2-17-9539/21 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-17-9539

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2017, Tallinn, Tsiviilasja number 2-17-9539 Tsiviilasi Xxxxhagi Xxxxvastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Xxxx(isikukood xxxx), lepinguline esindaja Olga Väina, e-post: ramstor.ou@mail.ru Kostja Xxxx(sündinud xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg

11. oktoober 2017

RESOLUTSIOON Lahutada Xxxx ja xxxx abielu, mis sõlmiti 7. novembril 2014 Iirimaal, Co.Tipperary maakonnas, abieluakt nr xxxx. Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

2-17-9539

2 Hageja nõue ja põhjendused

Xxxxesitas 19. juunil 2017 Xxxx vastu hagi, milles palus lahutada poolte abielu.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 7. novembril 2014 Iirimaal. Pooled plaanisid elada Eestis, kuid kostja ei tulnud hagejaga Eestisse ning 2015. aastal poolte perekonnasuhted halvenesid. Praeguseks on hagejal uus elukaaslane ja ta ootab last. Hageja on seisukohal, et abielu xxxx tuleb lahutada, sest abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kuna pooled elavad erinevates riikides, siis pooltele lepitamisaja andmine on ebamõistlik.

Kostja vastuväited

Kostja oli kohtule 27. septembril 2017 esitatud vastuses nõus abielu lahutamisega.

Kohtu alluvus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lg 2 p 1 alusel võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal. Praeguses asjas on hageja Eesti Vabariigi kodanik ning seega saab Eesti kohus asja lahendada.

Kohaldatav õigus

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 57 lg 3 järgi määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed juhul, kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. REÕS § 60 lg 1 järgi kohaldatakse abielu lahutamisele REÕS §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. REÕS § 60 lg 2 järgi, kui abielu lahutamine ei ole REÕS §-s

57 nimetatud õiguse järgi lubatud või on lubatud ainult väga rangetel tingimustel, kohaldatakse selle asemel Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis või Eesti kodakondsus või kui tal oli abielu sõlmimise ajal elukoht Eestis või Eesti kodakondsus.

Iirimaa õiguse järgi on lahutus lubatud ainult rangetel tingimustel. Iirimaa perekonnaseaduse (lahutus) art 5 lg 1 järgi peab kohus olema veendunud, et menetluse algatamise kuupäevaks on abikaasad viimase viie aasta jooksul elanud teineteisest lahus vähemalt neli aastat järjest või kokku neli aastat ning et abikaasade leppimine ei ole tõenäoline ning et abikaasade või mis tahes ülalpeetavate pereliikmete suhtes on tehtud või tehakse ülalpidamisega seotud korraldused, mida kohus peab asjaoludest lähtuvalt asjakohaseks. Kuna hageja on Eesti kodakondsusega ja elab Eestis, on menetluses õigustatud kohaldada Eesti õigust.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Poolte abielu sõlmiti 7. novembril 2014. Hageja on esile toonud, et pooled ei ela koos enam 2015. aastast, mil hageja lahkus Iirimaalt. Hagejal on praeguseks uue elukaaslasega sündinud laps.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 alusel eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

2-17-9539

3 Hageja kinnitas kohtuistungil, et kooselu ei ole võimalik enam taastada ja hageja jääb abielu lahutamise nõude juurde. Ka on abielu lahutamisega nõus kostja, kes on seda kohtule kirjalikult kinnitanud. Seega nähtub mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Pooltel ei ole ühisvaraga seotud vaidlusi. Pooltel ei ole ühiseid lapsi.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik