1-16-68/41 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJA MENETLUSE KÄIK F.P rtu Maakohtu 10.03.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas on süüdi tunnistatud Ta nr 1-16-68 KarS § 4231 ja ja 1 aasta 6 kuud § 424 järgi § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusasja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.09.-17.11.2015, s.o 61 päeva ning lõplikuks karistuseks jäi 9 kuud vangistust Tartu
Legislator headnote
AI generated1-16-68/41 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1 (3) Kriminaalasi nr 1-16-68
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
02. oktoober 2017 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 18.09.2017 ) Kriminaalasja number 1-16-68 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Külli Zimm (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus
F.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu F.P
isikukood XXX, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON
Jätta F.P Tartu Maakohtu 10.03.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-68 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale on õigus es Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva itada
kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai
ASJAOLUD
JA MENETLUSE KÄIK F.P rtu Maakohtu 10.03.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas on süüdi tunnistatud Ta nr 1-16-68 KarS § 4231 ja ja
1 aasta 6 kuud § 424 järgi § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusasja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.09.-17.11.2015, s.o 61 päeva ning lõplikuks karistuseks jäi 9 kuud vangistust Tartu
28 päeva . KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Maakohtu 20.05.2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osas (365 tundi tegemata
2 (3) üldkasulikku tööd)
1 aasta võrra ning mõisteti liitkaristuseks F.P-le 1 aasta 9 kuud , s.o
29 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 24.08.2016. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.09.2016 14.07.2018. ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib
kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole . mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 15.08.2017.
Kohtule e et Tartu Vangla toetab kinnipeetava F.P sitatud materjalidest nähtub, vangistusest tingi vabastamist. misi enne tähtaega
Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega F.P tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga tingimisi ennetähtaegselt. ja toetab F.P vabastamist
F.P avaldas, et soovib tingimisi enne Kinnipeetaval on vabanedes tähtaega vabaneda.
kindel elukoht. T
öökoht puudub, kuna tegemist on pensionäriga, kellel on 60% töövõime kaotust etavalt on F.P . Väid tänaseks aru saanud, et ta ei tohi autoga sõita, kuna tal puudub juhtimisõigus. Vanglas on läbinud programmi „Jõud muutuda“ ta ning teinud erinevad koristustöid.
KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära k vähemalt poole, F.P andnud
kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused F.P tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Vaatamata vangistuse ajal läbitud tegevustele ning positiivsele käitumisele, leiab kohus, et
F.P karistuse kandmisest enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud ja seda eelkõige tema varasemast elukäigust ja isikust tulenevalt.
F.P on toime pannud eriliigilisi kuritegusid ning teda on karistatud kokku üheksal korral. Käesolevat karistust kannab F.P sisuliselt kolme kohtuotsuse alusel. Tartu
Maakohtu 06.08.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6569 mõistetud karistusest vabastati F.P tingimisi ja talle määrati kolme aasta pikkune katsea . Katseajal pani F.P eg toime uue kuriteo, kuid kohus pidas võimalikuks anda F.P-le taas võimalus karistust vabaduses kanda. Tartu Maakohtu 20.05.2015 otsusega 1-15-3422 mõistetud liitkaristus asendati üldkasuliku tööga. Ka eelnimetatud otsusega määratud katseajal pani F.P toime uue (käesoleva kuriteo. Seega ei ole F.P olnud võimalik õiguskuulekale ) käitumisele suunata kergemaliigilisemate karistustega kui reaalne vangistus.
F.P on karistuse kandmise ajal läbinud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ ning osalenud tööhõives. Kinnipeetava käitumine on olnud headistsiplinaarkaristusi ei ole määratud.
3 (3) Vabanemise korral asuks isik taas elama koos elukaaslasega viimasele kuuluvasse eramajja.
F.P-le on määratud 60% töövõimetust ja sissetulekuks oli enne vangistust töövõimetuspension. Rasket füüsilist tööd isik teha ei saa. Suhted elukaaslasega on toetavad.
Päritoluperekonnast suhtleb ka emaga. Samasugused olid isiku elutingimused ka enne käesolevat karistust, mistõttu ei ole need olnud varem määrava tähtsusega isiku käitumise kujundamisel ega hoia ära uute kuritegude toimepanemist ka tulevikus.
Kohus leiab, et eelpool kirjeldatud asjaoludel vangistust kandva isiku vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ei ole põhjendatud ja oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. F.P selgitustest ning vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et F.P ei mõista tegelikult enda k veendunud, et F.P ei äitumise negatiivseid ja ohtlikke tagajärgi, mistõttu ei ole kohus pane vabaduses toime uusi kuritegusid.
Kohtu hinnangul on karistuse eesmärki puhul võimalik käesolevalt F.P saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega.
E F.P tingi elneva põhjal leiab kohus, et tuleb jätta misi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik