Legislator Case Law & Legislation
2-11-51474/45 AI generated

2-11-51474/45 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-11-51474/45
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Margus Henningu pankrotimenetluses Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

Legislator headnote

AI generated

2-11-51474/45 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Avaldada teade Margus Henningu pankrotimenetluses Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

Keywords

AI generated
entitlement condition for benefits reapplication for disability benefits financial stress test suspension of benefits non-active status satisfaction of claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-11-51474

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Margus Henningu kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-11-51474

Menetlustoming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik Margus Henning (pankrotis, ik XXX; elukoht

XXX; tel XXX; e-post XXX)

võlausaldaja I Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(asukoht

Lõõtsa

8a,

15176

Tallinn;

e-post

kohtumenetlus@emta.ee)

võlausaldaja II AS SEB Pank (rk 10004252; asukoht

Tornimäe 2, 15010 Tallinn; e-post info@seb.ee)

võlausaldaja III kohtutäitur Reet Rosenthal (Õpetaja 9,

51003 Tartu; e-post reet.rosenthal@taitur.just.ee)

võlausaldaja IV Swedbank AS (rk 10060701; asukoht

Liivalaia 8, 15039 Tallinn), esindaja Jüri Puust, e-post

juri.puust@swedbank.ee

võlausaldaja V Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste

Keskuse kaudu (rk 70007340; asukoht Sõbra 56, 51013

Tartu; e-post info@rtk.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

19. september 2017

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Margus Henningut (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamast.

2. Lõpetada Margus Henningu kohustustest vabastamise menetlus.

3. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Margus Henningu pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

4. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.

2-11-51474

2/4

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 02.11.2011 määrusega välja Margus Henningu pankroti ja

nimetas pankrotihalduriks Küllike Miti. 16.10.2013 määrusega kinnitati lõpparuanne

Margus Henningu pankrotimenetluses ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus ja võlgnikku ennast kohustati täitma usaldusisiku ülesandeid. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused moodustasid kokku 74 881,56 eurot.

Võlgniku suurimad võlausaldajad olid AS SEB Pank ning Swedbank AS.

2. Võlausaldaja Swedbank AS esitas 12.07.2017 kohtule taotluse võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Võlausaldaja leiab taotluses, et:

2.1. võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on kestnud juba peaaegu neli aastat, mille

kestel ei ole võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid; Võlgniku aruanded koosnevad

võlgniku seletustest, kuid võlgnik ei ole käesoleva hetkeni ühtki oma väidet tõendanud.

Võlgniku poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kontol olevatest vahenditest

saab teha väljamakseid.

2.2. kohustustest vabastamise menetluse üks eesmärke on ka võlausaldajate nõuete

rahuldamine menetluse kestel; PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult

saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud

jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

2.3. võlgnik ei ole senise menetluse jooksul tegelenud PankrS § 173 lg 1 võlgnikule

tulenevate kohustuse täitmisega, mille kohta annab kinnitust ka fakt, et võlgnik ei ole

võlausaldajale teinud võlgnevuse katteks vajalikke makseid;

2.4. 30.12.2016 kohustas kohus võlgnikku vastama täiendavatele küsimustele ja kohustas

võlgnikku esitama vastavad tõendid; Võlgnik ei esitanud oma väidete tõendamiseks ühtki

tõendit, mida kohus nõudis st tõendeid selle kohta, et võlgnik on otsinud tööd ja tõendeid,

et tööotsinguid on takistanud terviseprobleemid.

2.5. võlgnik ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks kandideerinud paremini tasustatud

töökohale; Võlgadest vabastamise menetluse mõtte kohaselt tuleks võlgnikul tegeleda

kogu aeg aktiivselt tasuvama töö leidmisega, mis võimaldaks võlausaldajate nõudeid

menetluse kestel rahuldada. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid tööle kandideerimise ega ka

oma väidetavate terviseprobleemide kohta.

2.6. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-46-13 p 11 märkinud, et kohustustest vabastamise

võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske;

Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle

uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse

saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1).

2.7. kohustustest vabastamise menetluses peab nähtuma võlgniku hea tahe oma kohustusi täita

ja maksete tegemise võimatus peab olema seotud konkreetselt võlgniku sotsiaalse

olukorraga, mis ei võimalda võlgnevusi tasuda.

3. 19.09.2017 toimunud kohtuistungil jäi Swedbank AS oma taotluse juurde lõpetada

võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd võlgnik on oma kohustusi rikkunud,

ja keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.

3.1. Võlausaldaja leidis, et antud kohustustest vabastamise menetlus ei ole teeninud oma

eesmärki, sest võlgnik ei ole tegelenud tulutoova tegevusega.

2-11-51474

3/4

3.2. Võlgnik selgitas kohtuistungil, et aruanded hilinevad, kuna ta puhtinimlikult unustab.

Lisaks on võlgnikul olnud allaandmise ja käega löömise tunne. Võlgnik selgitas

arvelduskontodel toimunud maksete kohta, et mängusõltuvust tal ei ole ja sularaha, mida

kontole kannab, saab ta tuttavatelt.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

4. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

algatamisest

võlgniku

taotlusel

tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

5. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:

1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

6. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest

vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4

nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku

kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

7. Margus Henningu kohustustest vabastamise menetlus on algatatud Tartu Maakohtu

16.10.2013 määrusega, mille resolutsiooni p 9 kohaselt tuli Margus Henningul esitada

kord kuue (6) kuu jooksul kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust

võlgniku mõistliku tulutoova tegevuse kohta ja võlgniku mõlema arvelduskonto

väljavõtteid. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 01.03.2014, teine 01.09.2014, jne.

Väljamaksed võlausaldajatele tuli teha üks kord aastas – iga aasta 30. novembril

(resolutsiooni p 8).

8. Võlgnikul on olnud kogu menetluse kestel probleeme aruannete õigeaegse esitamisega.

Võlgnik on aruandeid kohtule esitanud järgnevalt: aruanne tähtajaga 01.03.2014 on

kohtule esitatud 14.04.2014; aruanne tähtajaga 01.09.2014 on kohtule esitatud

09.10.2014; aruanne tähtajaga 01.03.2015 on kohtule esitatud 15.07.2015 (aruanne on

esitatud kohtule pärast kohtu vastavat nõuet); aruanne tähtajaga 01.09.2015 on kohtule

esitatud 01.09.2015; aruanne tähtajaga 01.03.2016 on kohtule esitatud 30.06.2016

(aruanne on esitatud kohtule pärast kohtu vastavat nõuet); aruanne tähtajaga 01.09.2016

on kohtule esitatud 26.12.2016 (aruanne on esitatud kohtule pärast kohtu vastavat nõuet);

aruanne tähtajaga 01.03.2017 on kohtule esitatud 28.02.2017, aruanne tähtajaga

01.09.2017 on kohtule esitatud 31.08.2017.

9. Kõikides aruannetes selgitab võlgnik, et kuivõrd tema arvelduskontole igakuiselt laekuvad

summad ei ole küündinud määrani, millest teha kinnipidamisi, ei ole usaldusisiku

arvelduskontole laekumisi toimunud. Kohus on 16.09.2015 kirja punktis 7 märkinud, et

võlgniku konto väljavõttest nähtuvad laekumised, mille arvelt saaks teha kinnipidamisi

võlausaldajate nõuete katteks. 30.09.2015 saadetud vastuskirjas võlgnik vabandab ning

lubab kinnipidamised kajastada tagasiulatuvalt. Võlgnik aga tagasiulatuvalt vastavalt

PankrS § 172 lg-le 2 võlausaldajatele makseid ei teinud.

10. 13.12.2016 kirjas tuletas kohus taas võlgnikule meelde teabe andmise kohustust ja selgitas

teisi tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Kohus selgitas, et kui võlgnik

kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus vastavalt PankrS § 175 lg-le

4 võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus hoiatas

viimast korda, et kui võlgnik ei täida ka tulevikus õigeaegselt Tartu Maakohtu 16.10.2013

määruses märgitud kohustust esitada aruandeid iga aasta 01.03 ja 01.09, lõpetab kohus

aruande esitamiseks täiendavat tähtaega andmata võlgniku kohustustest vabastamise

2-11-51474

4/4

menetluse ja keeldub võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

11. Kohus on 30.12.2016 kirjaga küsinud võlgnikult teavet ja tõendeid selle kohta, et võlgnik

on tööd otsinud või palunud esitada selgitused, mis on teda selleks takistanud. Võlgniku

vastused on lakoonilised ega tõenda tegelikku töö otsimist ega selgita, miks võlgnik ei

peaks saama tööd teha.

12. Võlgnik on kohtule menetluses kirjalikult avaldanud (17.01.2017), et kontole korduvad

sissemaksed on võlgnik teinud sugulaselt (P.H.) saadud raha arvelt, et tasuda tema

üürikorteri igakuised maksed (Eesti Energia, Võru Kinnisvara, Starman ja üür), mis

kajastuvad ka kohtule saadetud pangakontode väljavõtetes. Võlgnikul on kõik ülekanded

0.- teenustasuga ja märksõnaks ligimese abistamine. Eelnevaga seoses juhtis kohus

23.01.2017 kirjas võlgniku tähelepanu sellele, et kõikidest tema konto(de)le laekuvatest

rahalistest vahenditest tuleb teha eraldis võlausaldajatele. Kui võlgnik soovib, et tema

suhtes toimuks kohustustest vabastamise menetlus, siis võlgnik ei ole isikuks, kelle kontot

kasutatakse kolmandate isikute võlgade maksmiseks ja võlgnik ei saa olla maksja isikuks.

Võlgniku vastav tegevus loetakse kohustuste rikkumiseks kohustustest vabastamise

menetluses ning kohus lõpetab menetluse.

13. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Margus Henning on korduvalt kohustustest

vabastamise menetluses jätnud täitmata kohtule tähtaegselt aruande esitamise ja teabe

andmise kohustuse ning jätnud usaldusisikule oma tulu üle andmata ja üleandmisele

kuuluvast tulust võlausaldajatele väljamaksed tegemata.

14. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik

kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse

süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb

kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste

rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Margus

Henning on jätnud korduvalt kohtule esitamata tähtaegselt aruanded. Võlgnik ei ole alates

16.10.2013, mil algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, suutnud teha

võlausaldajatele ühtegi väljamakset. Võlgnik ei ole kohtule tõendanud, et ta oleks otsinud

mõistlikult tulutoovat tööd või esitanud asjakohaseid selgitusi, miks ta oma töövõimele

vastavalt tööd teha ei saa. Kohus leiab, et selliselt käitudes on võlgnik rikkunud tahtlikult

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, st

võlausaldaja huvi saada oma nõue rahuldatud.

15. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Margus Henningu kohustustest vabastamise

menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud

alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, s.o võlgnik on rikkunud tahtlikult oma

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Eeltoodu

alusel tuleb keelduda Margus Henningut pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

16. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Margus Henningut

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Margus

Henningu pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik