2-16-130294/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mai Grauberg

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

06.10.2017, kohtu tsiviilkantselei kaudu, Kentmanni

13, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-130294

Tsiviilasi

Keila Alushariduse OÜ hagi J.D vastu viivise

nõudes

Hagihind

519,91 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Keila Alushariduse OÜ (11426771, XXX,

Keila, 76607), esindaja Alar Salu, Alar.salu@eesti.ee

Kostja: J.D (XXX, XXX, Keila, 76607), e-post:

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista J.D´lt Keila Alushariduse OÜ kasuks seisuga 15.05.17 viivist 19,31€ ja

alates 16.05.2017 viivist võlgnetavalt põhivõlalt (mis maksekäsu kiirmenetluse

määruse tegemise ajaks oli 627,06 €) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni

põhivõla tasumiseni.

3. Välja mõista J.D´lt Keila Alushariduse OÜ kasuks menetluskulude katteks 39,74 € ja

võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist alates lahendi jõustumisest kuni kuludelt

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

4. Jätta J.D menetluskulud tema enda kanda.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga

Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit..

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused (lk 25, 37)

1. Pooled sõlmisid 10.04.2013 lepingu, mille kohaselt osutas hageja kostjale lapse

alushariduse teenust (lasteaia teenust) ja kostja kohustus tasuma teenuste eest igakuiselt

vastavalt hageja esitatud arvetele. Kostja tasus makseid ebaregulaarselt ja hilinemisega

ning jäi võlgu 627,06 €. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 27.12.16, millele

kostja esitas vastuväite ja soovis sõlmida kompromissi, kuid pooled kompromissi ei

saavutanud. Kostja tunnistas vastuväites põhivõlga. Kostjal oli võlg hagi esitamise ajaks

627,06 €. Vastavalt lepingu p 3.6 peab kostja tasuma võlalt viivis päevas 0,3%.

27.12.2016 seisuga oli kostja viivisevõlg 141,95 €. Hageja leiab, et viivise määr 0,3%

päevas on eraldi kokku lepitud ning pole ebamõistlikult suur. Hageja on koolieelne

õppeasutus ning seega on oluline, et klient kohustusi täidaks, hagejal ei saa jätta oma

kohustusi täitmata. Tegemist pole finantssektorisse kuuluva ettevõtjaga. Seega pole

lepingus kokkulepitud viivisemäär ebamõistlikult suur. Kuna maksekäsuga on kostjalt

põhivõlg välja mõistetud, palub hageja välja mõista kostjalt viivise 27.12.16 seisuga

141,95 € ja alates 28.12.16 protsendina võlalt 0,3% päevas. 15.05.17 (lk 37-38)

täpsustatud avalduses palus hageja kostjalt välja mõista viivise, arvestades vähendatud

määra 0,15% päevas võlalt vastavalt arvetele nr 440968, nr 111132, nr 111298 (31.08.16

ja 01.09.16), nr 441295, nr 441695, nr 441894 (15.05.17 seisuga kokku 176,59 € ning

alates 16.05.2017 0,15% võlalt päevas (arvestus ja viiviseraportid, lk 40-47).

2. Menetluskulud, milleks on riigilõiv maksekäsu kiirmenetles avalduselt ja hagilt kokku

125 € ning esindaja kulud 187,50 € 1,5 h eest ning täiendavalt 0,75 h eest 93,75 €, palub

hageja jätta kostja kanda. Tasu määr on 125 €/h ilma käibemaksuta. Menetluskuludelt

palub välja mõista viivise (lk 50,62).

Kostja vastuväited ja põhjendused (lk 60)

3. Kostja ei tunnistanud nõudeid, kuna hageja soovis loobuda viivistest ja lubas anda

võimaluse tasuda põhivõlg, meelemuutus on arusaamatu. Võlg ei tekkinud pahatahtlikult,

kuna ta kahe lapse ema ja 3. lapse ootel (vastuse koostamise ajal). Tööandja lõpetas

lepingu, mille üle käib vaidlus. On nõus tasuma põhivõla graafiku alusel. Pole teatatud, et

avaldus esitatakse kohtule. Viivisenõue on põhivõlaga võrdne või suurem ja paneb kostja

olukorda, kus ta pole suve lõpuks võlast vaba, täitemenetluses ta juba tasub võlga, olles

ära tasunud 200 €. Hageja esindaja on hageja juhatuse liige. Kostja soovib tasuda vaid

põhivõlga, palub et hageja loobuks viivistest. Kostja menetluskulude nimekirja ei

esitanud.

Kohtu põhjendused

4. Kohus leiab, et hageja hagi kuulub rahuldamisele.

5. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

2

põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Käesoleva asja hind

on 519,91 eurot, seetõttu menetles kohus asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel.

6. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustus

täita vastavalt lepingule. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda

võlgnikult kohustuse täitmist ja viivist vastavalt lepingus kokkulepitule VÕS § 76 lg 1, 2

ja § 101 lg 1 p 6, ja § 113 lg 1 alusel on võlgnikul kohustus lepingut täita ning selle. VÕS

§ 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse osaline või täies ulatuses täitmata jätmine,

samuti täitmisega viivitamine. Viivis on võlausaldaja õiguskaitsevahend kohustust

rikkunud poole vastu. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada

hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.VÕS § 619 sätestab, et

käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele

isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle

eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

7. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel on sõlmitud 10.04.2013 leping (lk 28), mille

kohaselt osutab hageja kostjale lapse alushariduse teenust (lasteaia teenust) ja kostja

kohustub tasuma hagejale teenuste eest igakuiselt vastavalt hageja esitatud arvetele.

Seega on poolte vahel sõlmitud VÕS § 619 järgi käsundusleping. Samuti puudub vaidlus

selles, et kostja tasus makseid ebaregulaarselt ja hilinemisega, mis nähtub lisaks ka hageja

esitatud konto väljavõttest ja arvestusest (lk 30-31), ning et kostja jäi hagejale võlgu

627,06 €. Lisaks puudub vaidlus selles, et lepingus on kokkulepitud viivise määraks 0,3%

päevas võlalt ning et hageja on nõudnud viivist väiksemas määras, kui lepingus kokku

lepitud ehk 0,15% päevas, mis teeb 15.05.17 kokku 176,59 €.

8. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja, kes pole täitnud lepingut korrektselt ning on jäänud

hageja poolt talle osutatud teenuste eest võlgu ning tasunud teenuste eest viivitusega, on

rikkunud lepingust tulenevat teenuse eest tasumise kohustust VÕS § 100 ja § 619 mõttes.

Rahalise kohustuse mittetäitetäitmine ja täitmisega viivitamine ei ole vabandatav. Seega ei

oma vaidluses tähtust kostja väited, mis põhjusel kostja ei suutnud tasu maksmise

kohustust täita või milline oli tema varanduslik olukord. Seega on hagejal õigus nõuda

kostjalt kohustuse rikkumise eest õiguskaitsevahendina viivist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS

§ 113 lg 1 järgi.

9. Kostja väitis, et viivis on ebamõistlikult suur. Viivisemäära suurust ja vastavust seadusele

peab kohus kontrollima ise. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kokkulepitud viivisemäär

0,3% päevas pole ebamõistlik. Nimelt on hageja äriühing, mis nähtub registriandmeist,

seega on ta tulule orienteeritud. Pooltevaheline leping on sõlmitud kostjaga, kes on

füüsilise isikuna lepingus seetõttu tarbija. Seega asjaolu, et hageja pole finantsasutus,

ehkki osutab kostjale teenust, ei tähenda, et tarbijale alushariduse teenuse (lasteaia

teenuse) osutamisel oleks viivisemäär, mis ületab seadusjärgset määra 12 korda, mõistlik

ehk pole ebamõistlikult suur (vaidlusalusel perioodil on seaduses sätestatud alla 9% aastas

ehk alla 0,025% päevas, VÕS § 94 sätestatud määr millele lisandub 8 % aastas VÕS § 113

lg 1 II lause järgi). Mingeid asjaolusid, mis viitaksid selle, et lepingu tingimus oleks eraldi

kostjaga läbi räägitud, ei ole, ning usutav pole, et vaid kostjaga räägiti eraldi läbi viivise

määr 0,3% päevas. Eeltoodu alusel leiab kohus, et viivisemäära kokkulepe 0,3% päevas

3

võlalt on tüüptingimus, mida hageja kasutab kostjaga kui tarbijaga sõlmitud

teenuselepingus, ja mis on VÕS § 42 lg 3 p 5, § 42 lg 1 järgi tühine. Seega asjaolu, et

hageja nõuab kostjalt täpsustatud hagis viivist võlalt määraga 0,15% päevas ehk vaid

osaliselt ehk vähendatud määras, ei muuda tingimust kehtivaks. Seetõttu saab hageja

nõuda viivist vaid seadusjärgses määras (vt ka RK lahendid 3-2-1-25-16, 3-2-1-66-05, 3-

2-1-45-15). Kuna kostja pole põhivõlalt arvestatud viivitatud perioodi sisuliselt

vaidlustanud, tuleb viivis (võlalt vastavalt arvete nr 440968, nr 111132, nr 111298

(31.08.16 ja 01.09.16), nr 441295, nr 441695, nr 441894 järgi) ümber arvestada

(viiviseraportid, lk 40-47). Seega on põhjendatud viivis seadusjärgses määras kooskõlas

VÕS § 113 lg 1 2. lause ning § 94 järgi kokku 15.05.17 seisuga 19,31 €.

10. Mis puudutab kostja väidet, et esialgselt on hageja justkui loobunud viivistest kui kostja

tasub põhivõla, siis selline väide on osaliselt õige, küll aga ei ole see väide aluseks viivise

välja mõistmata jätmiseks. Nimelt on kohus teinud määrusega 19.04.2017 maksekäsu,

millega on kostjat kohustatud tasuma hagejale põhivõlg 627,06 €, kuid enne seda

(28.02.17) on kohus teinud pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Hageja teatas

16.03.17 (e-kiri) kohtule, et on nõus kostja põhivõla tasumise kohta tegema

maksegraafiku ja viivistest loobuma, kuid seda tingimusel, et kostja peaks siiski kandma

maksekäsu menetluskulud (lk 19- 21). Hageja on palunud ka kompromissi tähtaja

pikendamist. Kuskilt ei nähtu, et kostja oleks pakkunud ise või aktsepteerinud hageja

pakutud kompromissi, mida hageja poleks siis vastu võtnud. Hageja poolt kohtule esitatud

e-kirjast 30.03.17 kostjale ja kostja vastusest talle nähtub, et hageja ja kostja on pidanud

läbirääkimisi ja kostja on väitnud, et ta tasub siis, kui ta nn võidab teise (töö)vaidluse.

Selle järgselt on hageja palunud kostjalt nn maksegraafikut, kuid ei nähtu, et kostja oleks

hagejale midagi välja pakkunud. Nii ei ole kohtule esitatud sellist kompromissi, mille järgi

oleks hageja ja kostja põhivõla graafikujärgsetes maksetes ja maksekäsu menetluse

kulude tasumises kokku leppinud ha hageja viivistest loobunud. Eeltoodu tõttu leiab

kohus, et asjas ei ole tõendatud kostja väide, et hageja on loobunud/lubas loobuda

viivistest, kui kostja tasub graafiku järgi võla, sest sellist põhivõla tasumise kokkulepet

sõlmitud pole, sj pole kostja ise mingit graafikut välja pakkunud (lk 67-68). Asjaolu,

kuidas kostja täidab maksekäsku täitemenetluses, ei tähenda, et hageja oleks viivistest

loobunud või lubanud neist loobuda. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et hageja

viivisenõue kui selline pole ka hea usu põhimõtte vastane VÕS § 6 järgi. Kostja väide, et

hageja nõutav viivis on põhivõlast suurem või sellega võrdne, ei ole õige. Esiteks pole

hageja nõudnud kostjalt põhivõlast suuremat või sellega võrdset viivist, teiseks on

kohtupraktikas asutud seisukohale, et viivis, mis ei ületa põhivõlga, ei ole ebamõistlikult

suur ning kolmandaks on kohus leidnud, et hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses

määras, mis ei ole ebamõistlikult suur.

Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hagejale välja

mõista VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi viivist seisuga 15.05.17 19,31

€ ja TsMS § 367 järgi alates 16.05.2017 viivist võlgnetavalt põhivõlalt (mis maksekäsu

kiirmenetluse määruse tegemise ajaks oli 627,06 €) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud

määras kuni põhivõla tasumiseni.

11. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel

viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele.

4

12. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi.

Menetluskulude jaotus, rahaline suurus

13. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral, mõistab kohus menetluskulud

välja pooltele vastavalt hagi rahuldatud/rahuldamata jäetud osale, kui kohus ei jäta neid

poolte endi kanda. Käesolevas tsiviilasjas kuulus hagi osalisele rahuldamisele 11%

(19,31/176,31*100=10,9). Eeltoodu alusel jäävad hageja menetluskulud 11 % ulatuses

kostja kanda ja kostja menetluskulud 89% ulatuses hageja kanda.

14. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1

kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 järgi riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

15. Hageja menetluskulud on riigilõiv kokku 125 € ja esindaja kulud 187,50 € 1,5 h eest hagi

esitamiseks ning täiendava vastuse esitamise eest 93,75 € 0,75 € h eest. Tasu määr on 125

€/h ilma käibemaksuta. Menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise.

16. Asja materjalidest nähtub, et tasutud riigilõiv sisaldab endas maksekäsu kiirmenetluses

tasutud lõivu 45 € ja täiendavat lõivu 80 € hagi esitamisel. Kuivõrd kohus on maksekäsu

määrusega kostjalt lõivu 45 € välja mõistnud, ei ole hageja lõivu hüvitamise nõue 45 €

ulatuses põhjendatud. Seega on hageja põhjendatud lõiv 80 € (125 €-45€).

17. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega asjaolu, et hageja esindaja on

hageja nõukogu liige, mis tähendab, et ta pole hageja seaduslik esindaja ning ei tähenda

seda, et hageja peaks nõukogu liikmelt õigusabi teenust saama tasuta. Eeltoodu alusel

peab kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja

lepingulise esindaja kulusid kokku 281,25 eurot (ilma käibemaksuta) vastavalt 1,5 h ja

0,75 h eest kokku. Tasu määr 125 €/h on kooskõlas kohtupraktikaga.

18. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 361,25 € (80 €+281,25 €). Kuivõrd hagi

kuulus rahuldamisele 11%, tuleb kostjalt TsMS § 163 lg 1 alusel välja mõista hageja

menetluskulude katteks kokku 39,74 €. Hageja taotluse alusel tuleb kostjalt välja mõista

kooskõlas TsMS § 177 lg 4 võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist alates lahendi

jõustumisest kuni kuludelt tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

19. Kostja menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud, seega jäävad tema kulud tema enda

kanda.

20. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

5

200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

6