2-16-10294/50 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. oktoober 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-10294

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi Xxxja Xxxvastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

18 251,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Swedbank

AS

(registrikood

10060701,

asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn),

Hageja volitatud esindaja Gertu Pillenberg (e-post

gertu.pillenberg@swedbank.ee)

Kostja 1 Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx

Kostja 2 Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx, Harju

maakond, xxxu)

Kostjate esindaja riigi õigusabi korras vandeadvo-

kaat Alan Biin (e-post alan@biin.ee)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 13.12.2016 ja 13.09.2017

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Xxxja Xxxvilt solidaarselt Swedbank AS kasuks võlgnevus

kogusummas 9 707,93 eurot, millest põhivõlgnevus on 3 752,27 eurot, intressi

võlgnevus

1 381,52

eurot,

põhivõlgnevuse

viivis

752,27

eurot,

kindlustusmaksete võlgnevus 709,46 eurot ja kindlustusmaksete võlgnevuse

viivis 112,41 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 8 241,97 euro nõudes.

4. Jätta hagi rahuldamata viivise põhinõudelt (3 752,27 eurot) alates 05.07.2016

kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni nõudes.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

6. Riigi õigusabikulud jätta riigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS (edaspidi hageja, endise ärinimega AS

Hansapank), Xxx(edaspidi kostja 1) ja Xxx(edaspidi kostja 2) laenulepingu nr 07-228919-EV,

mille alusel andis hageja kostjatele laenu summas 140 696,00 eurot tagastamise

lõpptähtpäevaga

25.11.2023.

Lepingu

tagatiseks

seati

hageja

kasuks

hüpoteek

korteriomandile asukohaga Xxxja kinnistule asukohaga Xxx, , Harjumaa. Kostjad kohustusid

maksma laenusumma tagasi ja tasuma hagejale intressi laenulepingus ja laenulepingu

tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel.

2. 20.12.2007 sõlmisid hageja ja kostja 1 laenulepingu nr 07-228919-EV kindlustusleppe.

Kindlustusandjaks valiti Swedbank P&C Insurance AS. Soodustatud isikuks on hageja.

Vastavalt kindlustusleppe punktile 2.4 tasus kindlustusmakseid hageja. Laenusaajad

kohustusid hüvitama hagejale kindlustusmaksed igakuiste kindlustussertifikaadis nimetatud

osamaksetena

laenulepingust

tulenevatel

laenusumma

tagasimaksete

tähtpäevadel.

Laenusaajad ei täitnud kindlustusleppest tulenevaid kohustusi, mistõttu lasub kostjatel

kohustus hüvitada hagejale ka tasutud kindlustusmaksed. Arvestades, et kostjad ei täitnud

lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt antud täiendavast tähtajast, luges

hageja lepingu ülesöelduks alates 13.12.2013 ning saatis 16.12.2013 kostjatele kirja, milles

palus kogu võlgnevus tasuda hiljemalt 17.01.2014.

3. Kuna laenusaajad ei täitnud enesele võetud kohustusi vabatahtlikult ka pärast lepingu

ülesütlemist ning lepingu täitmise tagamiseks olid hageja kasuks seatud hüpoteegid, esitas

hageja kohtutäiturile täitmisavalduse hüpoteekide realiseerimiseks. Täitemenetluses müüdi

kinnisasi asukohaga Xxxhinnaga 85 000 eurot. Vara müügihinnast läksid maha kohtutäituri

tasud ning vaidlusalusest lepingust tuleneva võlgnevuse katteks laekus hagejale 76 589,12

eurot. Kinnisasi asukohaga Xxx, Harjumaa müüdi täitemenetluses hinnaga 27 000 eurot. Vara

müügihinnast läksid maha kohtutäituri tasud ning vaidlusalusest lepingust tuleneva

võlgnevuse katteks laekus hagejale 24 194,53 eurot.

4. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 17 949,90 eurot, millest

põhiosa võlgnevus on 3 752,27 eurot, intressi võlgnevus 1 381,52 eurot, kindlustusmaksete

võlgnevus 709,46 eurot, põhivõlgnevuse viivis 11 994,24 eurot ja kindlustusmaksete

võlgnevuse viivis 112,41 eurot.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

5. Kohtule 18.09.2016 esitatud vastuses kostjad hagi summas 18 251,21 eurot ei tunnista.

Kohtukulud paluvad kostjad jätta hageja kanda. Kostjad leiavad kohtule 01.04.2017 esitatud

vastuses, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostjad sõlmisid 20.12.2007

laenulepingu, millega kostjad laenasid hagejalt 140 696 eurot. Vaidlus puudub selles, et laenu

tagatiseks seati hüpoteek korteriomandile asukohaga Xxxning kinnistule asukohaga Xxx.

Vaidlus puudub ka selles, et kostjatel tekkisid makseraskused, hageja ütles laenulepingu üles

ning täitemenetluse käigus võõrandati laenu tagatiseks olnud korteriomand ja kinnistu.

6. Kostjad ei tunnista põhivõlgnevuse viivise nõuet ja seda järgnevatel põhjustel. Käesoleval

juhul nõuab hageja kostjatelt viivise tasumist, mis on üle 3 korra suurem põhivõlast. Hageja

põhjendab ebamõistlikult suure viivise nõudmist väidetavalt kostjate tegevusega, mis takistas

hüpoteekide realiseerimist. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks hageja väiteid

kostja tegevuse kohta ning õigustaks sedavõrd suurt viivisenõuet. Kostjad paluvad kohtul

põhivõlga ületava viivise vähendamist põhjusel, et viivis on ebamõistlikult suur ning seetõttu

vastuolus heade kommete ja mõistlikkuse põhimõttega.

7. Riigikohus on lahendis 3-2-1-87-10 asunud seisukohale, et põhivõlast suuremat

viivisenõuet tuleb põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist

on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama

suurema kahju olemasolu. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud suurema kahju

olemasolu. Hageja on sellest laenulepingust tulenevalt saanud juba nii intressi, viivitusintressi

ja ka suurema osa põhivõlast tagasi. Seega peab hageja erilise hoolega tõendama kahju

olemasolu, mis õigustaks põhivõlast 3 korda suurema viivise nõuet. Kostjad paluvad jätta

hageja viivisenõue põhivõlalt rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, kuulates ära kohtuistungil

pooled, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.

9. Kohus tuvastab järgmised õiguslikku tähendust omavad asjaolud:

- hageja ja kostjad sõlmisid 20.12.2007 laenulepingu nr 07-228919-EV, mille alusel andis

hageja kostjatele laenu summas 140 696,00 eurot tagastamise tähtajaga 25.11.2023;

- laenulepingu tagatiseks seati hageja kasuks hüpoteek korteriomandile asukohaga Xxxja

kinnistule asukohaga Xxx, Harjumaa;

- 20.12.2007 sõlmisid hageja ja kostja 1 laenulepingu nr 07-228919-EV kindlustusleppe,

kindlustusandjaks valiti Swedbank P&C Insurance AS;

- kostjad ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi ning hageja luges laenulepingu

ülesöelduks alates 13.12.2013 ning saatis 16.12.2013 kostjatele kirja, milles palus kogu

võlgnevus tasuda hiljemalt 17.01.2014;

- kinnisasi asukohaga Xxxmüüdi täitemenetluses hinnaga 85 000 eurot, millest läksid maha

kohtutäituri tasud ning vaidlusalusest lepingust tuleneva võlgnevuse katteks laekus hagejale

76 589,12 eurot;

- kinnisasi asukohaga Xxx, Harjumaa müüdi täitemenetluses hinnaga 27 000 eurot, millest

läksid maha kohtutäituri tasud ning vaidlusalusest lepingust tuleneva võlgnevuse katteks

laekus hagejale 24 194,53 eurot;

- täitemenetlusest ei laekunud piisavalt raha, mis oleks võimaldanud katta kõik nõuded;

- hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt hageja kasuks 17 949,90 eurot, millest

põhiosa võlgnevus on 3 752,27 eurot, intressi võlgnevus 1 381,52 eurot, kindlustusmaksete

võlgnevus 709,46 eurot, põhivõlgnevuse viivis 11 994,24 eurot ja kindlustusmaksete

võlgnevuse viivis 112,41 eurot; samuti palub hageja kostjatel välja mõista viivis protsendina

põhinõudelt 3 752,27 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s

1 sätestatud määras.

10. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle

ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses

tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole

esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seega on hagimenetluses poole kohustus

tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-

41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni

vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise

tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

11. Pooled ei vaidle selle üle, et pooled sõlmisid 20.12.2007 laenulepingu nr 07-228919-EV,

mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 140 696, eurot (tl 7-13, I kd). Seega tuleneb

kohustus lepingust. Kostjad vaidlevad nõudele vastu. Kostja I selgitas 13.12.2016 toimunud

kohtuistungil, et kostja 1 viidi 23.03.2013 kiirabiga haiglasse ning talle paigaldati

kardiostimulaator. Kostja 1 teatas 10.04.2013 nimetatust koheselt hagejale. Kosja 1 palus

pangalt luba ise korter maha müüa. Pank kostjatele vastu ei tulnud. Kostjatele on arusaamatu

täitemenetluse läbiviimine ja kostjad vaidlustasid korteri ja kinnistu müümise.

12. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiettevõte annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82

kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §

100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib

võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene

teisiti. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

13. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kohustus kostja laenulepingu nr 07-228919-EV p 3

kohaselt laenusumma ja intressi tagastama igakuiste maksetena iga kuu 25. kuupäeval (tl 7, I

kd). Kostjad kohustusid lepingu p 4.5 kohaselt tagama vastavate summade tähtaegse

olemasolu oma laenulepingus märgitud arvelduskontol (tl 8, I kd).

14. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. Kohus on seisukohal,

et antud juhul on tegemist kestvuslepinguga. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja

osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles

öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase

täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja

jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt saatis hageja kostjatele teatise lepingu ülesütlemise kohta,

milles palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus, andes tasumiseks täiendava tähtaja

hiljemalt 12.12.2013 (tl 18-19. I kd). Kostjad võlgnevust ei tasunud, mistõttu hageja lõpetas

lepingu ühepoolselt 13.12.2013 ning andis 16.12.2013 kirjaga kostjatele täiendavalt tähtaja

võlgnevuse 106 026,46 tasumiseks hiljemalt 17.01.2014 (tl 20-23, I kd). Hageja esitas

kohtutäiturile

täitmisavalduse

lepingu

täitmise

tagamiseks

seatud

hüpoteekide

realiseerimiseks.

15. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on täidetud nii tarbijakrediidilepingu ülesütlemise

formaalsed tingimused kui ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Eeltoodust tulenevalt loeb

kohus tarbijakrediidilepingu ülesöelduks. Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima

lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Kohus selgitab, et

lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi

tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni

tekkinud intressi- ja viivisenõuded.

16. Kostjad võtsid laenu summas 140 696,00 eurot. Hageja ütles laenulepingu kostjatega üles

13.12.2013. Kohtule esitatud võlgnevuse arvestusest ja hageja esindaja poolt 13.12.2016

kohtuistungil antud seletustest nähtuvalt oli seisuga 13.12.2013 laenu põhiosa jääk 104 556,60

eurot (tl 44 ja tl 121, I kd). Täitemenetluses müüdi kinnisasi asukohaga Xxxhinnaga 85 000

eurot, millest arvati maha kohtutäituri tasud ning lepingust tuleneva võlgnevuse katteks laekus

hagejale 76 589,12 eurot (tl 24-30, I kd). Vara müügihinnast läksid maha kohtutäituri tasud

ning vaidlusalusest lepingust tuleneva võlgnevuse katteks laekus hagejale 76 589,12 eurot (tl

35-81, I kd). Kinnisasi asukohaga Xxx, Xxxmüüdi täitemenetluses hinnaga 27 000 eurot (tl

31-34). Vara müügihinnast läksid maha kohtutäituri tasud ning vaidlusalusest lepingust

tuleneva võlgnevuse katteks laekus hagejale 24 194,53 eurot (tl 35-81). Samuti laekus

kohtule esitatud võlgnevuse arvestusest nähtuvalt 30.12.2013 4,68 eurot ja 31.12.2013 10

eurot (tl 44, I kd). Seega on põhivõlgnevus 3 752,27 eurot. Kohus leiab, et kostjad ei ole

tõendanud, et kinnistud müüdi liiga odava hinnaga. Samuti on tõendamata kohtutäituri

rikkumised täitemenetluses. Eeltoodust tuleneval tuleb põhivõlgnevus 3 752,27 eurot kostjatel

solidaarselt hageja kasuks välja mõista.

17. Tulenevalt VÕS §-st 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta

intressi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on andnud laenu majandustegevuses ja

seega tekkis kostjal intressi maksmise kohustus. Krediidi kulukuse määra arvutamise alused

on sätestatud VÕS §-s 406 ja selle paragrahvi lg 6 kohaselt kehtestab krediidi kulukuse määra

arvutamise

täpsema

korra

rahandusminister

Euroopa

Liidu

nõuetest

lähtudes.

Lepingutingimustest tulenevalt on pooled kokku leppinud aastaintressi suuruseks 6 kuu

Euribor + 4.000 % (tl 7, I kd). Lepingust nähtub kokkulepe intressimäära osas (krediidi

kulukuse määr aastas 9,610 %). Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebamõistlikult suure

intressimääraga. Intressivõlgnevus tekkis 25.07.2013. Kostjatel tuli tasuda perioodil

25.07.2013 – 13.12.2013 intressi kokku 2 203,38 eurot (tl 54). Kostjad tasusid perioodil

12.08.2013 – 12.12.2013 intresside katteks 821,86 eurot (tl 54, I kd). Hageja lõpetas

kostjatega lepingu 13.12.2013 ning nimetatud seisuga oli kostjate intressi võlgnevus 1 381,52

eurot (tl 54, I kd). Kohus asub seisukohale, et intress seisuga 13.12.2013 summas 1 381,52

eurot tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.

18. Hageja on esitanud viivisnõude kostjate vastu 11 994,24 eurot. Hageja on oma

viivisenõude arvestamisel juhindunud laenulepingu tüüptingimustest, mille p 7.1 kohaselt, kui

laenulepingus märgitud arvelduskontol ei ole laenulepingu järgi tasumisele kuuluvate maksete

(välja arvatud intress) tasumise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on pangal

õigus alustada viiviste arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast

päevast arvates, panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Viivise arvestamine lõpeb

tasumisele kuuluvate summade täieliku tasumise päeval (tl 10-13). Hageja on viivisenõude

arvestamisel lähtunud VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 sätestatud viivise määrast. VÕS § 113 lg 1

kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. VÕS § 94 lg

1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

19. Hageja poolt nõutav viivisemäär on seadusandja poolt kehtestatud eesmärgiga kaitsta

võlausaldajate huve juhul, kui võlgnik jätab täitmata nõuetekohaselt oma kohustused. Antud

juhul puudub vaidlus asjaolus, et kostjad rikkusid maksekohustust. Kostjad paluvad kohtul

põhivõlga ületavat viivist vähendada, kuna viivis on üle 3 korra suurem põhivõlast. Hageja

põhjendab ebamõistlikult suure viivise nõudmist väidetavalt kostjate tegevusega, mis takistas

hüpoteekide realiseerimist. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks hageja väiteid

kostja tegevuse kohta ning õigustaks sedavõrd suurt viivisenõuet.

20. Viivist maksma kohustatud isik võib VÕS § 113 lg 8 järgi nõuda ebamõistlikult suure

viivise vähendamist VÕS § 162 järgi. Kohus asub seisukohale, et viivis 11 994,24 eurot

seisuga 16.05.2016 ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Hageja esindaja põhjendas

põhivõlast suurema viivise nõudmist kohtule 13.12.2016 toimunud istungil sellega, et

tagatisvarad õnnestus läbi täitemenetluse müüa väga pika aja möödudes, selle aja jooksul

viivis kogu aeg kujunes. Hageja on aru saanud, et kohtupraktika, kus viivisenõue peaks olema

põhinõudega samas ulatuses, käib olukorra kohta, kus sellised asjaolusid, et esineb tagatisvara

ja need müüakse, ei eksisteeri. Põhiosa nõue oli 100 000 eurot, ehk kordades suurem kui

viivis täna on. Kuna täiemenetlus oli kostjate takistuse tõttu pikaajaline, siis hageja hinnangul

on viivis kostjate enda tekitatud ja seetõttu hageja seda ka nõuab (tl 121 pöördel ja 122, I kd).

21. Kohus leiab, et hageja ei ole tulenevalt TsMS § 230 lg 1 kohtule esitanud oma väidete

tõendamiseks tõendeid. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat

viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju

olemasolu (vt Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Kohus ei nõustu

hageja seisukohaga, et kohtupraktika, kus viivisenõue peaks olema põhinõudega samas

ulatuses, käib olukorra kohta, kus sellised asjaolusid, et esineb tagatisvara ja need müüakse, ei

eksisteeri. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse 3 752,27 euro ulatuses, st mitte üle

põhivõla summa. Täielikult viivise välja mõistma jätmiseks käesoleval juhul aluseid ei esine.

22. Hageja on palunud lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjatelt välja mõista ka

viivis põhivõlgnevuselt 3 752,27 eurot kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib

viivise nõude hagiavalduses esitada selliselt, et nõutakse viivise, mis ei ole hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest. Arvestades, et kohus mõistis kostjatelt viivise välja põhinõude

summa ulatuses, siis tuleb edasiulatuv viivise nõue jätta rahuldamata. Kohus viitas eelnevalt

Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-87-10, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel

tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Hageja ei ole vastavat kahju

tõendanud, seega tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjatelt viivis, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, üle põhivõla 3 752,27 euro.

23. Lisaks eelnevale nõuab hageja kostjatelt kindlustusmaksete võlgnevust summas 709,46

eurot ja kindlustusmaksete võlgnevuse viivist 112,41 eurot. VÕS § 445 lg 1 kohaselt kui

kindlustusvõtja rikub käesoleva seaduse

§-s

443 sätestatud

kohustust,

vabaneb

kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub pärast

ühe kuu möödumist ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud teate kätte saama, välja arvatud

juhul, kui ta teadis ajal, mil ta oleks pidanud teate kätte saama, kindlustusriski võimalikkuse

suurenemisest või pidi seda teadma. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui kindlustusvõtja rikub

käesoleva seaduse §-s 444 sätestatud kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu

täitmise kohustusest kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu kindlustusriski võimalikkuse

suurenemise ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist.

24. Tõendamist on leidnud, et 20.12.2007 sõlmisid hageja ja kostja 1 laenulepingu nr 07-

228919-EV kindlustusleppe (tl 15-17, I kd). Kindlustusandjaks valiti Swedbank P&C

Insurance AS. Soodustatud isikuks on hageja. Vastavalt kindlustusleppe punktile 2.4 tasus

kindlustusmakseid hageja ning kosjatel oli kohustus tagada, et vastavad summad on

tähtaegselt arvelduskontol olemas (tl 16, I kd). Vaidlus puudub, et kostjad ei täitnud

kindlustusleppest tulenevaid kohustusi, mistõttu lasub kostjatel kohustus hüvitada hagejale ka

tasutud kindlustusmaksed summas 709,46 eurot. Samuti tuleb kostjatelt välja mõista

kindlustusmaksete võlgnevuse viivis 112,41 eurot seisuga 04.07.2016. VÕS § 113 lg 1

kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. VÕS § 94 lg

1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

25. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus Swedbank AS hagi Xxxja Xxxvi vastu osaliselt ning

mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3 752,27 eurot, intressi

võlgnevuse 1 381,52 eurot, kindlustusmaksete võlgnevuse 709,46 eurot, viivise 3 752,27

eurot ja kindlustusmaksete võlgnevuse viivise. 112,41 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata

sissenõutavaks muutunud viivise 8 241,97 euro nõudes ja viivise nõudes põhinõudelt

(3752,27 eurot) alates 05.07.2016 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

MENETLUSKULUD

26. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 1

alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Tulenevalt asjaolust, et

kohus rahuldas hagi osaliselt, so umbes poole hageja nõude ulatuses, siis tuleb menetluskulud

jätta poolte endi kanda. Kohus määras 06.03.2017 määrusega kostjatele solidaarselt riigi

õigusabi käesolevas kohtumenetluses esindamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja

kulud. Sellest tulenevalt tuleb riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda.

27. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik