1-17-3710/22 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-17-3710

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

02. oktoober 2017 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 18.09.2017 ) Kriminaalasja number 1-17-3710 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekr

etär Viivi Kalme Prokurör Külli Zimm (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

S.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu S.B

isikukood XXX, asukoht: viibib karistuse

kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond Kaitsja Lembit Nirgi RESOLUTSIOON

Jätta S.B Tartu Maakohtu 24.05.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-3710

mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Sisse nõuda ükssada viis) eurot 60 senti S.B-lt riigituludesse kaitsetasu 105 ( vandeadvokaat Lembit Nirgi

poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355

SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99917700040273.

Edasikaebamise kord K Tartu Ringkonna ohtumääruse peale on õigus esitada kohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja

kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

2 (4)

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK S.B 24.05.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 17-3710 199 lg 2 p 7, 8, 9 1 aasta vangistust. KarS § järgi ja karistuseks mõistetud KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS §

65 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks Tartu Maakohtu käesoleva kohtuotsusega mõistetud

12.10.2016. a otsusega aasta 5 kuud Karistusaja mõistetud liitkaristusega 1 28 päeva vangistust.

alguseks loeti 09.11.2016, millest alates kuulus kandmisele 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 01.06.2017. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.11.2016 07.05.2018. ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus

teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud

karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes . kinnipeetaval 08.08.2017.

Kohtule e et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava S.B sitatud materjalidest nähtub, vangistusest tingi . misi enne tähtaega vabastamist

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör

, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega S.B tingimisi e aegseks vabastamiseks, oli seisukohal, et nnetäht isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

S.B avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda ja selgitas, et tulevikus on tal plaan Eestist Vabariigist lahkuda, kui riigivõlg on tasutud ja ema on õe juurde ära läinud. Kinnipeetav on

mõistnud, et tema probleemide põhjuseks on alkohol ning ta soovib vabanemisel kohe Tartus A-

kliinikus teha alkoholismivastase süsti. S.B selgitas, et ta ei ole vanglas programme

läbinud, kuna vangla ei ole talle neid võimaldanud, ka tööle ei ole ta saanud. Süüdimõistetul on

vabanemisel olemas elukoht ema juures ning väidetavalt ka töökoht Lõuna-Eestis tellingute

paigaldajana. S.B on ka alaealine tütar, kellega suhtleb telefoni teel ja vajadusel üritab toetada.

Kaitsja taotles S.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toob positiivsete

omadustena välja selle, et isikul on keevitaja, puusepa ja elektriku elukutse, seega töökoha leidmisega ei tohiks tal raskusi tekkida. Samuti on S.B olemas elukoht ema juures ning

head suhted sugulastega, mis on maandanud tema ohtlikkust uute kuritegude sooritamise osas.

Alkoholi osas on samuti risk maandatud, kuna isik kavatseb sellega esimese asjana vabaduses

tegeleda. Kaitsja arvates S.B probleem ongi alkohol, kuna see on suurim kuritegude

soodustegur ning seetõttu leiab, et mõistlik oleks isikule katseajal kehtestada alkoholi tarvitamise keeld. Negatiivseteks asjaoludeks S.B osas on sotsiaalprogrammides mitte osalemine ning üks distsiplinaarkaristus. Arvestades kõiki omadusi, on kaitsja seisukohal, et isik ei ole ohtlik, tal on

vabaduses kindel elumiks S.B ei peaks ja töökoht ning ta ei näe erilisi põhjuseid, tingimisi

ennetähtaegselt vabastama.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid S.B

mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused S.B tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

3 (4)

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

S.B on kriminaalkorras karistatud 13-l korral, neist 5 kuritegu on seotud vägivallaga. Vanglakaristust kannab S.B 8-ndat korda. S.B karistusandmetest nähtuvalt alustas

ta kuritegude toimepanemist juba alaealisena. Toimepandud kuriteod on eriliigilisedvargused,

väljapressimised, vägistamine, vägivalla kasutamine, huligaansused, joobes juhtimine,

ebaseaduslikult relva omamine, alkoholi tarvitamine karistuse kandmise ajal, narkootikumide vahendamine, võimuesindaja vastu suunatud vägivald, ähvardamised. Käesolevat liitkaristust kannab

S.B grupis ja sissetungimisega toime pandud varguse ning alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kur lt olnud alkoholi kuritarvitamine. itegusid soodustavaks teguriks on läbiva

Vangla iseloomustusest nähtuvalt on S.B-le individuaalses täitmiskavas ette nähtud

erinevaid tegevusi, sh sotsiaalprogrammide läbimine, tööhõives osalemine ja vestlused

psühholoogiga, kuid kinnipeetavast mitteolenevatel põhjustel ei ole nende tegevustega alustatud.

S.B on üks kehtiv distsiplinaarkaristus selle eest, et ta ei olnud ametnikuga suhtlemisel viisakas.

Vabanemise korral on S.B võimalik asuda elama ema juurde. Hiljem on kinnipeetaval plaanis Eestist lahkuda ning suunduda Hollandisse, kus elab ja töötab tema abikaasa. S.B on omandanud erinevaid kutseid, mis tõstavad tema konkurentsivõimet tööturul. Sissetuleku saamine on

oluline kuriteoriskide maandamise seisukohalt, kuna isik on süstemaatiliselt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Väidetavalt on S.B käesolevaks ajaks mõistnud ka seda, et

alkoholi kuritarvitamine on peamiseks õigusvastast käitumist põhjustavaks teguriks ning positiivne on asjaolu, et kinnipeetav soovib oma probleemiga vabaduses tegeleda. Lähedastest on S.B head suhted ema ja õdedega, abikaasaga ja tütrega varasemast kooselust. Eeltoodust nähtub, et S.B puhul esineb nii positiivseid banemisjärgsed elutingimused) (va

kui negatiivseid

(varasem elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal) asjaolusid, kuid käesoleval juhul ei kaalu positiivsed asjaolud üle negatiivseid. Vaid head vabanemisjärgsed elutingimused ei ole piisavad, et isikut ennetä ja töökoht ning lähedaste toetus on S.B htaegselt vabastada. Eluka varem olnud, kuid see ei ole ära hoidnud uute kuritegude toimepanemist. Käesoleva karistuse

kandmise ajal ei ole veel tegeletud (kinnipeetavast mitteolenevatel põhjustel) ka kuriteoriske

maandava tegevusega, mistõttu , et käesolevaks ajaks ärakantud karistus oleks puudub veendumus isikut ka tegelikult mõjuta jätkuvalt nud oma varasemat eluviisi muutma. Ka vangla on hinnanud isiku

kõrgohtlikuks just tema korduva karistatuse tõttu eriliigiliste kuritegude eest. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 58% ning uue vägivaldse kuriteo t s

oimepanemise tõenäosu 52%, mis on kõrge riskitase.

Eelneva põhjal leiab kohus, et tuleb jätta si enne tähtaega vangistusest S.B tingimi vabastamata.

Menetluskulud

S.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 18.09.2017 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas

18.09.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas

105,60 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 105,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le

43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat

4 (4) valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seega tuleb S.B-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik