3-16-289/48 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 11.10.2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-289 Haldusasi XX kaebus Politseija Piirivalveameti 07.01.2016 varjupaigataotluse tagasilükkamise ja elamisloa andmisest keeldumise otsuse ning 29.01.2016 ettekirjutuse tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks ja Politseija Piirivalveameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi tema rahvusvahelise kaitse taotlus Menetlusosalised Kaebaja – XX (ik XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras v.adv Keijo Lindeberg Vastustaja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Mari-Liis Laan Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 07.04.2017 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Politseija Piirivalveameti apellatsioonkaebus, XX vastuapellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kohtuistung 05.10.2017

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastuolu tõttu Euroopa Liidu parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL artikli 46 lõikega 5 kohaldamata 29.01.2016 kehtinud Eesti õigus osas, milles see ei andnud varjupaigataotlejale Eesti Vabariiki jäämise õigust olukorras, kus ei olnud möödunud tema varjupaigataotluse tagasilükkamise otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg.

2. Jätta Politseija Piirivalveameti apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Rahuldada XX vastuapellatsioonkaebus osaliselt.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.04.2017 otsuse resolutsiooni p 3 ning teha selles osas uus otsus, millega mõista Politseija Piirivalveametilt XX kasuks välja 305 eurot.

5. Muus osas jätta XX vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

6. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda. XX riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

3-16-289 2(2)

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.11.2017. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).