2-17-11619/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-17-11619

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number 2-17-11619

Määruse tegemise aeg ja koht 10.10.2017, Tallinn

Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Reet Allikvere ja Ele Liiv

Kohtuasi

Appoint Invest AS-i hagi UPP & CO AIA 7 OÜ vastu Mutual Properties OÜ osade omandi üleandmise kohustuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12.09.2017 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Appoint Invest AS-i määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Appoint Invest AS (registrikood 10491677), esindaja juhatuse liige XX

Kostja UPP & CO AIA 7 OÜ (registrikood 12960047) Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Harju Maakohtu 12.09.2017 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Tsiviilasi nr: 2-17-11619

2(4) Asjaolud ja menetluse käik

1. 02.08.2017 esitas Appoint Invest AS (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse UPP & CO AIA 7 OÜ (kostja) vastu Mutual Properties OÜ osade omandi üleandmise kohustuse tuvastamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.05.2016 osanike lepingu, millega nad võtsid kohustuse investeerida võrdselt ühisesse äriühingusse Mutual Properties OÜ. Hageja leiab, et kostja on rikkunud lepingu p-st 2.9.1 tulenevat võrdselt investeerimise kohustust.

3. Hageja palub tuvastada, et kostjal on kohustus anda hagejale üle kostjale kuuluv Mutual Properties OÜ osa nimiväärtusega 1275 eurot, mis moodustab 51% osakapitalist, ja mille tulemusena kuuluks hagejale Mutual Properties OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot. Hageja palub kostja nõusolek asendada kohtuotsusega.

Maakohtu määrus

4. 12.09.2017 määrusega keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 alusel.

5. Määruse põhjenduste kohaselt on hageja esitanud kostja vastu samad nõuded samadel asjaoludel ka tsiviilasjas nr 2-17-10767. Nimetatud tsiviilasjas võttis kohus hagi menetlusse 11.09.2017. Seega on kohtu menetluses samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel, mistõttu esineb alus käesolevas asjas hagi menetlusse võtmata jätmiseks.

Määruskaebus

6. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega võtta hagi menetlusse.

7. Hageja leiab, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei ole põhjendatud. Praeguses asjas oleks kohus saanud võtta hagi menetlusse ja seejärel otsustada, kas peatada menetlus kuni lahendatakse nõue teises tsiviilasjas või teha ettepaneku vaadata mõlemad nõuded läbi ühes menetluses.

8. Hageja on seisukohal, et hagide aluseks olevad asjaolud on erinevad, mh ka nõuded ja vaidluste võimalik tagajärg. Hageja nõue tsiviilasjas nr 2-17-10767 põhineb kitsalt osanike lepingu punkti 2.9.1 rikkumisel, kuid käesolevas asjas esitatud nõue põhineb ka teistel asjaoludel. Hageja märgib, et sai esialgselt esitada hagi esmalt üksnes osanike lepingu p 2.9.1 alusel, asjaolud ulatuslikuma nõude esitamiseks tekkisid hiljem.

Menetluse edasine käik

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Tsiviilasi nr: 2-17-11619

3(4) Määruse põhjendused

10. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.

11. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. TsMS § 371 lg 1 p 5 järgi peab kohus hagi menetlusse võtmisest keelduma, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Hagi ese (TsMS § 363 lg 1 p 1) on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis (vt ka Riigikohtu 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 14). Hagi alusena (TsMS § 636 lg 1 p 2) tuleb mõista neid hageja esile toodud asjaolusid ehk faktilisi (elu)sündmusi, millega hageja seob oma nõude. Hagi alusena ei ole vaadeldavad hagiavalduses viidatud materiaalõiguse normid, millele hageja rajab oma nõude ja mille kohaldamist vaidluse lahendamisel hageja kohtult taotleb. Samuti ei saa hagi alusena käsitada mitte igasugust nõudega seotud faktilist asjaolu, vaid asjaolu, mis võimaldab nõude piisavat individualiseerimist nõudega seotud üksikute asjaolude taustal. Seega nõuab hagi aluse määratlemine teatavat üldistust ning eristamist üksikutest asjaoludest. Erinevate asjaolude paljusust arvestades viiks nende käsitamine üksikute hagi alustena olukorrani, kus igasugune hagi aluseks olevasse asjaolude kogumisse kuuluda võiv täiendav faktiväide looks võimaluse uue hagi esitamiseks, mille raames lahendaks kohus tegelikult ühte ja sama hagiasja (vt ka Riigikohtu 16.11.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-05, p-d 13 ja 14 koos seal viidatud varasema praktikaga).

12. Hageja on nii käesolevas asjas kui ka tsiviilasjas nr 2-17-10767 menetletavas hagiavalduses esitanud kostja vastu nõude kohustada kostjat andma hagejale üle kostjale kuuluv Mutual Properties OÜ osa (mis moodustab 51% ühingu osakapitalist). Käesolevas asjas on nõue küll ekslikult formuleeritud tuvastusnõudena, mitte kohustamisnõudena, kuid sellel ei ole kolleegiumi arvates hagi esemete samasuse hindamisel praegusel juhul määravat tähtsust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 (ja täitemenetluse seadustiku § 184 lg 1) järgset tahteavalduste asendamist tuleb Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt hageda sooritushagiga, mitte tuvastushagiga (vt nt Riigikohtu 29.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-15, p 14; 01.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-16, p 18). Mõlemas hagis tugineb hageja üldistatult sellele, et kostja on rikkunud poolte vahel 11.05.2016 sõlmitud osanike lepingust tulenevat investeerimiskohustust, jättes kokku lepitud ulatuses rahastamata Tallinnas Aia 7 / Uus

12 asuva kinnisasja ostu. Hageja arvates on kostja rikkunud eelkõige osanike lepingu p 2.9.1, lisaks veel p-te 1.1.1; 1.1.4; 3.12; 8.2.8; 10.2.

Tsiviilasi nr: 2-17-11619

4(4)

13. Eelmärgitust lähtudes on kolleegiumi hinnangul põhjendatud maakohtu järeldus, et tsiviilasjas nr 2-17-10767 menetletavat hagi arvestades on kohtu menetluses samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel ning käesolevas asjas esitatud hagi tuleb TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel jätta menetlusse võtmata.

14. Kolleegium märgib, et osanike lepingu rikkumist puudutavaid faktilisi ja õiguslikke väiteid on hagejal võimalik täiendada tsiviilasja nr 2-17-10767 menetluses, samuti on hagejal võimalik seal oma nõuet suurendada, vähendada, laiendada või kitsendada. Sellised toimingud ei ole hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1 mõttes, milleks oleks vaja kostja või kohtu nõusolekut (TsMS § 376 lg 4 p-d 1 ja 2).

15. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja ei ole määruskaebuse lahendamisel menetlustoiminguid teinud, puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

Reet Allikvere

Ele Liiv