1-16-1245/44 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

1

KOHTU MÄÄ R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2017 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-16-2896 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Asja läbivaatamise kuupäev 18.01.2017 Kohtuasi

Viru Vangla materjalid M O vangistusest

. tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

M.O

sünd. , isikukood XXX XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, elukoht xxx xxx , töökoht

Karistuse kandmise algus 03.02.2016 ja 28.10.2017 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta M.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast,

mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 11.10.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav M.O

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

M.O on

süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 22.04.2016 otsusega

Karistusseadustiku (KarS) - karistatud §423 1 ja §199 lg.2 p.4 järgi ning KarS §64

lg.1, §68 lg.1 ja §65 lg.2 sta 8 kuud 25 päeva kohaldamisega vangistusega 1 aa alates 03.02.2016.

Viru Vangla iseloomustuses

t nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 6 korda, reaalset vangistust kannab teist

korda. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on varieeruvad, soodusteguriks on

2

majandusliku kasu saamine. Kinnipeetav töötab vanglas majandustööl koristajana,

temaga on toimunud vestlused suhete, väärtushinnangute ja käitumismustrite analüüsimiseks kuritegude kontekstis ning sellest tulenevad muutused, samuti on ta

osalenud vestlusel psühholoogiga. Enne vangistust elas kinnipeetav xxx, peale

vabanemist soovib elama asuda xxx. Kinnipeetaval on algharidus, eriala puudub, õppimisest huvitatud ei ole. Vabanemise korral on töökoht garanteeritud. Kinnipeetava

lähivõrgustiku moodustavad ema ja vend, suhted on head. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga tuttavaid, kelle poolt võib kinnipeetav olla

mõjutatud. Kinnipeetav võtab riske, arvestamata oma tegude tagajärgedega. Kinnipeetava elustiil on riskiv ja hoolimatu. Kinnipeetav on tarvitanud narkootikume, meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav sõltlane. Kinnipeetav on korduvalt toime

pannud vägivallaga seotud kuritegusid. Kinnipeetav väldib oma probleemidega

tegelemist, ei mõtle oma tegude tagajärgedele, võib käituda emotsioonide ajel.

Kinnipeetava korduvkaristatus viitab kriminaalsetele hoiakutele ja negatiivsele

suhtumisele ühiskonda. Kinnipeetav sooritas uue kuriteo kriminaalhoolduse ajal.

Kinnipeetav on avalikkusele kõrgohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 a

asta

jooksul on 47%, 23%. Viru Vangla vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on

ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses kinnipeetav on sisse

märgib, et

kirjutatud xxx ise , on vallaline ja lapsi tal ei ole. Lähedastest on kinnipeetav

kajastanud endise elukaaslase. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama xxx. Kodukülastuse ajal sellel aadressil keegi ust ei avanud, telefonile elukaaslane ei

vastanud ja tagasi ei helistanud. Sama kordus teisel kodukülastusel. Kolmandal kodukülastusel tuvastas kriminaalhooldusametnik, et tegemist on 2-toalise kinnipeetava

elukaaslasele kuuluva korteriga. Kuna elukaaslane saatis korterit näitama oma

abikaasa, siis ei olnud kirjalikku nõusolekut temalt elektroonilise valve seadmete

paigaldamiseks saada. Seega on täitmata elektroonilise järelevalve seadmete

paigaldamiseks vajalikud tingimused. Telefonivestluses xxx juhatuse liikme xx xxx

selgus, et viimane tunneb kinnipeetavat ja on valmis talle võimaldama tööd ehitustöölisena. Firma objektid on käesoleval ajal põhiliselt Harjumaal ja Tallinnas, tööandja on valmis võimaldama kinnipeetavale elamispinna tööle ligemal. Kinnipeetav

on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku võimaliku vabastamise korral määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 6 kuud.

Kriminaalhooldusametniku 10.10.2016 teatest nähtub, et korteri omanik xxx ei ole

mitte kinnipeetava elukaaslane, vaid xx xx

, kes andis kirjaliku nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks nimetatud korterisse.

Maakohtu istung

Kinnipeetav M.O taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et

tahtis vanglas õppida, kuid seda ta ei saanud seoses lühikese karistusasjaga.

Prokuröri abi Margit Luga maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas

ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangist

usest tingimisi enne tähtaega.

Maakohtu määruse põhjendused

3

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastava g.4 lt Karistusseadustiku §76 l katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, reaalset vangistust kannab juba teist korda. Kinnipeetava selline käitumine näitab ilmekalt, et oma varasematest karistustest ei ole ta teinud mingeid järeldusi ja

jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust kehtival katseajal toimepandud kuriteo eest. Kinnipeetavale mõisteti Harju Maakohtu

05.06.2015 otsusega karistuseks vangistus tingimisi (otsus jõustus 23.06.2015) ja juba 09.07.2015 pani kinnipeetav toime uue kuriteo. Kokku pani ta kehtival katseajal toime 8 kuriteoepisoodi.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustustega. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord suudab katseaja läbida nõuetekohaselt

ning ei pane katseajal toime uusi kuritegusid ja täidab kõiki ettenähtud nõudeid. Kinnipeetav on oma varasema käitumisega näidanu, et kriminaalhooldus ei ole enam

piisav meede tema seadusku

uleka käitumise tagamiseks.

Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda xxx elukaaslasele kuuluvasse

korterisse. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kodukülastuse

käigus selgus, et korter ei kuulu kinnipeetava elukaaslasele ja seda käis näitamas elukaaslase uus abikaasa.

Vabanemise korral on kinnipeetavale taganud töökoha xxx, kuid juhatuse liikme

sõnade kohaselt asuvad ettevõtte objektid enamuses Harjumaal ja Tallinnas. Maakohus leiab, et elamine xxx ja töötamine Harjumaal takistab kriminaalhoolduse

teostamist ja võib selle teha võimatuks. Samuti ei soodusta selline elukorraldus

resotsialiseerumist. Töökohale lähemat elamispinda ei ole kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav varasemalt korduvalt pannud toime vägivallaga seotud kuritegusid, samuti Liiklusseaduse rikkumisi. Kinnipeetav on

diagnoositud narkosõltlasena. Sama iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav avalikkusele kõrgohtlik.

Korduvkaristatus nii kriminaalkui väärteokorras näitab seda, et kinnipeetav ei suuda

oma tegude tagajärgedest aru saada, neist õppust võtta ja neid analüüsida. Selle

asemel paneb ta toime uusi süütegusid. Maakohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise risk antud kinnipeetava puhul on jätkuvalt kõrge.

Distsiplinaarkaristuste puudumise loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuid leiab,

et vaid sellel alusel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud.

4

Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik