2-15-15871/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-15871

Tsiviilasi

Jaan Jürgensoni kaebus kohtutäitur Aive Kolsari tegevuse

peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. augusti 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaan Jürgensoni määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(avaldaja):

Jaan

Jürgenson

(isikukood: XXXX), esindaja Sirje Jürgenson

Vastustaja: Põlva kohtutäitur Aive Kolsar

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 21. augusti 2017 määrus muutmata ja

Jaan Jürgensoni määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud

määruskaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruskaebus ei ole menetluse lõpetamist puudutavas osas

Riigikohtule edasikaevatav (TsMS § 433 lg 2).

Muus osas on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Jaan Jürgenson (avaldaja) esitas kaebuse Põlva kohtutäitur Aive Kolsari tegevuse peale täiteasjas

nr 170/2009/3718, sh täitemenetluse uuendamisel, milles palub tunnistada kohtutäituri tegevus

kaebuse läbivaatamata jätmisel seadusevastaseks.

Täiteasi nr 170/2009/3718 algatati sissenõudja Eesti Vabariigi avalduse alusel võlgnik J. Jürgensoni

suhtes avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. Täitemenetlus täiteasjas oli Tartu Maakohtu

06.06.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-12-20737 peatatud kuni J. Jürgensoni poolt kohtutäituri

11.05.2012 otsuse peale esitatud kaebuse lahendamiseni. Kaebus jäeti Tartu Maakohtu 25.08.2014

kohtumäärusega rahuldamata, kohtumäärus jõustus Riigikohtu 29.09.2015 määrusega.

Kaebuse kohaselt kuulus täitemenetlus lõpetamisele 2014. a juulis. Täitemenetlus jätkus üksnes

kohtutäituri täitekulude osas. Kohtutäitur ei ole avaldajale esitanud kuue aasta jooksul kohtutäituri

tasu väljamõistmise otsust, kuigi avaldaja on seda korduvalt palunud.

01.10.2015 sai avaldaja kohtutäiturilt täitemenetluse uuendamise otsuse, mille vaidlustamise ajaks oli

10 päeva. 10.10.2015 saatis avaldaja kohtutäiturile kaebuse täitemenetluse uuendamise otsuse peale,

mis sisaldas ka vaiet kohtutäiturilt saamata jäänud dokumentide kohta:

-

12.11.2009 täitekulu väljamõistmise otsus 12.11.2009 (rikutud TMS § 10);

-

2009. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus (rikutud TMS § 10);

-

2014. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, mille kohtutäitur oleks pidanud tegema kohe

peale sissenõudjalt teate saamist täitemenetluse lõpetamisest täiteasjas nr 170/2009/3718;

-

14.09.2015 vastus teabenõudele kohtutäituri tasu väljastamise otsuse kohta.

Kohtutäitur keeldus 10.10.2015 kaebust läbi vaatamast.

Lisaks tegutses kohtutäitur kohtu poolt täitemenetluse peatamise ajal ning võttis endale ajavahemikus

03.10.2012-21.02.2014 laekunud 68,77 eurot, mis ei leidnud kuskil kajastamist.

Kohtutäitur alustas täitetoimingutega enne täitemenetluse uuendamist. Avaldaja Maksu- ja Tolliameti

ettemaksukontolt on ära võetud kohtutäituri arestinõude alusel üle 600 euro ja kohtutäitur on esitanud

2 ühesugust arestinõuet. Kohtutäitur saatis avaldajale dokumendid alles peale seda, kui avaldaja oli

pöördunud küsimustega Maksu- ja Tolliameti poole. Seega rikkus kohtutäitur TMS § 114 lõiget 3.

Väljatrükk Maksu- ja Tolliameti saldopäringutest näitab, et avaldaja ettemaksukonto on arestitud

alates 01.09.2015 kohtutäituri arestinõuete alusel. Sel ajal puudus Riigikohtu lahend.

Kohtutäitur uuendas täitemenetluse 30.09.2015 kell 17.05, raha on kadunud Jaan Jürgensoni Maksu-

ja Tolliameti ettemaksukontolt samal päeval.

Jääb arusaamatuks, miks on täitemenetlus uuendatud kogu ulatuses, kui maksmata on ainult

täitekulud ja sedagi kohtutäituri enda süül.

2. 25.09.2016 esitas avaldaja kaebuse täiendused (tl 46-47), toetudes asjaolule, et kuivõrd

täitemenetlus täiteasjas nr 170/2009/3718 on uuendatud, kehtivad selles ka kõik esialgsed

dokumendid. Seetõttu soovib kaebuse esitaja tuvastada kinnistu arestimise akti tühisuse, täitmisteate

tühisuse ning kohtutäituri tasu otsuse tühisuse.

11.11.2016 esitatud menetlusdokumendis (tl 81-100) on avaldaja esitanud kokkuvõtte täiteasjas

nr 170/2009/318 tehtud toimingutest tervikuna koos omapoolsete hinnangutega, paludes kohtul

pöörata tähelepanu sissenõudja täitmisavaldusele, täitmisteatele, kohtutäituri tasu väljamõistmise

otsusele, kinnistu arestimise aktile, enampakkumise teatele, otsusele kaebuse läbivaatamise kohta,

täitemenetluse uuendamise otsusele, rahalise nõude arestimise aktile ning vara kontol arestimise

aktile.

Avaldaja osundas, et täitemenetluse alustamise ajal 17.09.2009 oli kohtutäitur vastavalt

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja lehel olevale informatsioonile töölt eemal ning tal oli

keelatud teha täitetoiminguid tulenevalt 2009. aastal kehtinud KTS § 17 lg 4.

Lisaks sellele on kohtutäitur kasutanud mitmetel dokumentidel kehtetut pitserit.

Täitmisteatest on kaebuse esitajal kolm erinevat varianti. Allkirja ja pitseriga täitmisteade, mis on

koostatud 18.09.2009 on jõudnud võlgnikuni 2015. a. Täitmisteates olev teave täitmisavalduse ja

täitedokumendi esitamise aja kohta ei vasta tõele. Samuti 18.09.2015 koostatud kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsus on jõudnud koos allkirja ja pitseriga võlgnikuni 2015.

2014. aastal on kohtutäitur vastuseks J. Jürgensoni esindaja päringule e-posti teel teatanud seisuga

05.09.2014 tasumisele kuuluva täitekulude suuruse summas 2021,35 eurot, sealhulgas kohtutäituri

põhitasu 2087,03 eurot, millest on 82,94 eurot täidetud, täitemenetluse alustamise tasu 7,67 eurot

ning täitemenetluse läbiviimiseks tehtud kulutused summas 9,59. Vastavad otsused on võlgnikule

kätte toimetatud 22.09.2009 (tasu väljamõistmise otsus) ning 12.11.2009 (täitekulu väljamõistmise

otsus). Kirjale on lisatud kohtutäituri poolt allkirjastamata ja pitsatiteta tasu otsused.

Kaebuse esitaja on teinud järelduse, et kohtutäituri tasu otsuseid ei ole tehtud 2009. aastal, sest

20.05.2015 vastuses päringule on kohtutäitur viidanud tasu sissenõudmise otsuse tegemise alusena

KTS § 31 lõikele 1, mis hakkas kehtima alles 2010.

Avaldaja on vaidlustanud ka kohtutäituri poolt Põlvas, Rähni tn 26 asuva kinnistu arestimise, mis ei

olnud põhjendatud, sest sissenõudja ei ole nõudnud konkreetselt nimetatud kinnistu müüki.

Nimetatud täitetoimingu läbiviimisel ja vormistamisel on rikutud mitmeid täitemenetluse seadustiku

sätteid, samuti kohtutäiturimäärustikus kehtestatud nõudeid akti vormile. Kohtutäituril puudus võõral

kinnistul viibimist lubav kohtumäärus.

Sissenõudja täitemenetluses, s.o Maksu- ja Tolliamet, on 21.08.2015 kaebuse esitajale saadetud

vastuses möönnud, et Põlvas Rähni tn 26 asuva kinnisasja arestimine ei oleks olnud vajalik, kui

maksuhaldur oleks palunud kohtutäituril täitetoimingutega oodata kuni täitemenetluse väliselt

16.04.2012 toimunud ostu-müügitehinguni, mille tulemusena laekus sissenõudjale enamus täitmisel

olevast võlast. Seetõttu on Maksu- ja Tolliamet valmis hüvitama pool 18.09.2009 kohtutäituri

otsusega täiteasjas nr 170/2009/3718 nõutud menetluse alustamise tasust ja pool põhitasust.

Täitemenetluse uuendamise otsus on edastatud kaebuse esitajale 30.09.2015 kell 17.05.

13.10.2015 vastas kohtutäitur kaebuse esitaja poolt esitatud kaebusele täitemenetluse uuendamise

otsusele kirjaga, mille kohaselt kohtutäitur jätab J. Jürgensoni pöördumise kaebusena TMS § 217

korras läbi vaatamata ning taotlused täitemenetluse lõpetamiseks ning kinnisasja arestist

vabastamiseks rahuldamata. Kohtutäitur on märkinud, et sisuliselt on tegemist samalaadse kaebusega,

mis on kohtu poolt läbi vaadatud ja Riigikohtu määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 jõustunud.

Kohtutäituril ei ole kohustust vabastada kinnistut aresti alt, kuna tasumata on täituritasu ja täitekulud.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtutäitur on rahalise nõude arestimise akti esitanud

elektrooniliselt Maksu- ja Tolliametile enne täitemenetluse uuendamist – samal päeval, kuid enne

kella 13. J. Jürgensonile edastati see 12.10.2015 kehtetu pitseriga. Kohtutäitur jättis J. Jürgensoni

18.09.2015 kaebuse raha kontol arestimise kohta läbi vaatamata.

Lisaks eelnevale heidab kaebuse esitaja kohtutäiturile ette veel seda, et täitemenetluse peatamise ajal

olid kinnisvaraportaalis üleval Rähni tn 26 kinnistu pildid ja enampakkumisteade, pangakontode arest

oli peatamata, täitekulude katteks võeti kohtutäituri ametialasele kontole laekunud raha 3.10.2012.a.,

07.02.2013 ja 21.02.2014, mida kusagil ei kajastatud. 2016. a on kohtutäitur muutnud pangas

seadusevastaselt konto limiiti ning arestinud vale summa.

3. Kohtutäitur Aive Kolsar ei ole kaebuse kohta esitanud kohtu määratud tähtajaks ega ka hiljem

kirjalikku seisukohta.

12.10.2016 toimunud istungil palus kohtutäitur arvestada kaebuse läbivaatamisel selle piiridega.

Antud täitemenetluses on Riigikohtu määrusega asjas nr 3-2-1-95-15 jõustunud kohtulahend, millega

tuvastati, et asjas tehtud täitetoimingud olid õiguspärased, seetõttu varasemate täitetoimingute üle

vaielda ei ole kohane. Kuna täitemenetluse peatamise alus oli kohtulahendi jõustumisega ära

langenud, jätkub täitemenetlus kohtutäituri otsuse alusel. Esialgses kaebuses ei ole vaidlustatud

täitemenetluse ajal tehtud toiminguid, seega väited, mis puudutavad neid toiminguid, on TMS § 217

sätestatust tulenevalt esitatud hilinenult.

30.09.2015 on kõik toimingud tehtud samal päeval, täitemenetlus on uuendatud täies ulatuses. Ka

kohtutäituri tasu otsus on kaebuse esitajale kätte toimetatud ning seda ei ole vaidlustatud. Asjaolu, et

Maksu- ja Tolliamet täitis ise osaliselt tasunõude, ei muuda tasu otsust ega tasu nõudmise alust.

Sissenõudjale ei ole tehtud uut tasu otsust.

Kohtutäituri selgituse kohaselt ei kutsutud kaebuse esitajat kaebuse läbivaatamiseks kohtutäituri

juurde, kuivõrd kaebus jäeti läbi vaatamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Maakohus rahuldas 21.08.2017 määrusega kaebuse osaliselt ning tunnistas Põlva kohtutäitur Aive

Kolsari tegevuse Jaan Jürgensoni 10.10.2015 kaebuse läbivaatamata jätmisel seadusega vastuolus

olevaks. Maakohus kohustas kohtutäiturit läbi vaatama Jaan Jürgensoni 10.10.2015 kaebus

täitemenetluse uuendamise otsusele kooskõlas TMS § 217 lõigetes 4 ja 5 sätestatuga.

Maakohus lõpetas menetluse Jaan Jürgensoni kaebuse asjas kohtutäituri tegevusele seoses võlgniku

vara arestimisega 12.04.2012 seoses sellega, et:

1) sama asja kohta on olemas jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-12-20737;

2) vara arestimisega seonduvate asjaolude osas, mida viidatud kohtulahendis ei ole käsitletud, ei

ole kaebuse esitaja pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks

TMS § 217 lg 1 sätestatud kohustuslikust korrast ja seda korda ei saa enam rakendada.

Maakohus jättis läbi vaatamata Jaan Jürgensoni kaebuse kohtutäituri tegevusele seoses

täitetoimingute tegemisega peatatud täitemenetluse ajal ja enne täitemenetluse uuendamist, kuna

kaebuse esitaja ei ole pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks TMS

§ 217 lg 1 sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud.

Maakohus jättis menetluskulud kohtutäituri kanda ning mõistis kohtutäiturilt Jaan Jürgensoni kasuks

välja 15 eurot.

5. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust asjaolu üle, et J. Jürgenson esitas 10.10.2017

kaebuse kohtutäituri 30.09.2015 täitemenetluse uuendamise otsusele täiteasjas nr 170/2009/3718

(tl 130-132).

Kohtutäitur on 13.10.2015 kirjaga (tl 6-7) J. Jürgensonile teatanud, et jätab kaebuse esitaja

pöördumise kaebusena TMS § 217 korras läbi vaatamata ja esitatud taotlused täitemenetluse

lõpetamiseks ning kinnisasja arestist vabastamiseks rahuldamata. Kaebuse läbivaatamata jätmise

põhjendusena on kohtutäitur märkinud, et sisuliselt on tegemist samalaadse kaebusega, mille Tartu

Maakohus on jätnud 25.08.2014 määrusega rahuldamata ning mis jõustus Riigikohtu 29.05.2015

määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15. Riigikohtu lahendis sisaldub ka vastus taotlusele täitemenetluse

lõpetamiseks ja varade arestist vabastamiseks – kuni täituritasu ja täitekulude tasumiseni ei ole täituril

kohustust vabastada kinnistut aresti alt.

Seega sisuliselt on kohtutäitur võtnud seisukoha ka kaebuse põhjendatuse kohta ehk kaebust

lahendanud, kuid ei ole järginud selleks TMS § 217 lõigetes 1-3 sätestatud kaebuse läbivaatamise

korda ega vormistanud kaebuse kohta motiveeritud otsust. Seetõttu on põhjendatud J. Jürgensoni

taotlus tunnistada kohtutäituri tegevus Jaan Jürgensoni 10.10.2015 kaebuse läbivaatamata jätmisel

seadusega vastuolus olevaks.

Kuna kohtutäitur on eelnevast tulenevalt kohustatud viima oma tegevuse seadusega kooskõlla ja

vaatama J. Jürgensoni kaebuse täitemenetluse uuendamise otsusele läbi, ei pidanud kohus

võimalikuks võtta seisukohta 10.10.2015 kaebuses esitatud asjaolude kohta.

6. Kuna kaebuse esitaja on oma esialgselt esitatud kaebust laiendanud sisuliselt kogu kohtutäituri

tegevusele täiteasjas nr 170/2009/3718, pidas kohus vajalikuks hinnata kaebuse esitaja etteheiteid

kohtutäituri tegevusele ka aspektist, kas vastava etteheite osas tuleb menetlus lõpetada või jätta kaebus

selles osas läbi vaatamata.

J. Jürgenson on vaidlustanud kohtutäituri tegevuse täitemenetluses seoses tema kinnistu, registriosa

nr 218638, arestimisega 12.04.2012. Arestimise õiguspärasuse osas on olemas jõustunud kohtulahend

tsiviilasjas nr 2-12-20737, mistõttu kuulub menetlus selles osas lõpetamisele.

Kaebuse esitaja on nii kohtutäiturile 10.10.2015 esitatud kaebuses kui kohtule 25.09.2016 ning

11.11.2016 esitatud kaebuse täiendustes vaidlustanud vara arestimisega seonduvaid asjaolusid, mida

tsiviilasjas nr 2-12-20737 esitatud kaebuses ei sisaldunud (arestimisakti vormistamise puudused,

kehtetu pitserijäljend jne). Nimetatud puuduste osas tuleb menetlus lõpetada põhjusel, et on

möödunud TMS § 217 lg 1 sätestatud kaebuse esitamise tähtaeg. J. Jürgenson pidi teada saama kõigist

arestimise kui toimingu ja arestimisakti kui dokumendi puudustest akti kättesaamisel, s.o 12.04.2012.

21.04.2012 esitatud kaebuses kohtutäituri tegevusele vara arestimisel käsitlemata etteheidete osas on

käesolevaks ajaks minetatud võimalus kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks kohtuvälises korras.

Lisaks sellele on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 p 27 märkinud, et aresti ei ole alust lugeda

tühiseks ega kinnistut arestist vabastada muuhulgas siis, kui arestimisakt ei vastanud kõigile

formaalsetele nõuetele või kui võlgnikule ei väljastatud arestimisakti tõestatud ärakirja.

J. Jürgensoni kaebuses toodud etteheidete osas kohtutäituri tegevusele seoses täitetoimingute

tegemisega peatatud täitemenetluse ajal ja enne täitemenetluse uuendamist leidis kohus, et need tuleb

jätta läbi vaatamata seetõttu, et kaebuse esitaja ei ole kohtutäiturile selles osas eelnevalt TMS § 217

lõikes 1 sätestatud korras kaebust esitanud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määrus tühistada punktide 3.1, 3.2 ja 4 osas ning teha uus määrus, millega kaebus

rahuldada.

Määruskaebuse esitaja palub korraldada kohtuistung, kus osaleksid tunnistajatena manukad Kaili

Hiieste ja Marika Nestor ning kohtutäituri abi Kersti Käis. Menetluskulud palub määruskaebuse

esitaja jätta kohtutäituri kanda.

8. Määruskaebuses korratakse varasemaid seisukohti. Kaebaja leiab, et kohus ei ole piisaval määral

kohaldanud uurimispõhimõtet.

2015. aastal selgus, et 11.05.2012 otsust, mis 2012. aastal kohtus vaidlustati ja mille kohta on

Riigikohtu lahend, ei olegi olemas – on 17.05.2012. a otsus. Kaebajale saadetud akti koostajaks oli

manukas Kaili Hiieste; tegemist ei ole sama aktiga, mis oli kohtutoimikus. Kohtutäituril puudus

12.04.2012 kohtumäärus kinnistul toimingu tegemiseks.

Määruskaebuse esitaja ei nõustu kohtu seisukohaga jätta avaldaja kaebus kohtutäituri tegevusele

seoses täitetoimingute tegemisega peatatud täitemenetluse ajal ja enne täitemenetluse uuendamist läbi

vaatamata põhjusel, et J. Jürgenson ei ole neid vaidlustanud. Avaldaja esitas vastuväited juba

11.08.2014 kohtuistungil, kus väitis, et ei ole saanud kohtutäituri tasu otsust. Ei saa vaidlustada seda,

mida ei ole.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9. Kohtutäitur määruskaebusele seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Tartu Maakohtu

21. augusti 2017 määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse järeldustega, jättes määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

11. Määruskaebuse esitaja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, millega maakohus kaebuse rahuldas

ning tunnistas kohtutäituri tegevuse 10.10.2015 kaebuse läbivaatamata jätmisel seadusega vastuolus

olevaks ning kohustas kohtutäiturit läbi vaatama J. Jürgensoni 10.10.2015 kaebus kooskõlas TMS

§ 217 lg 4 ja 5 sätestatuga.

12. Määruskaebuse esitaja palub tühistada resolutsiooni punktid 3.1 ja 3.2.

Ringkonnakohus selgitab, et punktid 3.1 ja 3.2 kujutavad endast sisuliselt resolutsiooni punkti 3

põhjendusi. Kuna punktid 3.1 ja 3.2 on punkti 3 osa, siis hindab ringkonnakohus maakohtu

resolutsiooni punkti 3 tervikuna, see tähendab koos punktidega 3.1 ja 3.2.

TsMS § 428 lg 1 p 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui kohtusse pöördunud isik

ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud

kohustuslikust korrast ja seda korda ei saa enam rakendada.

Sama lõike punkti 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, samade poolte vaidluses

samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis

tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses

menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse

pöördumise.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti viidanud TsMS § 428 lg 1 punktidele 1 ja 2 ning

leidnud, et menetlus tuleb lõpetada osas, mis puudutab kohtutäituri tegevust täitemenetluses seoses

kinnisasja arestimisega.

Maakohus on tuvastanud, et olemas on jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-12-20737 ning et

arestimist puudutavate uute kaebaja nimetatud asjaolude osas on kaebetähtaeg möödunud.

Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega. Seetõttu jätab ringkonnakohus

maakohtu resolutsiooni punkti 3 koos punktidega 3.1 ja 3.2 muutmata.

13. Lisaks palub määruskaebuse esitaja tühistada maakohtu resolutsiooni punkti 4, millega maakohus

jättis kaebuse kohtutäituri tegevusele seoses täitetoimingute tegemisega peatatud täitemenetluse ajal

ja enne täitemenetluse uuendamist läbi vaatamata.

Maakohus on toonud välja asjakohased sätted TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 475 lg 1 p 15, mille kohaselt

vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.

TsMS § 423 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole

kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud

kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud.

TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale

täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne

päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu

tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale

otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas

kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust

esitamata kohtule kaevata ei saa.

Eeltoodust tuleneb, et esmalt tuleb kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaevata kohtutäiturile endale

ning alles seejärel TMS § 218 lg 1 kohaselt saab esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse

peale kaebuse maakohtule.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et avaldaja ei ole 10.10.2015 kohtutäiturile

esitatud kaebuses vaidlustanud kohtutäituri poolt täitemenetluse peatamise ajal ettemaksu konto

arestimist ja sealt rahasummade äravõtmist kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulude katteks.

Seetõttu jättis maakohus õigesti nimetatud osas kaebuse läbi vaatamata.

Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

14. TsMS § 667 lg 3 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea

vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja

järeldustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks istungit korraldada.

Samuti

jätab

ringkonnakohus

rahuldamata

määruskaebuse

esitaja

taotluse

tunnistajate

ärakuulamiseks, kuna tunnistajate ärakuulamise taotluse puudutab vara arestimise vaidlustamist,

mille osas maakohus lõpetas õigesti menetluse.

15. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp