3-17-1932/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1932

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Margo Karu

Puudutatud isik – KK (isikukood XXXXXXXXX)

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25. septembri 2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

KK määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta KK määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. septembri 2017. a

määrus haldusasjas nr 3-17-1932 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4 ).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 22.09.2017 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks, paludes kohtult luba arestida KK panga- ja hoiukonto(d)

35 448,32 euro ulatuses.

Taotluse kohaselt on maksuhalduri menetluses N OÜ (pankrotis; registrikood XXXXXXXX;

endine ärinimi K OÜ) maksuvõlgade sissenõudmine. Äriühingu maksuvõlg on 22.09.2017

seisuga 36 772,69 eurot, millest põhivõlg moodustab 27 379,14 eurot, sunniraha 200 eurot ja

intress 9193,55 eurot. Maksuvõlg põhivõla osas on kujunenud maksustamisperioodidel

detsember 2015 ‒ september 2016 äriühingu enda poolt deklareeritud, kuid tasumata jäetud

maksukohustustest ning 2017. a veebruaris äriühingule määratud sunnirahast.

Maksuvõla sissenõudmine N OÜ-lt (pankrotis) ei ole tulemusi andnud. Alates maksuvõla

tekkimisest on N OÜ (pankrotis) ettemaksukontol toimunud laekumiste ja tagastusnõuete

arvelt maksuvõlgade katteks toimunud laekumisi kokku summas 35 711,18 eurot, ent

3-17-1932

2(8)

tasumata maksuvõlg on tänaseks 36 772,69 eurot. Äriühingu enda poolt tehtud ülekannete

tulemusel on toimunud tasumisi üksnes summas 10 856,19 eurot. Äriühingule ei kuulu

kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega väikelaevu. Samuti puudub N OÜ-l (pankrotis) muu register-

või vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlga sisse

nõuda.

Kohtule esitatava taotlusega alustab MTA N OÜ (pankrotis) endise juhatuse liikme KK suhtes

vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille võimalik tulemus on

vastutusotsuse koostamine maksukorralduse seaduse (MKS) § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel.

Kuna N OÜ (pankrotis) maksuvõla sundtäitmine ei ole andnud positiivset tulemit enam kui

kolmekuulise perioodi jooksul ning äriühingule on välja kuulutatud pankrot, on täidetud MKS

§ 96 lg-st 5 tulenev tingimus vastutusotsuse koostamiseks. Äriregistri andmetel oli N OÜ

(pankrotis) juhatuse liikmeks perioodil 27.09.2013‒15.11.2016 KK ning alates 15.11.2016

GK. Äriühingu maksukohustus summas 27 379,14 eurot, mis on äriühingu poolt jäetud

tasumata, on tekkinud KK juhatuse liikmeksoleku ajal. Harju Maakohtu 13.09.2017

määrusega nr 2-17-8194 kuulutati välja N OÜ (pankrotis) pankrot ja nimetati pankrotihaldur.

Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena nõuab MTA N OÜ (pankrotis) endiselt juhatuse

liikmelt KK-lt välja 27 379,14 eurot, s.o perioodil detsember 2015 ‒ september 2016

deklareeritud, kuid tasumata maksusummad, samuti tasumata summalt arvestatud intressi.

Äriühingu pangakonto väljavõtte kohaselt on perioodil 01.12.2015‒31.07.2016 tehtud

järjepidevalt sularahaväljamakseid kogusummas 42 850 eurot. Lisaks on tehtud ülekandeid

KK-le selgitusega „vastavalt lepingule“ kogusummas 49 365 eurot ja KK abikaasa GK

juhtimise all olevale C OÜ-le selgitusega „laenu andmine“ kogusummas 89 150 eurot.

Sularaha sissemakseid või tagasimakseid antud isikutelt nähtub aga üksnes kogusummas 39

850 eurot. Antud perioodil kujunes ka N OÜ (pankrotis) maksuvõlg ning juhatuse liikmeks oli

KK. Äriühingul tekkis maksuvõlg veel ka pärast 31.07.2016 ning maksuhalduril on alust

arvata, et sularaha väljamakseid ja ülekandeid seotud isikutele tehti ka pärast 31.07.2016, kuid

antud perioodi osas maksuhalduril praegusel hetkel äriühingu pangakontode väljavõtted

puuduvad.

Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et KK tegevuse ja N OÜ (pankrotis)

maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada äriühingu

maksukorralduse seadusest (MKS) ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ning mitterahaliste

kohustuste täitmise eest solidaarselt N OÜ-ga (pankrotis). Olemasoleva pangakonto väljavõtte

kohaselt on maksuvõla kujunemise perioodil tehtud sularaha väljamakseid ja ülekandeid

seotud isikutele vähemalt viis korda suuremas summas, kui seda on kehtiv maksuvõlg.

Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingu arvelduskontolt väljavõetud ja

ülekantud raha ei kasutatud ettevõtluse tarbeks. Kui KK oleks nimetatud raha kasutanud

ettevõtluse tarbeks ning deklareeritud maksete tasumiseks, ei oleks äriühingul tekkinud ka

maksuvõlga. Olukorras, kus äriühingul on maksuvõlad, kuid samal ajal antakse suurtes

summades laenu seotud isikutele, võetakse välja sularaha, lahkutakse juhatuse liikme

ametikohalt ja võõrandatakse äriühing, on ilmne, et tegemist on teadliku maksuvõla

tekitamise ja tasumata jätmisega. Ka N OÜ (pankrotis) ajutine pankrotihaldur peab oma

aruandes

äriühingu

maksejõuetuse

põhjuseks

majandustegevuse

korraldamatust

ja

planeerimistegevuse puudumist ning seadusega ettenähtud aruannete koostamata jätmist. KK

2017. a keskmiseks kuusissetulekuks tulumaksuga maksustavate väljamaksete alusel on

211,52 eurot (bruto), seejuures on väljamakseid tehtud üksnes Töötukassa poolt perioodil mai

kuni august. Lisaks nähtub rahvastikuregistri andmetest, et KK-l on kaks ülalpeetavat. Seega

ei saa maksuhalduri hinnangul olla kindel, et isikul on piisav sissetulek vastutusotsusega

kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus

vastutusotsuse sundtäitmiseks.

3-17-1932

3(8)

KK astus N OÜ (pankrotis) juhatuse liikme ametikohalt tagasi ca kuu aega pärast viimase

(septembrikuu) deklaratsiooni alusel tekkinud maksukohustust, misjärel sai uueks juhatuse

liikmeks tema abikaasa. Sisuliselt pärast juhatuse liikme vahetust lõppes ka äriühingu

majandustegevus, sest alates 2016. a septembrist ei ole N OÜ (pankrotis) deklareerinud käivet

ega töötasu väljamakseid. Eeltoodud tegevusmuster ilmestab seda, et KK on astunud samme

äriühingu maksujõuetuks muutmiseks ja vastutusest vabanemiseks. Tõenäoline on, et

sarnaselt võib KK suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse.

Maksusumma määramise aegumistähtaeg algab 2015. a detsembrikuu TSD esitamise ja

tasumise tähtpäevast, milleks oli 11.01.2016. Nii kolme- kui viieaastast tähtaega arvestades ei

ole maksusumma määramise tähtaeg praeguseks veel möödunud. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud

aluseid ei esine ning äriühingut registrist kustutatud ei ole.

KK-le ei kuulu kinnistuid ega ehitisi ning Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole KK nimel

avatud ühtegi väärtpaberikontot. Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuulub KK-le B3

tüüpi mopeed Piaggio Vespa LX50 (esmase registreerimise kuupäev 18.06.2013), mille

väärtus on vahemikus 1000-1500 eurot. Maksuhaldur ei pea otstarbekaks KK-le kuuluva

mopeedi suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamist, vaid leiab, et põhjendatud on KK

pangakonto(de) arestimine. Põhjendatud on seada arest ka KK võimalikele hoiustele

kogusummas 35 448,32 eurot. Maksuhaldurile teadaolevalt on hoiukonto omanikul õigus

taotleda krediidiasutuselt, kelle juures hoiukonto avatud on, rahaliste vahendite väljastamist

kolmandate isikute kasuks. Seega ei ole välistatud, et juhul, kui KK-l on lisaks

pangakonto(de)le ka hoiukonto(d), millel olevat raha soovib isik kasutada, ei kanta

automaatselt neid KK pangakontole. Maksuhaldurile ei ole teada, millistes krediidiasutustes

on KK-l avatud panga- või hoiukontod. Maksuhalduril puudub alus seda küsida.

MKS § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema

pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa

võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Maksuhaldurile teadaolevalt on KK-

l kaks ülalpeetavat.

Kooskõlas MKS § 136¹ lg-ga 3 lõpetab MTA KK vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt

kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui

KK on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 25.09.2017 määrusega MTA taotluse ning andis MTA-

le loa arestida KK pangakontod (sh hoiukontod) Eesti krediidiasutustes kokku 35 448,32 euro

ulatuses.

MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotlusest

nähtuvalt alustab maksuhaldur kohtule esitatud loataotlusega N OÜ (pankrotis) endise

juhatuse liikme KK suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust.

Maksumenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas KK vastutab maksukohustuse täitmise eest

MKS § 40 ja MKS § 96 lg 1 alusel.

Menetluse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse (maksu) määramine summas 27

379,14 eurot ning sellelt on arvestatud intressi summas 8069,18 eurot. Juriidilise isiku

seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja

maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku

täitmise (MKS § 8 lg 1). Kui seaduslik esindaja rikub mh tahtlikult MKS §-s 8 nimetatud

kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega

(MKS § 40 lg 1). Taotluses ja selle lisades väljatoodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et

3-17-1932

4(8)

vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS §

1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või

kohustuse määramine.

Taotluses märgitud asjaoludel on MTA õigesti jaatanud põhjendatud kahtluse olemasolu selle

kohta, et KK tegevuse ning äriühingu maksuvõla tekkimise ja maksukohustuse täitmata

jätmise vahel võib esineda põhjuslik seos ning KK võib maksuvõla tasumise eest vastutada

solidaarselt N OÜ-ga (pankrotis). Maksuhaldur on piisava põhjalikkusega selgitanud, miks

oleks võimalik sundtäitmine oluliselt raskendatud. KK senine käitumine äriühingu juhtimisel

(sh teadlik maksuvõla tekitamine) võib viidata sellele, et ka tulevikus võib isik asuda maksude

maksmisest kõrvale hoidma. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud.

Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud

aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist. Ka N OÜ (pankrotis) õigusvõime ei ole

lõppenud.

Kuna MKS § 131 ja TMS § 115 lubab arestida pangakontot või kontot üldmõiste tähenduses,

saab MTA taotleda aresti seadmist ka hoiukontole. MKS ega TMS ei piira MTA-l taotleda

kohtult luba üksnes konkreetselt talle teadaoleva konto arestimiseks. MKS § 130 lg 1 p 3,

MKS § 131 lg 1 ja TMS § 115 lg 1 teise lause kohaselt saab kohus rahuldada MTA taotluse

ka selliselt, et MTA-l on õigus pöörduda krediidiasutuste poole esmalt küsimusega, kas

menetlusalusel isikul on vastavas krediidiasutuses konto. Seejuures on MTA-l õigus

krediidiasutuselt nõuda andmeid menetlusaluse isiku kohta, kui eesmärgiks on menetlusaluse

isiku konto arestimine (krediidiasutuste seadus § 88 lg 42 p 2 ja lg 5 p 4, MKS § 131 lg-d 1 ja

2, TMS § 115 lg 1 teine lause).

Maksuhalduri valitud meetmed on eesmärgipärased ja proportsionaalsed. Arvestades isiku

käitumist ja maksuotsusega eeldatavalt sissenõutava summa suurust, peab kohus

pangakontode arestimist põhjendatuks. MTA on taotluses võtnud arvesse nii võimaliku

maksukohustuse suurust kui ka asjaolu, et KK-l puudub peale ühe mopeedi muu registervara,

ning tema keskmine sissetulek on võrreldes võimaliku maksukohustusega väike. Kohus

möönab, et pangakontode arestimine on võrdlemisi koormav meede, kuid kohtule ei nähtu, et

praegusel juhul oleks võimalik kasutada mõnda alternatiivset abinõu. MTA lõpetab määruse

alusel lubatud täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud

või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise. Eelnevast nähtub, et maksuhalduriga

koostööd tehes ning tagatist esitades saab äriühing pangakontode aresti alt vabastamisele

kaasa aidata.

Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on

vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne rahalise

nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib

haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks.

MTA peab KK konto arestimisel arvestama, et KK pangakontolt ei kuulu arestimisele ühe

kuupalga alammäära suurune summa nii KK kui ka iga tema ülalpeetava perekonnaliikme

kohta (MKS § 131 lg 3 ls 1). Arestitud pangakontolt võib arestitud summa ulatuses

väljamakseid teha maksuhalduri loal (MKS § 131 lg 4).

3. KK esitas halduskohtu määruse peale 29.09.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus

ei pidanud 29.09.2017 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-17-1932

5(8)

4. KK palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 25.09.2017 määrus ja jätta

MTA taotlus rahuldamata.

MTA arestis halduskohtu määruse alusel kõik määruskaebuse esitajale kuuluvad

arveldusarved täies ulatuses, jätmata isikule seaduses ettenähtud minimaalset elamiseks

vajaminevat summat. Määruskaebuse esitajal on kaks alaealist last, kellele ta ei saanud õhtul,

mil kontod arestiti, süüa osta. Kaebajat ei olnud mingil moel teavitatud kontode arestimisest.

Kaebaja on olnud viimastel kuudel sügavas depressioonis ja tarvitab ravimeid ning see

olukord tekitas talle väga tugeva psüühilise trauma.

Määruskaebuse esitaja kinnitab, et N OÜ-d (pankrotis) juhtis GK, mitte KK. Kõik töötajad on

tööle võtnud ja muid igapäevaseid ülesandeid jaganud ning N OÜ-d (pankrotis) MTA-s

mitmetel kordadel esindamas käinud GK.

Vahetult enne määruskaebuse esitaja lahkumist N OÜ (pankrotis) juhatuse liikme kohalt on

Harju Maakohus teinud 20.10.2016 määruse nr 2-16-11159, millega lõpetati N OÜ (pankrotis;

endise nimega K OÜ) suhtes pankrotimenetlus, sest kohus ja pankrotihaldur olid seisukohal,

et ettevõte on võimeline iseseisvalt äritegevust jätkama. Sellest tulenevalt on MTA nõue

käesolevas asjas mittekorrektne ja KK suhtes esitatud vastutusmenetluse nõue on alusetu.

Harju Maakohus on 13.09.2017 määrusega nr 2-17-8194 N OÜ (pankrotis) suhtes välja

kuulutanud pankroti ja äriühingule on määratud pankrotihaldur. Määruskaebuse esitajale

teadaolevalt on pankrotihaldur see isik, kes hakkab läbi vaatama kõiki tehinguid ja dokumente

ning teeb kindlaks, mis põhjustas pankroti. Pankrotihaldur on kinnitanud GK-le, et isegi kui

MTA oleks praeguse haldusasja raames KK kontolt nõutud summa kätte saanud, siis kuuluks

see tagastamisele N OÜ kontole ja sealt omakorda KK arveldusarvele, kui KK tõendab, et

raha päritolu ei ole seotud N OÜ-ga (pankrotis).

5. Maksu- ja Tolliamet palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes

taotluses esitatud seisukohtade juurde neid kordamata.

Tõele ei vasta määruskaebuse esitaja väide, et MTA arestis tema pangakontod täies ulatuses.

MTA on krediidiasutustele edastatud korraldustes märkinud, et arestimisele kuuluvad panga-

ja hoiukontod selliselt, et KK-l on võimaldatud igakuiselt kasutada töötasu alammäärale

vastav rahasumma arvestusega, et KK-l on kaks ülalpeetavat.

Asjas ei ole vaidlust selles, et määruskaebuse esitaja on olnud N OÜ (pankrotis) juhatuse liige

27.09.2013‒15.11.2016 ning maksuvõlg on kujunenud maksustamisperioodil detsember 2015

– september 2016, s.o perioodil, mil määruskaebuse esitaja oli äriühingu juhatuse liige.

Määruskaebuse esitaja väide, et N OÜ-d (pankrotis) juhtis mitte tema, vaid GK, ei ole

asjakohane (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 21.06.2016 otsus asjas nr 3-15-630, p-d 31 ja 32).

Määruskaebuse esitaja esitatud Harju Maakohtu 13.09.2017 määrusest asjas nr 2-17-8194

tuleneb, et N OÜ-l (pankrotis) puudub likviidne vara ning äriühingu ja võlausaldajate huvide

kaitsmata jätmise tõttu võlgniku juhtorganite poolt on teadvalt tekitatud olukord, kus ei ole

võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Seega nähtub nimetatud määrusest, et KK on ise

tahtlikult tekitanud olukorra, kus N OÜ-l (pankrotis) puuduvad vahendid, et rahuldada

kõikide võlausaldajate nõudeid. Seetõttu on maksuhalduri taotlus põhjendatud ning täitmist

tagavate toimingute sooritamine on proportsionaalne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-17-1932

6(8)

6. Tallinna Halduskohtu 25.09.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus

selle tühistamiseks või muutmiseks.

7. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku

käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul

tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks

määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine aset leiab, vaid piisab ratsionaalsest

kahtlusest, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata. Taotlus

esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse

määramist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta

maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei

pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohtu ülesandeks on kontrollida, kas

maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse määramine käimasoleva

kontrolli raames võimalik ja tõenäoline.

8. Vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. MTA on

22.09.2017 taotlusega algatanud KK suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on

vastutusotsuse koostamine MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel. Taotluses on märgitud eeldatava

maksukohustuse suurus (MKS § 1361 lg 2 p 2) ning andmed tagatise kohta (MKS § 1361 lg 2

p 3). Taotluses toodud asjaolusid arvestades on maksukohustuse määramine ringkonnakohtu

hinnangul tõenäoline.

9. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks MKS § 1361 lg 1 alusel ei ole nõutav, et

maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab

hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile

peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse

hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise

raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt

Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, p 50 ap c ja nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Selliseks

kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid,

isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud

(Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22). Sundtäitmise takistamise kahtlus ei eelda, et

maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada

maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel

täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste

ärahoidmiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus nr 3-14-52172 ja

27.01.2015 määrus nr 3-14-51698).

10. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud põhjendatud kahtluse olemasolu selle kohta, et

KK tegevuse ning äriühingu maksuvõla tekkimise ja maksukohustuse täitmata jätmise vahel

võib esineda põhjuslik seos. Halduskohtule esitatud taotluses on maksuhaldur välja toonud, et

N OÜ (pankrotis) pangakonto väljavõtte kohaselt on perioodil 01.12.2015‒31.07.2016

äriühingu kontolt tehtud järjepidevalt sularaha väljamakseid kogusummas 42 850 eurot.

Lisaks on tehtud ülekandeid KK-le selgitusega „vastavalt lepingule“ kogusummas 49 365

eurot ja KK abikaasa GK juhtimise all olevale C OÜ-le selgitusega „laenu andmine“

kogusummas 89 150 eurot. Samas sularaha sissemakseid või tagasimakseid nimetatud

isikutelt nähtub üksnes kogusummas 39 850 eurot. Antud perioodil kujunes ka N OÜ

(pankrotis) maksuvõlg ning juhatuse liikmeks oli KK. Äriühingul tekkis maksuvõlg veel ka

pärast 31.07.2016. Maksuvõla kujunemise perioodil on tehtud sularaha väljamakseid ja

ülekandeid seotud isikutele vähemalt viis korda suuremas summas, kui seda on kehtiv

3-17-1932

7(8)

maksuvõlg. KK astus N OÜ (pankrotis) juhatuse liikme ametikohalt tagasi ca kuu aega pärast

viimase (septembrikuu) deklaratsiooni alusel tekkinud maksukohustust ning seejärel sai

juhatuse liikmeks tema abikaasa. Pärast juhatuse liikme vahetust lõppes sisuliselt äriühingu

majandustegevus, sest alates 2016. a septembrist ei ole N OÜ (pankrotis) deklareerinud käivet

ega töötasu väljamakseid. Olukorras, kus äriühingul on maksuvõlad, kuid samal ajal antakse

suurtes summades laenu seotud isikutele, võetakse välja sularaha ja lahkutakse juhatuse

liikme ametikohalt, on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et tegemist on teadliku maksuvõla

tekitamise ja tasumata jätmisega enda vastutusest vabanemiseks. Selline käitumismuster

näitab, et KK võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse.

Maksuhalduri seisukohta toetab ka Harju Maakohtu 13.09.2017 määrusest asjas nr 2-17-8194

nähtuv ajutise pankrotihalduri aruanne, mille kohaselt N OÜ (pankrotis) juhtorganite poolt on

teadvalt tekitatud olukord, kus ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid.

11. Ringkonnakohus möönab, et pangakonto arestimine on üks maksukohustuslast enim

koormavaid täitetoiminguid ning see mõjutab oluliselt inimese elukorraldust. Samas juhul, kui

puuduvad muud võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks, ei saa pangakonto

arestimist pidada ebaproportsionaalseks. Maksuhalduri 22.09.2017 taotluses esitatud andmete

kohaselt on KK 2017. a keskmiseks kuusissetulekuks tulumaksuga maksustavate

väljamaksete alusel 211,52 eurot (bruto) ning väljamakseid on tehtud üksnes Töötukassa poolt

perioodil mai kuni august. Seega ei ole isiku jooksev sissetulek piisav maksukohustuse

koheseks täitmiseks. Kinnistusraamatu ja ehitisregistri andmete kohaselt ei kuulu KK-le

kinnisvara ega ehitisi ning Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole tema nimel avatud ühtegi

väärtpaberikontot. Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuulub KK-le B3 tüüpi mopeed

Piaggio Vespa LX50 (esmase registreerimise kuupäev 18.06.2013), mille väärtus jääb

vahemikku 1000‒1500 eurot. Maksuhaldur on selgitanud, et KK-le kuuluva mopeedi suhtes

täitmist tagavate toimingute sooritamine ei ole põhjendatud, kuna sellest ei piisa võimaliku

maksukohustuse täitmiseks. Määruskaebuse esitaja ei ole näidanud mingeid muid talle

kuuluvaid varasid või sissetulekuid, mille suhtes täitetoimingute sooritamisega saaks

tulevikus võimalikult määratavat maksusummat tõhusalt tagada. Seega on pangakontol

(hoiukontol) asuv raha hetkel sisuliselt ainus vara, millega isik saaks täita potentsiaalselt

määratava maksukohustuse. Kontodel asuvat raha aga on lihtne mujale kanda ja isik seeläbi

täiesti varatuks muuta. Seepärast ei teavita maksuhaldur isikut kontode arestist ka eelnevalt.

Kontode arestimata jätmine tähendaks ilmselt seda, et maksusummad jäävad suuremas

ulatuses laekumata, kuna kontode arestist vabastamisel on tõenäoline, et isik suunab alles

jäävad rahavood mujale. Isiku puhul, kelle suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta on käitunud

maksuõigussuhtes pahauskselt, ei ole alust eeldada, et ta tagab vastutusotsuse menetluse ajaks

enda maksujõulisuse. Kontode arestist vabastamiseks saab KK esitada MTA-le tagatise.

12. MKS § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema

pangakonto arestimisel maksuhalduri poolt igakuisele sissenõudmisele ega arestimisele ühe

kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta.

Informatsiooni ülalpeetavate olemasolu kohta annab maksuhaldurile isik, esitades

maksuhalduri nõudmisel vajalikud dokumendid. Maksuhaldur võib korralduse andmisel

lähtuda võlgniku ülalpeetavate olemasolu kohta talle teadaolevatest andmetest. Maksuhaldur

on koos 05.10.2017 vastusega määruskaebusele esitanud ringkonnakohtule LHV Pank AS-le

27.09.2017 edastatud korralduse nr 13-7/00796-11 ja AS-le Swedbank 27.09.2017 edastatud

korralduse nr 13-7/00796-4, millest nähtuvalt on MTA kohustanud krediidiasutusi kolme

tööpäeva jooksul arestima KK-le kuuluva(d) panga- ja hoiukonto(d) 35 448,32 euro ulatuses

selliselt, et KK-l on võimaldatud igakuiselt kasutada Eesti Vabariigis kehtestatud töötasu

alammäärale vastav rahasumma ja arvestusega, et KK-l on kaks ülalpeetavat. Eelneva tõttu on

alusetu määruskaebuses esitatud väide, et halduskohtu vaidlustatud määruse alusel on

3-17-1932

8(8)

arestitud tema arveldusarved täies ulatuses, jätmata isikule seaduses ettenähtud minimaalset

elamiseks vajalikku summat. Pankrotihalduri võimalikud toimingud pankrotimenetluses ei

väära MTA õigust taotleda kohtult täitmist tagavate toimingute sooritamist, kui

seadusekohased eeldused selleks on täidetud.

13. Määruskaebuse esitaja kinnitab, et N OÜ-d juhtis tegelikkuses mitte KK, vaid tema

abikaasa GK. Äriregistri andmetel oli KK N OÜ juhatuse liikmeks 27.11.2013–25.08.2014,

s.o ajavahemikul, mil tekkis äriühingu maksuvõlg. Vaatamata asjaolule, et määruskaebuse

esitaja väitel on sel ajavahemikul kõik äriühingu töötajad tööle võtnud, igapäevased

tööülesanded jaganud ning mitmel korral äriühingut MTA-s esindamas käinud juhatuse

liikmeks mitteolev isik GK, ei saa juhatuse liige sellega üle anda seadusega sätestatud

juhatuse liikme vastutust, mis tuleneb juhatuse liikmeks olekust. Eelneva tõttu ei ole alust

lugeda ilmselgelt põhjendamatuks maksuhalduri eeldust, et KK vastutab MKS § 40 lg 1 alusel

kogu nimetatud perioodi ulatuses.

14. Kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud, peab maksuhaldur

täitetoimingu lõpetama (MKS § 1361 lg 3). Vastutusotsuse menetluse ebaproportsionaalse

venimise korral saab kaebaja taotleda halduskohtult antud loa muutmist või tühistamist

(HKMS § 265 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)