2-17-108201/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-17-108201

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-108201 Tsiviilasi Aktsiaselts Plus Plus Capital hagi Xxxxvastu võla, intressi, viivise nõudes Tsiviilasja hind 981,77 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts Plus Plus Capital (registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115); Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (e-post: menetlus@plusplus.ee); Kostja: Xxxx(isikukood xxxx; elukoht xxxx; menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjalt Xxxx hageja Aktsiaselts Plus Plus Capital kasuks põhivõlgnevus summas 639,15 eurot, intress summas 78,92 eurot ja 28.08.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 149,39 eurot. 3. Välja mõista kostjalt Xxxx hageja Aktsiaselts Plus Plus Capital kasuks viivis 0,049% põhivõlalt päevas alates 29.08.2017.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid selliselt, et resolutsiooni p 2 väljamõistetud viivis 149,39 eurot ja edaspidine viivis võlalt alates 29.08.2017.a ei ületaks kokku rohkem kui 639,15 eurot. 4. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte. 5. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu. 6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 1. Jätta Aktsiaselts Plus Plus Capital ja Xxxx menetluskulud Xxxx kanda.

2-17-108201

2 2. Välja mõista kostjalt Xxxx hageja Aktsiaselts Plus Plus Capital kasuks menetluskulud 415 eurot, millest 175 eurot riigilõiv ja 240 eurot õigusabikulud. 3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xxxxtasuda Aktsiaseltsile Plus Plus Capital käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue Kostja ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal sõlmisid Stockmann krediitkaardi nr. 5294128215597231. Lepingu kohaselt võimaldas pank kostjale krediitkaardilimiidi 10000 EEK (639,15 €) kasutamist tema jooksvate kulutuste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud limiidi summast tagastama igakuiste 10% suuruste maksetena ja intressimaksetena iga kuu 15- ks kuupäevaks ning tagastama krediidisummma ja intressid lepingu kehtivuse lõpuks. Lepingu alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Järelmaksulimiidi kasutamise summade võimaldamiseks loodi kostjale limiidikonto nr xxxx. Lepingu tingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 18% aastas ning osamaksete ja intressimaksete tagasimakseid pidi kostja teostama lepingu tingimuste punkt 6.1 ja krediidi kasutamise järgmise kuu 15-ks kuupäevaks. Kostja kasutas panga poolt võimaldatud limiiti ning ei taganud osamaksete ja intressimaksete debiteerimiseks kontol piisavaid vahendeid alates 31.08.2015. Lepingu tingimuste p. 14.4.1 järgi oli pangal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt lepingu ennetähtaegset täitmist, kui maksekohustuse täitmisega oli kostja viivitanud rohkem kui 45 päeva. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingu tingimuste punktist 14.4.1. lõpetas pank ennetähtaegselt lepingu, edastades sellekohase hoiatuse

2-17-108201

3 kostjale 03.03.2016, mistõttu kuulutas pank limiidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 08.05.2016.a.

Pank teavitas lepingu ülesütlemisest kostjat kirjalikult ning nõudis kogu lepingust tuleneva võlgnevuse 704,51 € (sh limiidi põhiosa jääk, intressi ja viivised) kohest tasumist. Vaatamata panga korduvatele pöördumistele ei ole kostja nimetatuid kohustusi täitnud. 16.03.2017.a. loovutas pank oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Hageja on pöördunud korduvalt kostja poole lepingust tuleneva nõude tasumiseks, kuid kuni hagi esitamiseni ei ole võlgnik kohustust täitnud ja nõuet rahuldanud. Hageja nõuab kostjalt ka viiviseid, nii sissenõutavaks muutunud viiviseid kui ka edasiulatuvat viivist tasumata põhinõudelt. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 476 x 0,049% = 149,39 eurot.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 639,15 eurot, intressid 78,92 € ja viivised 149,39 eurot, lisaks tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised tasumata põhisummalt viivise määraga 0,049% päevast kuni põhisumma täieliku tasumiseni alates hagiavaldusele esitamisele järgnevast päevasta alates s.o. 29.08.2017. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 175 eurot ning õigusabikulud summas 240 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 240 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 415 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

2-17-108201

4 alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (415 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik