4-17-1139/38 · 4-17-1139/38 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-17-1139 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-17-1139 Kohtukoosseis ringkonnakohtunik Sten Lind Väärteoasi

V.D väärteoasi LS § 201 lg 2, § 207 ja § 242 lg 1 järgi ning NPALS § 15

1

lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 20. juuni 2017. a otsus Apellant Menetlusalune isik V.D (ik XXX, elukoht ; viibib Tallinna Vanglas) XXX

RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 20. juuni 2017. a otsus muutmata ja menetlusaluse isiku V.D apellatsioon rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni saab esitada kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusalune isik saab esitada

kassatsiooni ainult advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooni esitamiseks on võimalik taotleda riigi õigusabi Riigikohtult.

ASJAOLUD JA MENETLU

SE KÄIK

1. Harju Maakohtu 20.06.2017 otsusega mõisteti V.D süüdi LS § 201 lg 2, § 242 lg 1, § 207 ja NPALS § 15

1 lg 1 järgi.

LS § 201 lg 2, § 242 lg 1, § 207 järgi kvalifitseeritavate väärtegude eest karistas kohus

KarS 63 lg 1 alusel 5-

§ V.D päevase arestiga. NPALS § 151 -

lg 1 järgi karistas maakohus V.D 15 päevase arestiga.

4-17-1139 2

Maakohus määras, et aresti kandmisele tuleb V.D asuda hiljemalt vahetult peale

kriminaalasjas nr 17231700772 vahi alt vabastamist/tõkendi tühistamist või karistusena mõistetava reaalse vanglakaristuse kandmiselt vabanemist.

LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo pani N. Girgorjevi toime sellega, et juhtis

27.11.2016 kell 10.15 Tallinnas Uus-Kalamaja 6 juures suunaga Noole tänava poole

mootorsõidukit Volvo S40 registreerimismärgiga XXXXXX kuigi ta oli eelnevalt , mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ega omanud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. LS § 207 järgi kvalifitseeritav väärtegu seisnes selles, et V.D juhitud autol oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll.

LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo pani V.D toime sellega, et tal puudus

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument ja isikut tõendav dokument.

NPALS § 151

kvalifitseeritava teo pani N. grigorjev toime sellega, et ta oli lg 1 järgi 17.09.2016, 08.11.2016 ja 29.04.2017 tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta.

Maakohus märkis otsuses, et kohtule teadaolevalt viibib V.D vahi all kriminaalasjas nr 17231700772 (I kd lk 91-94). Seetõttu ei ole teada, millal V.D oleks võimalik temale mõistetud areste kandma asuda. Seda arvestades asus kohus seisukohale,

et V.D peab temale mõistetud arestide kandmisele asuma vahetult peale

kriminaalasjas nr 17231700772 kohaldatud tõkendi vahistamine tühistamist või karistusena mõistetava reaalse vangistusliku karistuse kandmiselt vabanemist. Sealjuures tuleb nii NPALS § 151 - - - lg 1 eest mõistetud 15 päeva pikkune arest kui LS § 201 lg s 2, LS § 242 lg s 1 ja LS § s

207 sätestatud liiklusrikkumiste eest KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud 5 päeva pikkune arest kanda ära järjestikuselt.

2. Maakohtu otsuse peale esitas V.D apellatsiooni, milles taotles võimalust kanda talle mõistetud arest kahe kuu jooksul kahes osas kümne päeva kaupa.

3. 20.09.2017 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus V.D apellatsiooni käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Nimelt puudusid V.D apellatsioonis põhjendused ning apellant polnud märkinud, kas soovib asja lahendamist suulises või kirjalikus menetluses.

4. Ringko

nnakohtu määratud tähtaja jooksul V.D kõrvaldas puudused. Apellant kordab taotlust, et tal võimaldataks kanda aresti kahes osas kahe kuu jooksul pärast

vanglast vabanemist. Taotlust põhjendab ta eluasemega tekkinud probleemidega, mille

lahendamiseks on vajalik tema isiklik kohalolek. selgitab, et soovib aresti kanda kahe kuu

jooksul kahes osas seoses korteriga tekkinud või talle kohaldatud tõkendi muutmist

probleemidega. Nende lahendamiseks on vajalik tema kohalolek, kuna on vaja tühistada kokkuleppeid ja viia ära isiklikke asju.

4-17-1139 3

V.D märkis, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

5. Apellatsioonile esitas oma seisukoha kohtuväline menetleja, kes palub jätta kaebuse rahuldamata. Menetleja leiab, et alust karistuse endused on kandmise ajatamiseks ei ole. V.D põhj

ebausaldusväärsed. Need on paljasõnalised ja tõendamata ning esitatud eesmärgiga kohut eksitada. Karistuse eesmärk ei ole anda isikule võimalus valida temale meelepärasem ja sobivaim karistuse kandmise viis ja aeg. N. d on ohtlikud nii Girgorjevi toime pandud väärteo temale endale, kui kaasliiklejate elule ja tervisele ning nende eest mõistetud karistuse eesmärk on mõjutada isikut edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatu maakohtu otsuse muutmiseks alust ei anna.

7. Esiteks märgib ringkonnakohus, et kohtul ei ole võimalik näha ette, et V.D peab

kandma aresti ära kahe kümnepäevase osana. Nimelt ei mõistnud maakohus V.D-le

ühte 20 päevast aresti, vaid kaks aresti, millest ühe pikkus oli 15 päeva, teise pikkus aga - 5 päeva. Seega ei ole küsimus selles, kas võimaldada KarS § 66 lg 1 alusel V.D kanda aresti osade kaupa, vaid selles, millal peab V.D asuma kumbagi aresti kandma. Maakohus määras otsuses, et arestid tuleb kanda ära järjest ning seda koheselt pärast vangistust või vahi alt vabastamist. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoha muutmiseks ei ole alust. V.D taotluse põhjendused on üldsõnalised ega ole veenvad. V.D ei ole lähemalt selgitanud, milles elukohaga seoses tekkinud probleem seisneb. Samuti ei ole ta selgitanud, miks on selle

küsimusega vaja tegeleda enne arestide kandmist, ega seda, miks selle probleemi lahend

amiseks on vaja, et ta ei peaks kandma areste järjest, vaid mitmes osas.

8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes 145 lg-le 1 ja 147 lg 1 p- VTMS § § le 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata.