Legislator Case Law & Legislation
1-17-1976/28 AI generated

1-17-1976/28 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-17-1976/28
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 (4) Kriminaalasi nr 1-17-1976 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2017 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 18.09.2017 ) Kriminaalasja number 1-17-1976 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekr etär Viivi Kalme Prokurör Ene Uljanova (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus W B . T. tingimisi enne tähtaega vangistusest E vabastamiseks elektr...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 (4) Kriminaalasi nr 1-17-1976

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2017 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 18.09.2017 ) Kriminaalasja number 1-17-1976 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekr

etär Viivi Kalme Prokurör Ene Uljanova (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus W B . T. tingimisi enne tähtaega vangistusest E vabastamiseks

elektroonilise järelevalvega Süüdimõistetu W.B T E .

isikukood , asukoht: XXX xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev RESOLUTSIOON

Jätta W.B T E . Tartu Maakohtu 13.04.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- 17-1976 vabastamata. mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

W B . T. süüdi tunnistatud E on Tartu Maakohtu 28.03.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-1976 lg 2 p 3 KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 ) järgi ja karistuseks mõiste KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi mõistet tud 1 aasta kuud vangistust; 6 ja karistuseks ud 6

2 (4) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti isikule liitkaristuseks üksikkaristusest raskeima suurendamise teel kokku 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Lisaks liideti . W B T. E karistusele KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Tartu Maakohtu 09.06.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-9148 , mõistetud karistus milleks oli 3 aastat 3 kuud vangistust. . T. le mõis W B E- teti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 9 kuud vangistust. arvati karistusaja hulka KarS § 68 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva. Seega loeti . T. ärakandmata karistuse W B E suuruseks 3 aastat 8 kuud ja 28 päeva KarS § 65 lg 1 vangistust. Karistusaja alguseks loeti alusel 02.09.2015. 13.04.2017. a. Kohtuotsus jõustus Kinnipeetava karistusaeg algas 02.09.2015. 30.05.2019. a.

a ja lõpeb KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamis Tingimisi ennetähtaega 2 punktis ega. vabanemise võimalus koos elektroonilise järelevalvega avanes kinnipeetaval 16.07.2017. a.

12.07.2017. a edastas Tartu vangla kohtule materjalid vangistusest enne W B . T. E tähtaega vabastamise otsustamiseks. ud materjalidest nähtub, Kohtule esitat et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör

, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega . T. tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks W B E elektroonilise valve al isiku puhul on positiivne see, et la on jõudnud järgnevale seisukohale – vabanemise korral on kindel elukoht ning samuti osaleb ta vangistuses tööhõives, negatiivse aspektina isikul on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust ja vabanemise toob prokurör välja, et korral puudub kindel töökoht. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid, on prokurör arvamusel, et . T. tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse ka W B E ndmiselt ei ole põhjendatud, isegi vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb ka positiivseid asjaolusid, siis paraku ei kaalu need tema suhtes üles esinevaid negatiivseid asjaolusid.

W B . T. enne tähtaega vab E avaldas kohtuistungil, et soovib aneda. Tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel asuks . T. elama ema ja kasuisa juurde ning tal W B E oleks ema firmas aiandusalane töökoht. Pere on väga toetav ja . T. ei soovi W B E neid enam alt vedada. vahetult enne vanglasse sattumist ning W B . T. on abikaasa, kellega tutvus E koos on nad korra kohtu all olnud. Kinnipeetav avaldas, et vanglas avastati ka taxxxxxxxxxxxx, mille ravi ta väidetavalt ei saa ning isiku sõnul on seisund halvenenud ja suur mure enda tervise pärast. Vanglast väljas viibides tarbis . T. ka alkoholi, aga W B E narkootikume on elus ainult proovinud.

Kaitsja oli Kaitsja seisukohal, et . T. võiks vabastada elektroonilise järelevalve alla. W B E märkis, et prokuröri arvamuses toodud fakt kolme kehtiva karistuse kohta vanglas on vale, sest karistusi oli kaks ja need on praeguseks kustunud. Kaitsja avaldas, et kuigi viimane kuritegu on toime pandud katseajal, ei tohiks see vabastamisel tähtis olla. Tähtis on see, mis järeldused on . T. ise teinud, ta on välja kasv W B E anud sellest. Kaitsja arvas, et . W B T. davam ja distsiplineerivam meetod, kui karistuse lõpuni E puhul on tema vabastamine o kandmine, millega võib kaduda motivatsioon eluga edasi minna. Kaitsja leidis, et toetav pere on . Kaitsja palus vabastada . W B W B see faktor, mille tõttu me T. ga enam ei kohtu. E- T. elektroonilise valve alla. E

3 (4) KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt

poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on . T. temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt W B E poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud

W B . T. vabanemisjärgset elukohta E xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Nimetatud aadressil asuv elamu kuulub kinnipeetava emale. Kinnipeetava ema ja kasuisa on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Elamu on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused tingimisi vangistusest W B . T. E ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohtu hinnangul ei ole . T. vabastamine selleks seaduses ettenähtud esimese W B E võ põhjendatud. imaluse avanemisel

W B . T. on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesolevat liitkaristust kannab mitme E kohtuotsuse alusel. W B . T. on toime pannud nii varavastaseid kui isikuvastaseid E kuritegusid. Käesolevat liitkaristust kannab . T. kelmuse, varguse, röövi ja kehalise W B E väärkohtlemise eest. Vang . T. teist korda. Korra on teda karistuse W B E istuses viibib kandmiselt juba tingimisi enne tähtaega vabastatud (Harju Maakohtu 28.03.2014. a määrusega 1-10-

1313), kuid karistus tuli täitmisele pöörata, kuna . T. ei suutnud W B E kriminaalhooldusnõudeid täita. Seega hinnates . T. varasemat elukäiku, nähtub, et W B E erinevad karistused, sh reaalne vangistus, ei ole . T. le vajalikku mõju avaldanud W B E- , isik on jätkanud kuritegude, sh vägivaldsete, toimepanemist Käitumiskontrollile allutamine . vangistuse asemel pole samuti tulemust andnud. W B . T. kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole, kuid tema käitumine ei ole ka karistuse E kandmise ajal korrektne olnud. Viimased karistused, mis vangla korra rikkumise eest olid mõistetud, kustusid vaid mõned kuud tagasi. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on . W B T. le individuaalses täitmiskavas planeeritud mitmeid tegevusi. E- Hetkel osaleb . W B T. vaid tööhõives. E

Kinnipeetava sõnul soovib ta oma varasemat eluviisi muuta ning on seadnud tulevikuks õiguskuulekad eesmärgid. Vabanemise korral on kinnipeetavale tagatud elukoht ema ja kasuisa juures. Mõlemad on valmis . T. igakülgselt toetama. Kinnipeetava W B E lähivõrgustikku kuuluvad veel vend ja abikaasa. Mõlemaga koos on . T. kuritegusid W B E toime pannud. Varasemast kooselust on kinnipeetaval laps, kelle emaga on samuti suhted säilinud. Majanduslikku toimetulekut võib negatiivselt mõjutada poolikuks jäänud haridustee, kuid esialg on kinnipeetava u on . T. töökoht ema ettevõttes. Kokkuvõttes W B E vabanemisjärgsed elutingimused ja võimalused resotsialiseerumiseks head. Samas ei erine kinnipeetava aga vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt varasematest, mistõttu ei ole need olnud varem

määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel.

Kõiki asjaolusid kogumis hinnates puudub kohtul veendumus, et senini kantud karistuse jooksul oleks

W B . T. oma suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse vajalikul E määral muutnud, mistõtt oleks . T. vabastamine selleks seaduses sätestatud W B E u

4 (4) esimesel võimalusel kooskõlas karistuse mõistmise ennatlik. Samuti ei oleks see eesmärkidega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Kohtu hinnangul tuleb vangistust edasi kanda, osaleda vangla poolt W B . T.E pakutavates tegevustes Kohtul on veel ja edasiselt käituda rikkumisi toime panemata. korduvalt võimalik isiku vabastamist tingimisi enne tähtaega arutada ja uuesti hinnata, kas muutused ka tegelikult on toimunud ning kas need on W B . T. suhtumises ja käitumises E püsiva loomuga, mis võimaldaksid ennetähtaegset vabastamist.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik