistena välja 2000 kuni 50 000 krooni (s.o

1278 eurot ja 20 senti kuni 3195 eurot ja 60 senti), kuid selle ajaga võrreldes on keskmine brutopalk

suurenenud ja elukallidus kasvanud. Kui 2008. aasta jaanuaris oli keskmine brutokuupalk 758 eurot,

siis 2016. a jaanuaris oli see juba 1067 eurot. Eelnevast tulenevalt peavad ka mittevaralise kahju

hüvitisena välja mõistetavad rahasummad suurenema.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni C-C. Hoogi kaitsja vandeadvokaat Maksim

Greinoman, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202

alusel. Alternatiivselt palus kaitsja kvalifitseerida süüdistatava tegu KarS § 121 järgi, kergendada

mõistetud karistust, vähendada mittevaralise kahju hüvitist ja jätta varalise kahju hüvitamise nõue

rahuldamata. Kokkuvõtlikult märgiti apellatsioonis järgmist.

3.1. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Isiku teo kvalifitseerimiseks KarS § 263 järgi ei

piisa vägivalla kasutamisest avalikus kohas, vaid tuvastada tuleb ka see, et süüdlase tegevus rikkus

kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute rahu. Praegusel juhul ei ole seda tuvastatud ja ka

süüdistuses ei ole seda kirjeldatud. Samuti puudus C-C. Hoogil avaliku korra rikkumise tahtlus.

3.2. Süüdistatavale mõistetud karistus ei vasta tema süü suurusele. Maakohus jättis alusetult

tähelepanuta, et C-C. Hook ründas kannatanut inimtühjal tänaval ja kannatanu vend peksis pärast

ründe lõppemist maas lamavat süüdistatavat vastu pead.

3.3. Samuti eksiti liitkaristuse mõistmisel. Harju Maakohtu 23. jaanuari 2014. a otsusega karistati

C-C. Hooki KarS § 257, § 275 ja § 266 lg 1 järgi vangistusega tegude eest, mis pole enam

kuritegudena karistatavad. Kuna KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse ja

karistamise vangistusega, tagasiulatuv jõud, pole võimalik KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristust

moodustada.

3.4. Kannatanu tsiviilhagi on alusetu. Rüseluse käigus purunenud telefon ei kuulunud kannatanule

ning kiirabikaardi ja tunnistajate ütluste kohaselt ei löönud süüdistatav kannatanut vastu käsi.

Kannatanu vigastas oma sõrme kaitsetegevuse käigus. Samuti kinnitas kannatanu, et ta ei võta

valuvaigisteid ja läks tööle järgmisel päeval pärast vigastuse saamist. Seega ei ole kannatanu valu

kuigi suur. Kohtupraktikas on valu tekitamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitisena välja

mõistetud 200 eurot.

4. Tartu Ringkonnakohtu 21. märtsi 2017. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon

rahuldamata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

3(8)

1-16-9178

4.1. Alates 1. juulist 2014 piisab isiku teo kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena avalikus kohas

konkreetse isiku häirimisest või ohustamisest ja enam ei ole vaja tuvastada, et süüdlase tegevus

häiris ka mõnd kõrvalist isikut. Kuna C-C. Hook rikkus V. V-i ründamisega avalikus kohas

KorS § 55 lg 1 ps 1 sätestatud üldnõuet, on tema süüditunnistamine KarS § 263 lg 1 pde 1 ja 2 järgi

seaduslik.

4.2. Maakohus ei eksinud ka karistuse mõistmisel. Kuna C-C. Hook ründas tänaval igasuguse

põhjuseta juhuslikku möödujat ja tekitas talle sõrmeluu murru, ei ole tema süü väike. Samuti ei

nähtu kriminaalasjas kogutud tõenditest, et süüdistatavat peksti pärast ründe lõpetamist.

4.3. KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmine on põhjendatud. Kaitsja märgib õigesti, et teod,

mille eest mõisteti C-C. Hoogile Harju Maakohtu 23. jaanuari 2014. a otsusega karistuseks

vangistus, pole enam kuritegudena karistatavad, kuid KarS § 5 lg 2 teise lause kohaselt on seadusel,

mis välistab teo karistatavuse või karistamise vangistusega, tagasiulatuv jõud üksnes isiku suhtes,

kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud

vangistus pööratakse täitmisele. Kuna praegusel juhul asendati KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud

liitkaristus üldkasuliku tööga, ei asu süüdistatav Harju Maakohtu 23. jaanuari 2014. a otsusega

mõistetud vangistust kandma ja seega ei ole kergemal seadusel tema suhtes tagasiulatuvat jõudu.

4.4. Maakohus rahuldas õigustatult kannatanu tsiviilhagi. Kannatanu ütluste kohaselt kuulus

purunenud mobiiltelefon talle ja C-C. Hook lõi ründe käigus kannatanut vastu käsi, tekitades talle

vasaku käe 5. sõrme proksimaalse lüli nihkega murru. Eelnevast tulenevalt on süüdistatava tegevus

ning kannatanule tekitatud kahju põhjuslikus seoses. Põhjuslikku seost tuleks jaatada ka juhul, kui

kannatanu sõrme lüli oleks murdunud kaitsetegevuse käigus. Kui süüdistatav poleks kannatanut

rünnanud, poleks kannatanu tervisekahjustust saanud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni C-C. Hoogi kaitsja M. Greinoman, kes taotleb

maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist, süüdistatava teo kvalifitseerimist KarS § 121 järgi ja

mõistetud karistuse kergendamist. Samuti palub kaitsja saata kriminaalasja tsiviilhagi osas uueks

arutamiseks ringkonnakohtule, korrates varasemas menetluses esitatud väiteid (vt otsuse

pd 3.1−3.4).

6. Kassatsioonile esitas vastuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Jüri Vissak, kelle

hinnangul on C-C. Hoogi süüditunnistamine KarS § 263 lg 1 pde 1 ja 2 järgi põhjendatud.

Kokkuvõtlikult märgib prokurör, et kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt hakkas C-C. Hook

korda rikkuma juba ettevõtte jõulupeol, mistõttu saadeti ta peolt ära. Seejärel jätkas süüdistatav

korrarikkumist oma kaaslaste O. S-i ja S. S-i suhtes ning tormas lõpuks, purustatud pudel käes,

Tartu kesklinnas kallale V. ja Taavi V-ile. Seega ohustas C-C. Hook vähemalt nelja isiku elu ja

tervist. Kuna C-C. Hook ründas V. ja T. V-i karjudes, nägid sündmust lisaks kannatanule ja kolmele

tunnistajale pealt ka kõrval asuva maja elanikud. Süüdistatav valis vägivallatsemiseks aja ja koha,

kus liigub kõige rohkem inimesi, ning pidas seega võimalikuks ja möönis, et ta rikub räuskamise,

karjumise ning kõrvaliste isikute häirimise ja ohtu seadmisega üldist õigusrahu. Juhul, kui ka eitada

lõpuleviidud avaliku korra rikkumist, tuleb kõne alla avaliku korra rikkumise katse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4(8)

1-16-9178

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium kontrollib esmalt süüdistatava teole antud karistusõigusliku

hinnangu õigsust ja mõistetud karistuse seaduslikkust (I). Seejärel peatub kolleegium liitkaristuse

mõistmisel, kannatanu tsiviilhagi rahuldamisel ja apellatsioonimenetluse kulude süüdistatava kanda

jätmisel (II). Viimaks võtab kolleegium kokku kassatsioonimenetluse tulemused ja lahendab

Riigikohtule esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse (III).

I

8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis selgitas 2. juuni 2017. a otsuses kriminaalasjas

nr 3111517 korrakaitseseaduse ja samal ajal karistusseadustikus tehtud muudatuste jõustumise

järgset õiguslikku olukorda, analüüsis avaliku korra rikkumise (KarS § 262), avaliku korra raske

rikkumise (KarS § 263) ja kehalise väärkohtlemise (KarS § 121) koosseisutunnuseid ning leidis, et

süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena tuleb tuvastada, et tegu pandi toime

avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS §s 55 või §s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise

üldnõuet. Avaliku korra raske rikkumise korral peab kindlaks tegema ka mõne KarS § 263 lg 1 ps 1 või 2

sätestatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse olemasolu (nt vägivalla). Kuid jätkuvalt on vaja tuvastada seegi,

et kõnealuse teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid. Eelnevast tulenevalt eeldab KarS § 263

objektiivsete tunnuste täitmine ka 1. juulil 2014 jõustunud karistusseaduse redaktsiooni kohaselt teo

toimepanemist avalikus kohas, selle tuvastamist, kuidas või millega objektiivselt avalikku korda rikuti, selle

asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, ja samuti KarS § 263 lg 1 ps 1

või 2 nimetatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse kindlakstegemist (vt viidatud otsuse p 21 jj).

9. Praegusel juhul pole eeltoodud põhimõtteid järgitud. Kohtud märkisid ekslikult, et isiku teo

kvalifitseerimiseks avaliku korra raske rikkumisena piisab avalikus kohas konkreetse isiku häirimisest

või ohustamisest, ning kohaldasid C-C. Hoogi süüditunnistamisel KarS § 263 lg 1 pde 1 ja 2 järgi

ebaõigesti materiaalõigust. See viga toob kaasa maa- ja ringkonnakohtu otsuse osalise tühistamise.

10. Otsustamaks, millise sätte järgi C-C. Hoogi tegu kvalifitseerida, tuleb arvestada, et

KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult

süüdistusakti järgi ja sama paragrahvi 5. lõike 1. lausest tulenevalt ei või kohus süüdistatavat süüdi

tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme

asjaoludest. Eelnevast tulenevalt pole kolleegiumil võimalik kriminaalasja lahendamisel arvestada alles

prokuröri kassatsioonivastuses kirjeldatud asjaolusid ettevõtte jõulupeol korra rikkumise, O. S-i, S. S-i ja

T. V-i elu ja tervise võimaliku ohustamise ning kõrvalasuva maja elanike rahu väidetava rikkumise kohta. C-

C. Hoogile heidetakse süüdistuses ette üksnes V. V-i ründamist ja tema individuaalsete õigushüvede

kahjustamist ning kassatsioonivastuses nimetatud asjaolud on neist oluliselt erinevad. Samuti pole

kohtud kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate füüsiliste isikute ohustamist või häirimist tuvastanud.

11. Eelnevat arvesse võttes tuleb C-C. Hook tunnistada süüdi KarS § 121 lg 1 järgi. Kuna ka kaitsja

taotleb kassatsioonis just selle sätte kohaldamist, pole kahtlust, et süüdistataval on olnud küllaldane

võimalus end uue kvalifikatsiooni vastu KrMS § 268 lg 6 ls 1 tähenduses kaitsta. Seega on võimalik

materiaalõiguse ebaõige kohaldamine kõrvaldada kassatsioonimenetluses süüdistatava teo

ümberkvalifitseerimisega.

12. Viimati märgitu ei tingi aga mõistetud karistuse vähendamist. KarS § 121 lg 1 sätestab

karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse ja C-C. Hoogile mõistetud üheaastane

vangistus jääb nendesse sanktsiooni raamidesse. Selline karistus vastab praegusel juhul ka kuriteo

raskusele ja süüdistatava isikule.

II

5(8)

1-16-9178

13. Liitkaristuse mõistmisel ei ole kohtud kriminaalkolleegiumi hinnangul eksinud. Kriminaalasja

materjalist nähtuvalt tunnistati C-C. Hook eelmise (s.o Harju Maakohtu 23. jaanuari 2014. a)

otsusega lühimenetluses süüdi ning teda karistati KarS § 257 järgi 8-kuulise vangistusega, § 275

järgi 3-kuulise vangistusega ja § 266 lg 1 järgi 2-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti

liitkaristuseks 10 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lgst 2 juhindudes ühe kolmandiku

võrra. Nii kujunes C-C. Hoogi karistuseks 6 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti

karistusaja hulka üks eelvangistuses viibitud päev ning märgiti, et ära tuleb kanda 6 kuud ja 19

päeva vangistust. Juhindudes KarS §st 74, jäeti see karistus 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele

pööramata (vt tl 113-113 pöördel).

14. Kuna praeguses asjas tuvastatu kohaselt pani C-C. Hook eelmise kohtuotsusega määratud

katseajal (s.o 11. detsembril 2015) toime uue kuriteo, mille eest teda karistati vangistusega,

moodustasid kohtud õigustatult liitkaristuse KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel.

15. Seejuures ei eksitud ka KarS § 5 lgs 2 sätestatu vastu. Nimelt nähtub KarS § 5 lg 2 lausetest 2 ja 3, et

seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on

tagasiulatuv jõud isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või

kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse

karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole

enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. Eelnevast tulenevalt ei mõjuta kergem

karistusseadus KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmist, vaid võib anda aluse üksnes liitkaristuse

täitmisele pööramise korral karistust vähendada. Samuti nähtub 1. jaanuaril 2015 jõustunud

KarS § 5 lg 2 redaktsiooni puudutavast seletuskirjast, et selle sättega sooviti piirata muudatuste

tagasiulatuvat mõju üksnes nende isikutega, kellele on mõistetud reaalne vanglakaristus ning kes

vangistust kannavad või kelle vangistus pööratakse täitmisele. On selge, et isiku vabaduse piiramine

vangistusega on sedavõrd intensiivne põhiõiguste riive, et seaduse tagasiulatuv kohaldamine neile

isikutele on põhjendatud (vt karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu nr 554 SE seletuskirja lk 18). Seega peetakse KarS § 5 lgs 2 vangistuse

täitmisele pööramise all silmas üksnes neid olukordi, kus isik asub reaalselt vangistust kandma.

16. Praegusel juhul ei asu C-C. Hook vangistust kandma, vaid talle mõistetud liitkaristus asendati

KarS § 69 lg 1 alusel 439 tunni üldkasuliku tööga. Seega ei pööratud C-C. Hoogile mõistetud

liitkaristust KarS § 5 lg 2 mõttes täitmisele ja järelikult ei ole kergemal karistusseadusel tema suhtes

ka tagasiulatuvat jõudu.

17. Vaidlustades varalise kahju hüvitamist ja kannatanu kasuks välja mõistetud mittevaralise kahju

hüvitise suurust, kordab kaitsja vaid varasemas menetluses esitatud väiteid, millele on maa- ja

ringkonnakohtu otsuses ammendavalt vastatud. Kohtud selgitasid arusaadavalt, mis andis neile aluse

jaatada kannatanule kahju tekitamist ning miks tuleb süüdistataval tekitatud kahju hüvitada. Samuti

on põhjendatud mittevaralise kahju hüvitise mõistlikkust. Kolleegium nõustub nende argumentidega

ja leiab, et kannatanu tsiviilhagi rahuldati seaduslikult.

18. Täiendavalt märgib kolleegium, et seoses ringkonnakohtu otsuse osalise tühistamisega on ära

langenud õiguslik alus (KrMS § 185 lg 2), mis võimaldaks jätta apellatsioonimenetluse kulud

süüdistatava kanda. Seetõttu tuleb Riigikohtul teha uus otsustus ka apellatsioonimenetluse kulude

hüvitamise osas.

19. C-C. Hoogi kaitsja esitas ringkonnakohtule tähtaegse taotluse, milles palus hüvitada

süüdistatavale apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 842 eurot ja 40 senti

(sh käibemaks 140 eurot ja 40 senti). Taotlusele lisatud arve kohaselt kulutas kaitsja kriminaalasjaga

6(8)

1-16-9178

tutvumiseks 2 tundi ning apellatsiooni koostamiseks 3 tundi ja 24 minutit. Kokku osutas kaitsja

C-C. Hoogile apellatsioonimenetluses õigusabi 5 tunni ja 24 minuti vältel. Õigusteenuse tunnihind

on 130 eurot, millele lisandub käibemaks.

20. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud

kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohus on varem märkinud, et valitud kaitsjale

kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb võtta arvesse ka seda, millises

ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte, ühe tööühiku hinda ning

õigusteenuse vajalikkust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

19. juuni 2015. a otsus

kriminaalasjas

nr 3115815, p 14; 26. oktoobri 2016. a otsus kriminaalasjas nr 3118316, p 15 ja 30. märtsi 2017. a

määrus kriminaalasjas nr 311717, p 12). Kolleegiumi hinnangul oli kriminaalasja materjaliga

tutvumine C-C. Hoogi kaitsmiseks apellatsioonimenetluses vajalik ja selleks kulunud aeg (s.o

2 tundi) põhjendatud. Samuti on kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega. Apellatsiooni koostamise

eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb aga arvestada, et kaitsja väited olid põhjendatud

üksnes C-C. Hoogi teo kvalifitseerimise osas. Pidades silmas eelöeldut ning arvestades

kriminaalasja keerukust ja mahtu, loeb kriminaalkolleegium apellatsiooni koostamise eest

hüvitatavaks mõistliku suurusega tasuks kahele töötunnile vastava summa. Seega tuleb

süüdistatavale hüvitada apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu summas 624 eurot

(sh käibemaks 104 eurot).

III

21. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 pst 7 ja § 362 pst 1, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium maa- ja ringkonnakohtu otsuse osas, millega C-C. Hook tunnistati süüdi

KarS § 263 lg 1 pde 1 ja 2 järgi, ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tunnistab C-C. Hoogi

süüdi KarS § 121 lg 1 järgi. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, millega jäeti valitud

kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu C-C. Hoogi kanda, ja Eesti Vabariigilt tuleb mõista

C-C. Hoogi kasuks välja 624 eurot valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

Muus osas jäävad nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus muutmata. Kaitsja kassatsioon rahuldatakse

osaliselt.

22. C-C. Hoogi kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada süüdistatavale kassatsioonimenetluses

valitud kaitsjale makstud tasu 390 eurot (sh käibemaks 65 eurot) ning kanda apellatsiooni- ja

kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu süüdistatava isa R. V-i arvelduskontole.

Taotlusele lisatud arvete kohaselt kulutas kaitsja kassatsiooni koostamiseks 2 tundi ja 18 minutit

ning süüdistatava teavitamiseks kassatsiooni menetlusse võtmisest, selle õiguslikest tagajärgedest ja

tähtaegadest 12 minutit. Kokku osutas kaitsja C-C. Hoogile kassatsioonimenetluses õigusabi 2 tunni

ja 30 minuti vältel. Õigusteenuse tunnihind on 130 eurot, millele lisandub käibemaks.

23. Kuna Riigikohus teeb KrMS § 361 lg 1 ps 7 nimetatud lahendi, peab riik KrMS § 186 lg 1 alusel

hüvitama süüdistatavale kassatsioonimenetluse kulu. Riigikohus on varem märkinud, et

kassatsioonimenetluses tuleb valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust hinnates muu hulgas võtta

arvesse, millises ulatuses on kassatsiooni argumendid põhjendatud (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 2016. a otsus kriminaalasjas nr 311616, p 36). Samuti on kaitsja töö

mahtu võimalik hinnata muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas

erinevad või sarnanevad (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. jaanuari 2017. a otsus

kriminaalasjas nr 312316, p 31). Praegusel juhul on kassatsiooni väited põhjendatud üksnes

C-C. Hoogi teo kvalifitseerimise osas ja ka siin kordab kaitsja peamiselt apellatsiooni argumente.

Pidades silmas eelöeldut ning arvestades kriminaalasja keerukust ja mahtu, loeb

7(8)

1-16-9178

kriminaalkolleegium kassatsioonimenetluses hüvitatavaks mõistliku suurusega tasuks kaitsja kahele

töötunnile vastava summa, s.o 312 eurot (sh käibemaks 52 eurot).

24. Lähtudes

C-C. Hoogi kaitsja taotlusest, tuleb riigil nii apellatsiooni- kui ka

kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kogusummas 936 eurot

(sh käibemaks 156 eurot) tasuda R. V-i arvelduskontole.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)