Legislator Case Law & Legislation
1-16-2989/28 AI generated

1-16-2989/28 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 1-16-2989/28
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-16-2989/28 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2017, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-2989 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuasi Erakorraline ettekanne kriminaalhooldusaluse K Pi kohta Kriminaalhooldusametnik

Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi Süüdimõistetu K P, isikukood xxxx, elukoht xxxx

RESOLUTSIOON: Viru Vangla Triin Tarendi kolmanda üksuse Viru piirkonna kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldada. Pikendada K P Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.09.2016 otsusega kriminaalasjas ile nr 1-16-2989 määratud katseaega kuu võrra, s.o kuni 4 (nelja) 01.01.2019. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata K P ja kriminaalhooldusametnikule. ile Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2989 tunnistati K P süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 1 aasta 4

kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 19.01.2016 kuni

20.01.2016 karistusaja hulka ning kohus mõistis ile lõplikult ärakandmisele kuuluvaks K P

karistuseks 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud

karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 28.05.2015 otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra ning kohus mõistis ile liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 25 päeva K P vangistust. KarS § 74 lg 1, 3, 5 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et K P ei pane 2- - aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg s 1 sätestatud

kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21

, 4, 8 sätestatud kohustusi ning allub elektroonilisele valvele KarS § s 9 sätestatud ko KarS § 75 lg 2 p 75 lg 2 prras. -de 2, 21, 4, 8

kohaselt kohustati K Pit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või

2

tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, jätkama õpinguid kutsehariduse omandamiseks ning osalema sotsiaalprogrammis. Kohus luges katseaja alguseks 01.09.2016.

Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi esitas Viru Maakohtule 13.09.2017 erakorralise ettekande põhjusel, et kriminaalhooldusalune K P on

rikkunud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.09.2016 otsusega nr 1-16-2989 määratud

kohustust alluda elektroonilisele valvele: K P oli kohustatud vastavalt elektroonilise valve ajakavale ilmuma 05.09.2017 koju kell 15:03, kuid ei teinud seda. K P vastas valveametniku telefonikõnele ning selgus, et kriminaalhooldusalune oli tunniplaani muutuse tõttu koolis. K

Pile on korduvalt selgitatud kohustust jälgida nii ajakava kui ka tunniplaani ning muutuste

korral taotleda kriminaalhooldusametnikult ajakava muutmist. Kriminaalhooldusaluse 11.09.2017 antud kirjalikust seletusest nähtub, et ta ei tulnud õigeks ajaks koju, sest tunniplaan

oli muutunud. Kriminaalhooldusalune ei taotlenud ajakava muutmist, sest ta ei võrrelnud ajakava ja tunniplaani, mistõttu ta ei pannud tähele, et seal on erinevusi.

Erakorralise ettekande toimus esmakohtumine kriminaalhooldusalusega st st nähtuvalt 09.09.2016, mille käigus tutvustati ile temale katseajaks pandud õigusi ja kohustusi ning K P

elektroonilise valve tinigimusi. Elektroonilise valve kohaldamine algas samuti 09.09.2016. Senise katseaja jooksul registreerimiskohustuse rikkumisi ei ole olnud. Elektroonilise valve kohaldamise perioodil on esinenud järgmised rikkumised:

- 21.12.2016 tehti K Pile kirjalik hoiatus, sest kriminaalhooldusalune rikkus elektroonilise

valve ajakava. K P helistas 21.12.2016, et peab minema peale tundide lõppu konsultatsiooni, mida kinnitas ka õpetaja. Kriminaalhooldusametnik andis loa minna koju järgmise bussiga, mis väljub 16 49, sest ta jäi bussist maha. 04.01.2017 antud :40. K P helistas 16: kirjalikus seletuses väitis ametnikku õigeaegselt teavitada. K P, et ta unustas kriminaalhooldus

- 28.12.2016 vahetati K P

il jalavõru, sest jalavõru andis häireid, et jalavõru on rikutud. Kriminaalhooldusalune ei osanud neid häireid põhjendada, kuid arvas, et see võis tuleneda

asjaolust, et talle kukkus 14.12.2016 koolis praktika käigus jala peale metallplaat.

Kriminaalhooldusametnik ja nooremametnik jalavõrul silmaga nähtavat rikkumist ei täheldanud, kuid jalavõru otsustati asendada uuega.

- 29.05.2017 tehti K Pile kirjalik hoiatus, sest ajavahemikul 04.05.2017-18.05.2017 rikkus

kriminaalhooldusalune korduvalt ajakava. 04.05.2017 jõudis K P koju kell 15:06, kuigi ajakavas oli 16:40. K P selgitas 17.05.2017 antud kirjalikus seletuses, et see juhtus tema hooletusest, kuna ta ei võrrelnud ajakava ja tunniplaani ning ei pannud tähele, et tunniplaan oli muutunud võrreldes koostatud ajakavaga. 10.05.2017 jõudis kriminaalhooldusalune koju kell 16:29, kuigi ajakavas oli 16:40. Väidetavalt jõudis liinibuss varem, mistõttu jõudis ka tema varem koju. 16.05.2017 ei jõudnud K P vastavalt ajakavale koju kell 15:06, vaid jõudis

kell 16:39. Kriminaalhooldusalune ei kontrollinud jällegi tunniplaani muutusi võrreldes ajakavaga. Kriminaalhooldusametnik sai 19.05.2017 xxxx V info, et kuna K P õpetaja J il

jäid 18.05.2017 ära viimased tunnid, siis käis ta sellel ajal konsultatsioonil.

Kriminaalhooldusametnikku K P sellest ei teavitanud. Kuivõrd tunnid lõppesid kell 15:00, siis oleks pidanud kriminaalhooldusalune sellest muutusest kriminaalhooldusametnikku

teavitama ning minema koju 15:50 bussiga, kuid K P :37. jõudis koju kell 16

Kriminaalhooldusametnik helistas K Pile, kuid kriminaalhooldusaluse sõnul ei olnud ta

telefonil kõneaega, et kriminaalhooldusametnikku sellest muudatusest teavitada. Seetõttu ootas K P

koolimajas ja lahkus sealt vastavalt koostatud ajakavale jõudes koju kell 17:24.

- K P as

läks 01.06.2017 kriminaalhooldusametnikult selleks varem luba küsimata ajakav ettenähtud ajast varem koju vaatamata asjaolule, et kriminaalhooldusametnik on korduvalt

3

rõhutanud, et luba ajakava muutmiseks saab anda ainult kriminaalhooldusametnik, mitte valveametik. Kriminaalhooldusalune arvas, et piisab valveametniku teavitamisest.

- 02.06.2017 ja 07.06.2017 lahkus K P

hommikul kodust ajakavas märgitud ajast hiljem. 02.06 K P kell 07:12, 07.06 kuid a .2017 väljus .2017 väljus kell 07:08, jakavas oli märgitud aeg kell 06:51. Kriminaalhooldusalune ei ärganud õigeaegselt ning seetõttu ei saanud ta ka kodust väljuda vastavalt ajakavale.

- 15.06.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorraline ettekande, sest

K P oli rikkunud kohustusi mitte tarvitada alkoholi, mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning alluda elektroonilisele valvele. Kriminaalhooldusametnik tegi erakorralises ettekandes ettepaneku määrata ile täiendav kohustus läbida sõltuvusalane K P

nõustamine psühhiaatri juures. Viru Maakohtu 21.06.2017 määrusega

kriminaalhooldusametniku ettepanek rahuldati ning kohus määras ile täiendava K P kohustuse läbida sõltuvusalane nõustamine psühhiaatri juures tähtajaga 31.01.2018. Kriminaalhooldusametnik on erakorralises ettekandes toonud negatiivse asjaoluna välja, et K

Pi isa on katseaja kestel osalenud poja kasvatamises minimaalselt ning ema üldse mitte.

Teadaolevalt elab K Pi ema xxxx ning pojaga tal kontakt seni puudus. K Pi isa elas elektroonilise valve kohaldamise perioodil eraldi kõrvalmajas asuva i sõnul käis s korteris. K P isa tema juurest läbi üldjuhul ühe korra päevas, et tuua talle süüa ja bussisõiduks raha. K P elas

üksi, kuid tihti viibis tema juures ka tüdruksõber. Eeltoodust tulenevalt suunati

kriminaalhooldusalune alates 28.02.2017 mitmedimensionaalsesse pereteraapiasse eesmärgiga

pakkuda alaealisele kriminaalhooldusalusele rohkem tuge. Mitmedimensionaalses pereteraapias osalemise perioodil on paranenud suhted perekonnas. Näiteks on taastunud

suhtlemine emaga, kes helistab talle regulaarselt. 11.09.2017 esitas K P

kriminaalhooldusametnikule taotluse elukoha vahetuseks, et asuda elama oma isa juurde aadressile xxxx.

Kriminaalhooldusametnik on teinud erakorralises ettekandes ettepaneku pikendada K P

ile

määratud katseaega kuu võrra Käitumiskontrolli pikendamine 4 , s.o kuni 01.01.2019. motiveeriks K Pit suurema kohusetundega suhtuma talle katseajaks pandud kontrollnõuetesse ja kohustustesse, mis omakorda vähendaks uue kuriteo sooritamise riski.

KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et

kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne on põhjendatult esitatud ja kuulub

rahuldamisele. Viru Maakohtu 01.09.2016 otsusega kohustati K Pit katseajal alluma

elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p s 9 sätestatud korras. Erakorralisest ettekandest - nähtuvalt selgitatud kohustust jälgida nii oli K Pile korduvalt elektroonilise valve ajakava kui ka tunniplaani ning muutuste korral taotleda kriminaalhooldusametnikult ajakava muutmist.

Vaatamata eeltoodule on K P korduvalt (21.12.2016, 04.05.2017, 10.05.2017,16.05.2017,18.05.2017, 01.06.2017, 02.06.2017, 07.06.2017) rikkunud kohustust alluda elektroonilisele valvele. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku esitatud asjaoludel

saab käesoleval ajal piisavalt mõjusaks ab nõuks pidada katseaja pikendamist i

4

kriminaalhooldusaluse mõjutamisel. Kohus annab ooldusalusele täiendava kriminaalh võimaluse näidata tahet täita katseaja nõudeid.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna

kriminaalhooldusametniku Triin Tarendi erakorraline ettekanne K P

ile määratud katseaja pikendamiseks 4

kuu võrra kuulub rahuldamisele. Maakohus juhindus eeltoodust ja 427,

432 KarS § 74 lg 4; KrMS § 387, § § 383, § 384 ja § sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp