2-17-6950/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-6950

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-6950

Tsiviilasi

Eneken Juurmanni hagi Aivar Palumäe vastu kinnisasjade

piiri kindlakstegemiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Eneken Juurmann (ik XXX; elukoht XXX; e-postXXX);

kostja Aivar Palumäe (ik XXX; elukoht XXX; e-postXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

21. september 2017

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eneken Juurmanni hagi Aivar Palumäe vastu kinnisasjade piiri

kindlakstegemiseks.

2. Määrata XXXXX kinnistu (kinnistu nr XXXXX, asukoht XXXX XXX, XXXX XXXXX,

XXXXXXX XXXX, Tartu maakond) ja XXXXXX kinnistu (kinnistu nr XXXXXX,

asukoht XXXX XXX, XXXX XXXXXX, XXXXXXXX XXXX, Tartu maakond) ühise

piiripunkti nr X (XXXXX kinnistu suhtes) asukohaks piiripunkt, mis on FIE A.U. poolt

05.07.2016 piirilõigu kokkuleppe ja mahamärkimise aktis tähistatud koordinaatidega

XXX ja XXX.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta poolte menetluskulud Aivar Palumäe kanda.

4. Määrata tsiviilasjas nr 2-17-6950 Eneken Juurmanni menetluskulude rahaliseks

suuruseks 300 eurot (riigilõiv).

5. Välja mõista Aivar Palumäelt Eneken Juurmanni kasuks menetluskulud 300 eurot.

Otsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama apellatsioonkaebuse.

Hageja nõue

Eneken Juurmann (hageja) on esitanud Tartu Maakohtule hagi Aivar Palumäe (kostja) vastu

kinnisasjade piiri kindlakstegemiseks.

2(5)

Hagiavalduse kohaselt on hagejale kuuluv XXXXX kinnistu (XXX kinnistu) moodustatud

2001. aastal vahetult peale XXXXXX kinnistu (XXX kinnistu) erastamist selle jagamise tulemusena.

Nimetatud kinnistute piirimärkide maastikule paigaldamine toimus kõik ühe mõõtmise käigus

2000. aastal. XXX ja XXX kinnistute piirile paigaldati piiri tähistamiseks kolm raudtoru (XXXXX

katastriüksuse plaanil piiripunktid 2, 3 ja 4), millest tänaseni ühtegi säilinud ei ole. Erastaja J.P.i

soovi arvestades paigaldati edaspidise kinnistu jagamise huvides täiendav piirimärk (metalltoru)

selliselt, et piir jagab pooleks veekaevu (XXXXX kinnistu piiripunkt X ja XXXXXX kinnistu

piiripunkt X). Kuna katastriüksuste moodustamisel oli tegemist hajaasustuse piirkonnaga, kus puudus

ühisveevärk ja -kanalisatsioon, pidi kaev tagama mõlema kinnistu veevarustuse ja sihtotstarbelise

kasutamise. Kinnistute vahele pole seni püsivat piiret ehitatud ning maakasutusel on lähtutud ca 15

aastat tagasi XXXXXX katastriüksuse jagamise käigus kokkulepitud piirist ja dokumentidest.

Vaidlus piiri asukoha üle tekkis 25.05.2016, mil selgus, et kostja oli tellinud vee- ja

kanalisatsioonitorustiku projekti jaoks XXX katastriüksuse geodeetilise alusplaani, mille kohaselt ei

paikne koordinaatide järgi XXXXX kinnistu piiripunkt X nii, nagu katastriüksuste jagamisel kokku

sai lepitud ning plaanil ja seletuskirjas kajastatud. Kuna piirimärgid paigaldati maastikule vastavalt

XXXXXX kinnistu tolleaegse omaniku J.P.i ja hageja soovile ning kanti hiljem ka katastriüksuse

plaanile (plaanil poolitab piir selgelt kaevu), siis ei olnud hagejal kahtlust arvata, et piiripunktidele

määratud koordinaatides võib olla eksimus. Samuti näitas veel 2016. aasta Maa-ameti geoportaalis

olev ortofoto, et piir kulgeb läbi kaevu. Hageja pöördus XXX valla maanõuniku M.E. soovitusel

piirimärkide taastamiseks A.U. poole, kes oli teostanud esialgse mõõdistuse. Kostjal selles osas

vastuväiteid ei olnud. Maamõõtja taastas XXX kinnistuga külgneval lõigul piirimärgi vastavalt

katastrimõõdistamise seletuskirjale, XXXXX ja XXXXXX kinnistu katastriüksuse plaanidele ja

2000. aastal mõõdistamise juures viibinud piirinaabrite ütlustele. Kostja ei nõustunud maamõõtja

poolt taastatud piiri asukohaga XXXXX kinnistu piiripunktis X ega allkirjastanud piirlõigu

kokkulepet ja mahamärkimise akti. Kostja lähtus ainult koordinaatidest ning väitis, et tema ostis

XXXXXX kinnistu koordinaatide järgi ning tema kinnistu pindala väheneb, kui lähtutakse taastatud

piirimärgist. Hageja märgib, et kinnistu koordinaatide järgi ostmise korral oleks kostja pidanud

tellima piirimärkide taastamise juba selle omandamise ajal 2013. aastal, kuid seda ta teinud ei ole.

Seega sai XXXXXX kinnistu ostmisel ja piiride looduses kättenäitamisel aluseks olla ainult

katastriüksuse plaanil kujutatu. Ka tegelikus maakasutuses on lähtutud katastriüksuse plaanil

kujutatud piiridest ja seletuskirjast ning kostja on sellist kinnistute valdamist aktsepteerinud. Seda

kinnitab tema poolt 2013. aastal XXXX XXX/XXX elamu rekonstrueerimiseks tellitud projekt, mille

asendiplaanil läbib piir kaevu. Kuna piir looduses on olnud paigas ca 15 aastat, siis ei muutuks

XXXXX kinnistu piiripunkti X koordinaatide korrigeerimisel XXXXXX kinnistu tegelik valduse

ulatus. 2016. aasta juulis pöördus kostja Maa-ameti kontrollmõõdistamise osakonna poole, et nad

annaksid hinnangu maamõõtja poolt taastatud piirimärkide õigsuse osas. Maa-ameti 23.08.2016

vastuskirjas nr XXXX on välja toodud, et piiride taastamise käigus paigaldatud piiripunkt X vastab

katastriüksuse plaanile ja seletuskirjale, kuid selle koordinaat on põhivõrgu suhtes lubamatu veaga

(viga on 12 cm üle lubatu ehk kokku 62 cm). Vastuskirja kohaselt jääb katastriüksuste piiriandmeid

arvestades kaevurake täielikult XXX katastriüksusele ja piiri asukoht kaevu ei poolita, kuigi

seletuskirja järgi peaks poolitama, mistõttu on võimalik, et maamõõtja eksis 2000. aasta juulis

teostatud mõõdistamisel piiripunktile X koordinaatide määramisel või paigaldas piirilõigul 5-6

otsenähtavuse puudumisel piirimärgi X kogemata kohta, mida arvestades piir kaevu ei poolita.

Hageja märgib, et otsenähtavuse puudumist saavad tunnistada ka mõõtmise juures viibinud isikud.

Tegemist oli võssa kasvanud alaga ning kaevu ümbritsesid metsikud kibuvitsad, millest osa on hageja

tänaseni säilitanud. Peale Maa-ametilt vastuskirja saamist eemaldas kostja maamõõtja poolt taastatud

piirimärgi X ja asus vaidlusalust maad hõivama. Alates vaidluse tekkimisest on hageja korduvalt

püüdnud jõuda kostjaga kokkuleppele, kuid see pole õnnestunud. Algatatud maakorraldustoimingut

ei ole ilma kostja nõusolekuta võimalik lõpetada ning maakatastris registreerida. Hageja selgitab, et

kogu tema majapidamise veevarustus on rajatud lähtuvalt sellest kokkuleppest, et mõlema kinnistu

pered saavad eluks vajaliku vee ühisest salvkaevust. Kostja majapidamise jaoks ei oma kaev nii suurt

tähendust, sest neile on seatud nõudeks ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumine ning praeguseks

3(5)

hetkeks on seatud selleks vajalik servituut ning ka kinnistusisene torustik veetud. Juhul kui hageja

kaotab

õiguse

veehaardele,

on

ainukeseks

võimaluseks

liituda

väljaehitatud

vee-

ja

kanalisatsioonitrassiga ning maksta liitumistasu. Kuna hageja on teinud juba suured kulutused

lokaalse ning hetkel toimiva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks, siis ei ole täiendavad

kulutused mõistlikud ega ka lähiajal võimalikud. Kuivõrd kostja on korduvalt nii suuliselt kui

kirjalikult viidanud, et hagejal pole õigust veehaardele, omab piiri esialgsel kujul kindlaksmääramine

hageja jaoks olulist rolli edaspidise elukvaliteedi tagamisel.

Hageja palub hagiavalduse rahuldada ja määrata kindlaks XXX ja XXX vaheline kinnisasja piir XXX

piiripunktis X vastavalt A.U. poolt 05.07.2016 koostatud piirilõigu kokkuleppe ja mahamärkimise

aktile.

Hageja lisas hagiavaldusele koopiad XXXXX kinnistu ja XXXXXX kinnistu katastriüksuse

plaanidest, katastriüksuse moodustamise seletuskirjast, kinnistusraamatu väljavõttest XXXXXX

kinnistu omanike kohta, fotomaterjali valduse hõivamise kohta, GeoNik OÜ 27.05.2016 vastusest

hagejale, 26.05.2016 elektronkirjast XXX valla maanõunikule ja ehitusnõunikule, 05.07.2016

piirilõigu kokkuleppe ja mahamärkimise aktist koos skeemiga, XXX asendplaanist, Maa-ameti

23.08.2016 vastuskirjast nr 11-7/16/13553-2 koos kontrollmõõdistamise joonisega, 10.10.2016

pöördumistest XXX valla ja kostja poole, 17.04.2017 elektronkirjast XXX valla ehitusnõunikule ja

kostjale ning kostja vastustest, XXX valla maanõuniku 12.10.2016 vastusest, 10.02.2017

ettepanekust kostjale ning kostja 11.02.2017 vastusest sellele, kostja 20.04.2017 kirjast kaasomandi

lõpetamiseks, XXX kinnistu geodeetilisest alusplaanist, Maa-ameti geoportaali ortofotost ja fotost

piirdeaia rajamiseks kaevetööde alustamise kohta (tl 10-54).

Kostja vastus

Kostja ei võtnud hagi õigeks ja palus jätta selle rahuldamata.

Vastuse kohaselt ostis kostja XXXXXX kinnistu koos sinna kuuluvate rajatistega katastriüksuse

plaani ja koordinaatide alusel. Kaevu kasutamise (poolitamise) soovi väljendava dokumendi on

esitanud hageja, kuid sellist dokumenti, kust nähtuks, et hageja on ostnud kostjale kuuluvast

kinnistust endale maad juurde sellisel määral, et kinnistu piir poolitaks kaevu, kostjal esitada ei ole.

Samuti puudub pooltel kaevu kasutuskorda reguleeriv kokkulepe. Kuna hageja on ehitanud

veehaarde raketest laiema kaevuümbrise ilma ehitusloata ning kaevuümbris poolitab kinnistu piire,

tekitades kostjale kaasomandi talumise kohustuse, soovib kostja, et hageja likvideeriks oma

ebaseadusliku ehitise kostja kinnistult. Kostja märgib, et on pakkunud hagejale nii servituudi

seadmist kui veehaarde kasutuskorra seadmist, kuid hageja on neist pakkumistest keeldunud.

Kostja lisas vastusele koopiad Maa-ameti 23.08.2016 vastuskirjast nr 11-7/16/13553-2 koos

kontrollmõõdistamise joonisega, katastriüksuse moodustamise seletuskirjast, XXX kinnistu

geodeetilisest alusplaanist ja XXXXXX kinnistu katastriüksuse plaanist (tl 72-81).

21.09.2017 kohtuistung

Hageja selgituse kohaselt jääb hageja oma nõude juurde. Maa erastamise ja jagamise ajal märgiti piir

algselt maha looduses ning alles seejärel määrati piiripunktidele koordinaadid. Piirimärk pandi maha

ka kaevurakke juurde. Piiri pole looduses nihutatud. Alles 2016. aastal selgus, et vaidlusaluse

piiripunkti koordinaadid ei ole õiged. Hageja tellis piirimärgi taastamise, kuid kostja ei olnud sellega

nõus.

Kostja selgituse kohaselt ostis tema XXXXXX kinnistu väljamõõdetud koordinaatide järgi ja nende

alusel kuulub kaev temale. Katastriüksuse moodustamise seletuskirja järgi jagatakse pooleks

veekaev, mitte maa. Kaevu ongi kasutatud kahe kinnistu peale ühiselt, aga siiani ei ole räägitud

maast. Kui koordinaadid on olnud 17 aastat muutumatud, siis praeguse hagiga tahetakse neid muuta

62 cm võrra. Sel juhul väheneks kostja kinnistu. Koordinaatide muutmisega tekitatakse kostjale

kahju.

Kohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

4(5)

2. Hageja on esitanud kostja vastu hagi kinnistu piiri kindlakstegemiseks. Hageja palub määrata

kindlaks XXXXX kinnistu ja XXXXXX kinnistu vahelise piiri XXXXX kinnistu piiripunktis X

vastavalt maamõõtja A.U. poolt 05.07.2016 koostatud piirilõigu kokkuleppe ja mahamärkimise

aktile.

3. Vaidlust ei ole selles, et hagejale kuulub XXXXX kinnistu ja kostjale XXXXXX kinnistu ning

vaidlusaluseks piiripunktiks on XXXXX kinnistu piiripunkt X ja XXXXXX kinnistu piiripunkt X.

4. Kehtiva kohtupraktika kohaselt kui piiri asukoht looduses ei ole teada või on naaberkinnisasjade

omanike vahel vaidluse all, saab piiri kindlakstegemisel asjaõigusseaduse (AÕS) § 129 lg 2 esimesest

lausest ja maakatastriseaduse (MaaKatS) § 15 lg-st 1 tulenevalt lähtuda esmajoones kaartidest ja

plaanidest, st piirivaidluses eeldatakse küll katastrikannete õigsust, kuid selle saab vaidluses ümber

lükata mh sellega, et piirid võivad olla kaardistatud valesti (vt RKTKo 3-2-1-67-12 p-d 20, 23-25).

5. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas täidetud AÕS § 129 lg 2 esimese lause kohaldamise

eeldused, st XXXXX ja XXXXXX kinnistute vahelise piiri asukoht on võimalik kindlaks teha üldiste

reeglite (kaardid, plaanid, registrites leiduvad andmed jne) alusel.

Kohus selgitab, et piirivaidluse lahendamisel on plaaniks eelkõige katastriüksuse plaan, mis on

katastriüksuse piiride asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel (MaaKatS § 10

lg 1 teine lause). Katastriüksuse moodustamiseks teeb vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi

omav isik katastrimõõdistamised. Katastriüksuse moodustamisel kaardistatakse tegelikkusele

vastavad piirisuhted looduses (mitte ei määrata piire looduses kaardistatud piiride alusel).

Kohtule esitatud XXXXX ja XXXXXX katastriüksuse plaanidelt (tl 10, 11, 81) nähtub, et piir

plaanidel poolitab kaevu (XXXXX katastriüksuse piiripunkt X ja XXXXXX katastriüksuse

piiripunkt X). Katastriüksuse moodustamise seletuskirja (tl 12, 77) kohaselt paigaldati ja mõõdistati

edaspidise kinnistu jagamise huvides täiendav piirimärk (metalltoru) erastaja J.P.i soovi arvestades

selliselt, et piir jagab pooleks veekaevu. Hageja selgituse järgi jagab piir salvkaevu põhjusel, et

tagada mõlema kinnistu veega varustamine ja sihtotstarbeline kasutamine, kuna katastriüksuste

moodustamise ajal oli tegemist hajaasustuse piirkonnaga, kus puudus ühisveevärk ja -kanalisatsioon.

Hageja väidet, et tegelikus maakasutuses lähtuti katastriüksuse plaanidel kujutatud piiridest ja

seletuskirjast ning seda aktsepteeris esialgselt ka kostja, kinnitab kostja poolt XXXX XXX/XXX

elamu rekonstrueerimiseks tellitud projekt, mille asendiplaanil läbib piir olemasolevat salvkaevu

(tl 22).

6. Vaidlus piiride erinevusest looduses ning koordinaatide järgi tekkis 2016. aasta mais, mil kostja

tellitud XXX geodeetilise alusplaani (tl 50-52, 78-80) kohaselt jääb kaevurake katastriüksuse

piiriandmeid arvestades täielikult XXXXXX (kostja) katastriüksusele. Seetõttu ei nõustunud kostja

ka maamõõtja A.U. 05.07.2016 piirilõigu kokkuleppe ja mahamärkimise akti (tl 18-20)

allkirjastamisega, vaid pöördus Maa-ameti poole kontrollmõõdistamise teostamiseks.

Maa-ameti hinnangust (tl 23-27, 72-76) nähtuvalt on vaidlusaluses piiripunktis 3 metalltoru taastatud

selliselt, et piir piirilõigul 5-6 poolitaks reaalselt kaevu (nagu nähtub katastriüksuse plaanidelt ja

katastrimõõdistamise seletuskirjast), kuid metalltoru piiripunktis 3 asub koordinaatidele vastavast

asukohast 0,62 m põhja-kirde suunas. Koordinaatide summaarne erinevus ületab XXXXX kinnistu

mõõdistamise ajal nõutud mõõdistamistäpsust (0,50 m). Kokkuvõttes on märgitud, et kuna

piiriandmete järgne piiri asukoht kaevu ei poolita, kuigi peaks poolitama, on võimalik, et maamõõtja

eksis 2000. aasta juulis teostatud mõõdistamisel piiripunktile X koordinaatide määramisel või

paigaldas piirilõigul 5-6 otsenähtavuse puudumisel piirimärgi X kogemata asukohta, mida arvestades

piir kaevu ei poolita.

7. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud lähtuda kehtivast kohtupraktikast, mille kohaselt

katastriüksuse moodustamisel maastikul paika pandud piiridest ei ole alust kõrvale kalduda ainuüksi

põhjendusega, et (täpsustatud) mõõdistusandmetel peaks piirimärgid olema mujal, eriti kui

väljakujunenud piiridest on pikema aja vältel lähtutud (vt RKTKo 3-2-1-67-12 p 25). Kuna

katastrimõõdistamise seletuskirjas on märgitud, et XXX piirimärk X (XXX piirimärk 5) paigaldati

erastaja soovi arvestades selliselt, et piir jagaks veekaevu pooleks ja ka XXX ja XXX katastriüksuste

5(5)

plaanidel on kaevu kujutatud katastriüksuste piiril asuvana ning tegelikus maakasutuses on kuni

2016. aasta kevadeni lähtutud katastriüksuse plaanil kujutatud piiridest ja seletuskirjast, rahuldab

kohus hageja hagiavalduse ning määrab XXXXX kinnistu ja XXXXXX kinnistu ühise piiripunkti X

(XXXXX kinnistu suhtes) asukohaks piiripunkti, mis on FIE A.U. poolt 05.07.2016 piirilõigu

kokkuleppe ja mahamärkimise aktis tähistatud koordinaatidega XXX ja XXX. Kohus selgitab, et

kinnisasja omanik peab tagama piirimärgistuse säilimise ning ta ei või piirimärke muuta ega ümber

paigutada (AÕS § 128 lg 2).

8. Kostja väite osas, et ta ostis XXXXXX kinnistu katastriüksuse plaani koordinaatide alusel, märgib

kohus, et seaduses ei ole sätestatud maakatastri andmete õigsuse eeldust. Kui AÕS § 56 lg 1 järgi

eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust, siis õigsuse eeldusega ei ole kaitstud

kinnisasja iseloomustavad faktilised andmed, kuivõrd registriosa esimesse jakku kantud andmed

kinnistu

katastritunnuse,

sihtotstarbe,

asukoha

ja

pindala

kohta

ei

ole

kanneteks

kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg 2 teise lause järgi. Eelnevast tulenevalt ei saa heauskselt

omandada ka kinnistu koosseisu andmeid, sest AÕS § 561 kaitseb kinnistusraamatu seisu ega hõlma

kinnistut või selle kasutamist iseloomustavaid faktilisi andmeid.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse.

AÕS § 129 lg 4 sätestab, et piiri kindlakstegemise kulud kannavad naabrid võrdselt, kui seadusest,

kohtulahendist või tehingust ei tulene teisiti. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kostja oma käitumisega on kohtu hinnangul andnud põhjust hagi esitamiseks, siis seoses

hagi rahuldamisega on põhjendatud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

10. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Hageja poolt tasutud riigilõiv 300 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi, vastates hagihinnale ja

seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuna riigilõivu suurus tuleneb

seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu

(riigilõiv) summas 300 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Seega määrab kohus hageja

menetluskulude rahaliseks suuruseks antud tsiviilasjas 300 eurot.

Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu 300 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik